Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel
Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk. Esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks on Eduard Tubina „Kratt“, mis tuli „Vanemuises“ lavale 1943. aastal. Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal andis uue tõuke eesti kultuurielu hoogustumisele. Esimest korda võis rahvuskultuur loota riiklikule toetusele. Eesti muusika arenes paarikümne aastaga väga kõrgele tasemele. Suureks abiks professionaalse muusika arengule oli esimeste muusikakõrgkoolide asutamine 1919. aastal - Tallinna Kõrgem Muusikakool (edaspidi konservatoorium ja täna Eesti Muusika ja
N i i n a g u o o p e r, o n k a b a l l e t t m u u s i k a l i n e l a v a t e o s . K a s i i n o n t e r v i k l i k u k s k u n s t i t e o s e k s ü h e n d a t u d m i t u kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Enamasti jagavad ooper ja ballett ka ühte teatrit. Erinevalt ooperist, kus teose sisu antakse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" t e o s e a l u s e k s o l e v k i r j a n d u s l i k s ü z e e . P a n t o m i i m ( k r. k . p a n t o m i m o s k õ i k e j ä l j e n d a v ) o n t e g e v u s e j a tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente.
Sülfiid (La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol
Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. Tantsu liigitatakes: Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lavarahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Seltskonnatants on tantsimine kui seltskondlik ajaviide ja meelelahutus või sel eesmärgil tantsitav tants, eriti Lääne kultuuriruumi kontekstis. Seltskonnatantsud tänapäeval: Tänapäeval tantsitakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enamvähem praegusel kujul välja 20. sajandi
(tagasipöördumine klassitsistlike reeglite juurde). Debussy on pigem maalija (hajub, mängib värvidega), Ravel on graafik (täpne, erksad ja keerulised rütmid). Raveli teosed 1908. ,,Hispaania rapsoodia" 4-osaline süit, kus Ravel kasutab autentset Hispaania rahvaviisi. Tema orkestriteosed on seotud balleti ja klaveriteostega. Alguses on ta kirjutanud kalveripala, see kasvab hiljem orkestriteoseks ja siis tavaliseks teoseks (nt ,,Hane-ema" balletiks). Vastupidine suund teoste esitamisel: esitatakse orkestriteosena, aga kirjutatakse balletiks, nt."Boolero" ja ,,Daphnis Chloe". Ballett, mida Ravel on nimetanud koreograafiliseks sümfooniaks (3-osaline), mis on kirjutatud Sergei Djagilevile (isiklik ettevõtmine Pariisis Sergei käis Pariisis Vene kunsti jne näitamas, liikumise algataja, muusik, kunstnik). *Ooperid: 1) ,,Hispaania tund" on 1-vaatuseline opera buffa traditsioone taastab, mille alguseks on komöödia. Idee
Tänaval, aga valmistub D´Artagnan musketäridega võitluseks, kust tal pole aga lootustki eluga pääseda. Ta võidab Athose ja peagi avastab end musketäridega koos kardinali kaardiväelaste vastu võitlemast. Saabub Constance, kes ründab Athose kaitseks D´Artagnani, kuid sellest hoolimata tekib nende vahel midagi erilist. Vahepeal juhtub nii mõndagi ja kuninganna kingib oma kaelakee, armastuse märgiks oma armukesele. II vaatus algab kuninganna ja kuninga prooviga nende uueks balletiks. Seda jälgiv kardinal Richelieu saab uudise, et hertsog on pagenud kuninganna kaelakeega, nähes selles võimalust kuningannat kompromiteerida, teeb kardinal ettepaneku, korraldada ball, kus kuninganna saaks mainitud ehet kanda. Hirmunud kuninganna hakkab otsima võimalust kee tagasisaamiseks ja palub abi Constancelt. See omakorda palub abi musketäridelt, kes on nõus teda aitama ja annab D´Artagnanile talismaniks kaasa käärid
BALETT N i i n a g u o o p e r, o n k a b a l l e t t m u u s i k a l i n e l a v a t e o s . K a s i i n o n t e r v i k l i k u k s k u n s t i t e o s e k s ü h e n d a t u d mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Erinevalt ooperist, kus teose sisu ant akse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning "tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Pantomiim on tegevuse ja tunnet e väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente. Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süzee muusikaga lahutamatus seoses.
Olgu mis on, aga Golemani teooriad on väga kasutajasõbralikud - alatasa kiirustaval ja kohustustega koormatud inimestel on kasulik neid tunda. Briti ajakirja Psychologies novembrikuu numbris küsitaksegi Daniel Golemanilt, mille poolest erineb sotsiaalne intelligentsus tema poolt kuulsaks kirjutatud emotsionaalsest intelligentsusest. Sotsiaalse intelligentsuse teooria kõige olulisemaks aluseks peab Goleman inimeste kalduvust suhtlemisele, meie n-ö valmidust "neuroloogiliseks balletiks", mis paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina. "Emotsionaalne intelligentsus on indiviidi võime tundma õppida ja mõista omaenese tundeid. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos, sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. See on suhete tarkus."
15. Sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale ka seltskonnatants. Algselt oli see kõrgseltskonna harrastus, kuid 19. sajandil levis see ka lihtrahva hulka ja 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes tõukas see rahvatantsu kõrvale. Praeguseks on rahvatants peamiselt taandunud tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes välja 16. 17. sajandil. Tantsu liigitatakse kolmeks: rahvatants, seltskonna- ehk peotants ning lavatants, mis omakorda jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava- rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ning estraaditantsuks. Ei ole kahtluski, et seltskonnatants on oma populaarsust suurendamas ning tema hiilgeaeg ei ole kaugeltki mitte käes. Tänapäeval peetakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja alles 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldaksee ka
16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert, eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos. Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas? Eino Tamberg „Sümfoonia op 10“ (1959) 21. Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks? Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ (1910) 22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks? Rudolf Tobiase keelpillikvartett d-moll (1899), koos Lätte kvartetiga esimene eesti keelpillikvartett
3). Pärast sõja puhkemist ja nõukogude vägede põgenemist jätkas Tubin Tartus oma muusikalist tegevust. Peale uuslavastuste "Vanemuise" teatris juhatas ta arvukalt sümfooniakontserte ning jätkas oma tegevust TMS Meeskoori dirigendina ning kompositsiooniklassi juhatajana Tartu Muusikakoolis. 31. märtsil 1943.a. toimus "Vanemuise" teatris balleti "Kratt" esietendus Tubina enda juhatusel, mis oli esimeseks Eesti balletiks. Järgmisel aastal lavastati see ka Tallinnas "Estonias", kuid 9. märtsil 1944.a. hävis "Estonia" teater Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel koos balleti partituuri ja orkestrihäältega. Tules sai kannatada Tubina IV sümfoonia partituur, mis pääses hävingust vaid tänu sellele, et see oli paigutatud raudkappi. 20. septembril 1944.a. põgenes Tubin koos perega Rootsi. Sama aasta lõpul asusid nad koos paljude teiste Eesti
sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. (Tants, 2015) Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.–17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. (Laird, 2016) 1.2 Tantsu liigitus Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja
Seda peetakse siiski vaid katsetuseks lihtsakoelise muusika ja olematu dramaturgia pärast. Esimeseks arvestatavaks rahvuslikuks ooperiks peetakse Evald Aava (1900-1939) kolmevaatuselist ajaloolis-romantilist ooperit ,,Vikerlased"(1928), libreto aluseks K. A. Hermanni lühijutt ,,Auulane ja Ülo" (Auulane on Eesti rahva suur ja õilis vanem). Tegevus toimub 1187. a, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Esimeseks rahvuslikuks balletiks oli Eduard Tubina (1905-1982) ,,Kratt", mis valmis 1940. a. Tubin esitas selle 1940. a toimunud lavateoste võistlusele, kuid zürii arvates oli ballett liiga lühike ja seega ei vastanud võistluse tingimustele. Uus redaktsioon valmis 1941, lavale jõudis teos 1943 Vanemuises, 1944 ka Estonias. Seal jõuti balletti esitada vaid 6 korda, viimati 9.03.1944 kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinna. Tulekahjus hävis koos teatriga ka ,,Krati" ainus partituur. 1961
Muusika, kostüümid ja koreograafia sisaldas palju rahvuslikku. Kõik see kokku moodustas oma Eesti asja. ,,Koduseks" tegi balletis saunaskäik koos leili viskamisega ja tantsimine rahvariide triibulistes seelikutes. Etendus oli nii hästi ja lihtsasti mõistetavalt tehtud, et arusaamisega, mis laval toimub, küll keeruline ei ole. Mulle meeldis see etendus väga ja olen rahul valikuga, et just Eduard Tubina ,,Kratt" oli esimeseks balletiks, mida ma nägin. Selle põhjal võin väita, et tõenäoliselt ei jää see viimaseks balletietenduseks ja lähen ka tulevikus balletti hea meelega vaatama. Julgen soovitada seda etendust ka oma sõpradele ja tuttavatele. 10 Kasutatud allikad Kirjandus Eino Tubin "Ballaad. Eduard Tubina lugu" Eesti Rahvusballett, Eduard Tubin ''Kratt'' kava Internetiallikad http://www.opera
Loogiliste järelduste tegemise võime Ülesannete lahendamise võime Abstraktse mõtlemise võime jne. 17. Sotsiaalse intelligentsuse olemus ja seosed inimeste edukusega. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. Sotsiaalse intelligentsuse teooria aluseks D.Golemani arvates on inimeste kalduvus suhtlemisele, meie nö valmidust ,,neuroloogiliseks balletiks", mis paneb inimtaju teiste ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida, kas vitamiini või mürgina. 18. Sotsiaalse intelligentsuse tunnused. Oskus öelda ja vastu võtta komplimente, abi pakkumine, vabandamine, kaaslaste eest seismine(kaitsmine), osalemine ühistes tegevustes, osalemine vestlustes, juhtimisoskuste omamine, tundlikkus kaaslase tunnete suhtes(empaatia, sümpaatia),
OBJEKTIKS.Motoorne tegevus võib sel juhul petta Suurema osa ajast on inimese keha subjektis - automaatselt tapame sääse, ilma pikemalt mõtlemata või inimene liigutab ennast mingil moel kodust -tööle v koolist-koju Palju sellest on eelregetiivsel tasemel, keha subjekt on kasulik selleks, et ühendada kahte vaenulikku suunda psys --> kognitiivset ja käitumuslikku e biheivioristlikku käitumisviisi. Üritatakse liigitada seda, mida keha subjekt teeb, nt: Am päritolu David Seamon - keha balletiks (body ballets) - integreeritud liikumiste süsteem, mille abil inimese keha mingeid toiminguid sooritab (aiakastmine, nõude pesemine, müüri ladumine) Aja rutiinid (time space routines) - keerukamad käitumisvormid, tavaliselt sisaldavad endas keeruikaid kehaballette, nt: hommikune ülestõusmise rutiin (näopesu, hambapesu) Toetavad füüsilises kk-s kehaballetid ja aja rutiinid moodustavad paigaballetid (place ballettes) -
annaabi.ee 
