Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Balleti "Sülfiid" arvustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, sülfiid, interjöör, käisin, rahvusooper, rahvariided, nõia, kostüüm, lavakujundus, vahepeal, arvustus, dirigent, mikk, osatäitjad, marika, muiste, svetlana, artjom, vitali, ingrid, nancy, teenrid, nõiad, talumehed, orkester, solistid, viiul, haav, tsello, laas, aimla, õhkub, omapärast, istudes, akustika, võimendab, kostüümid, sotiSülfiid (La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi.
printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad. Haldjad tantsivad. Metshaldjale aga saab armastus saatuslikuks, sest prints tapab ta, kuigi kogemata, nõiutud salliga. Effy abiellub printsi sõbraga. Kunstniku töö oli professionaalselt tehtud. Lavakujundus oli ideaalne, kostüümid imekaunid. Lavakujunduse juures meeldis mulle eriti suurest aknast paistev maastik. Sealt sisenes korra sülfiid. Esimese vaatuse lavakujundus oli ääretult tõetruu koos oma kamina ja tugitooliga. Trepp paistis tõeline. Kostüümid olid kenad, aga mulle ei meeldinud kostüümide poole pealt üks asi. Nimelt see, et peaaegu kõikides kostüümides oli kasutatud Soti ruudulist mustrit. Minu meelest oleks võinud olla ilusad kleidid, mitte Soti seelikud
,,Kolm musketäri" Retsensioon Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 19:00 6. detsembril 2009. aastal, kandis nime ,,Kolm musketäri". Kontsert oli kahes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille vahele mahtus üksainus vaheaeg. Tegemist oli armastuslooga, mille vahele mahtus ohtralt intriige ja põnevust, võitlust ning sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi Pariisis, poliitiliste intriigide maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada. Osades mängisid D'Artagnan Sergei
Ballett ,,Bajadeer". Teatris Vanemuine andis 11. oktoobril 2015 aastal Rahvusooper Estonia külalisetenduse, milleks oli ballett ,,Bajadeer". Etenduse eesmärgiks oli tutvuda helilooja L.Minkuse ballettiga ,,Bajadeer". Balleti ,,Bajadeer" autor Ludwig Minkus on sündinud Viinis. Ta töötas palju aastaid Venemaal Moskva Suure Teatri dirigendina. Venemaal algas Minkusel viljakas koostöö koreograaf Marius Petipaga. Balleti muusika on pärit 19. sajandi romantismiajastust. Ka balleti ,,Bajadeer" koreograafiks ja esmalavastajaks oli Marius Petipa. Balleti libreto autoriks on samuti koreograaf Marius Petipa. ,,Bajadeeri" maailmaesietendus oli 1877 aastal ja Marius Petipa balleti koreograafiat on mitmeid kordi muudetud. Rahvusooperi Estonia koreograaf- lavastja Toomas Edur on teinud samuti balletist oma versiooni. Ta on lühendanud ja kaasajastanud balletti. See on Petipa loomingus ainus, milles on
Rakke Gümnaasium Ballett Referaat Koostaja: Siim Kruustok Rakke 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Balletti ajalugu 4 3. Tuntud Balletitantsijad 5 4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks
Barokk oli Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgusajani valitsenud stiilisuund. Eelkõige oli barokk maades,kus feodaalsuhted ja katoliku kiriku võim oli tugevam, nagu Hispaania ja Itaalia Alates 15.sajandi lõpust on lavastatud tantsuetendusi,mida esitati Itaalia õukondades ballide ja bankettide ajal meelelahutusena,kuid balleti sünnimaaks arvatakse olevat siiski Prantsusmaa. 17.sajandil hakati lavastama Prantsusmaal balletietendusi,kus kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud,valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. Seal astusid esmakordselt üles professionaalsed tantsijad ning kogu tegevus anti edasi tantsu ja keha liikumise kaudu. Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks,teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda
Manon Lescaut Käisin vaatamas ooperit "Manon Lescaut" 5. novembril. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Dirgendiks oli Arvo Volmer ja peaosades olid Heli Veskus ja Carlo Barricelli. Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega. Neljandas ja viimases vaatuses on kostüümideks aga räbaldunud
Sissejuhatus Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani)
Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu.
esineda kuurvürstina. Samal ajal ei tohi linnukaupleja Adam Kristeliga kihluda, kuna tolle isa ei luba. Kristelit nähakse Stanislausi jahimajakesse sisenemas ja sellest rääitakse Adamile, kes seepeale otsustab, et tema abiellub hoopis Mariega (külatüdrukusk ümberriietunud vürstinna). Kristel tunneb Stanislausi õukonna ees ära ning kogu intriig paljastatakse, Adam saab teada, et Kristel ei petnudki teda ning nad abielluvad.5 1 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018 2 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018 3 G. Kaskla, T. Truuvert, Eest Etsüklopeedia, Marko Matvere http://entsyklopeedia.ee/artikkel/matvere_marko3 (25.03.2018) 4 Vikipeedia, Marko Matvere https://et.wikipedia.org/wiki/Marko_Matvere (25.03.2018) 5 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018 [minu kool], [minu nimi], [minu klass] 2
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega.
Lavakujundus Esimeses vaatuses toimus tegevus kirikus.Lava keskel oli pühavee astja,eespool poodium ,millel oli molbert maaliga.Mõlemal pool lava ääres olid pikad maast laeni maalid.Lava vasemal äärel olid väravad kabelisse. Teises vaatuses toimus tegevus Farnese palees.Lava tagaseinas on kolm kahepoolset ust ja akent.Lava keskel on suur laud ja kaks tooli,laual on veiniklaasid-ja pudel,küünlad. Muusika iseloomustus Selle ooperi muusika oli väga meloodiline ja kohati jõuline.Muusika oli äärmiselt sünkroniseeritud tegevusega laval.Orkestrist eristus harf.Muusika oli veidi vähem kõikuvam,et laulja hääle nüansid esile tuleksid.Üldmulje muusikalisest poolest jäi lihtne ja kerge. Tosca oli minu esimene ooperikogemus ja jällegi ei ole mul võrdlusmomenti.Tegevus oli arusaadav kuna subtiitrite abiga sai aru,millest parasjagu kõneldakse.Minu meelest venisid mõned kohad liialt pikale,näiteks oli
Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja lavapealne tegevus sellele alla ei jäänud
Rocca al Mare Kool Johanna Järvekülg 7.b ,,Medea" Retsensioon Talinn 2014 Etendus toimus laupäeval, 15. märtsil Rahvusooper Estonias ning kandis nime ,,Medea". Ballett ,,Medea" rääkis tugevast, temperamentsest ning tahtejõulisest kuningannast Medeast, kes on võimu ja jõukust sümboliseeriva kuldvillaku hoidja. Kuldvillak on tegelikult Kreeka mütoloogias hinnaline kuldjääranahk. Iason soovib aga ise saada kõikvõimsaks ning asub koos argonautidega (vanakreeka mütoloogia meresõitjad) pikale teekonnale kuldvillaku juurde. Pärast mõningaid nõidustükke, võidab Iason nii Medea südame, kui ka kuldvillaku,
....................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................5 ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU .................................................................6 KOKKUVÕTE ........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD... .......................................................................8 SISSEJUHATUS Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II operetti "Viini Veri". "Viini Veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Muusikaline dramaturgia: Afolf Müller jun.
Koor kandis pilkupuudvaid, kirevaid ja varvirikkaid kostuume. Enamik meestegelasi kandis harilikku ulikonda *varvid varieerusid mustast hallini*. Uldiselt ei olnud vahet, kas oli tegemist kuninga, oukondlase, maagi voi koguni saatanaga nad koik olid roivastatud sarnaselt. 1. pala, mida ma iseloomustan on ooperi koige tuntum number *Marss*, mis on levinud ka iseseisva kontsertpalana. Kogu ooperi ajal kolab see viis korda. See marss on kogu ooperit labiv juhtmotiiv ja Rahvusooper Estonias kasutatakse seda meloodiat ka etenduse kutsungina. Pala jai mulle eriti meelde, sest ma olen seda ka varemgi kuulnud, kuid ma ei maleta, kus. Muusika oli rutmiline, energiline, kaasahaarav ja hoogne. Mulle tekitas see muusika sellise emotsiooni, et ma oleksin tahtnud kohe minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti. Samal ajal laulis uhest ekraanist uks mees
Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. Tema hääle kõlavärv oli väga ilus ja tema
Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle. 3 Eduard Tubin Eesti helilooja ja balleti autor Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905 Torila külas Peipsi ääres. Tema isa töötas külas kaluri ja rätsepana
annaabi.ee 
