sa ostamas ja muud... kaal oli leiutatud Agoraa platsil olid siis kik kuulsamate inimeste , jumalate ja poliitikute kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat. Hiljem hakkati pottidele
astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest)
• Sammas jaguneb järgmiselt: 1. Baas e. alumine osa 2. Tüves e. keskmine osa 3. Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1. Dooria 2. Joonia 3. korintose Sammaste suhe templi külgedel • Sambaid oli pikemal küljel kaks korda + 1 rohkem kui lühemal küljel • Nt: 1. Lühemal küljel 6 2. Pikemal küljel 13 •.Nt: 1. Lühemal küljel 4 2. Pikemal küljel 9 Dooria stiil • Kõige vanem • Lihtne tugev sammas ilma baasita • Samba tüves on kaetud püstiste vagudega • Kapiteeliks kaks plaati: 1. Alumine ümmargune 2. Ülemine nelinurkne •. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod Joonia stiil • Hilisem • Sammas saledam ja kõrgem • Toetub ümmargusele baasile • Kapiteeli ülaosas padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. • See on voluut Korintose stiil • Kõige hilisem • Kõige uhkemad sambad • Võrreldes Dooria ja Joonia sambaga veel saledamad ja pikemad.
Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust
Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria, joonia, korintose. 1. dooria stiil Kõige vanem. Lihtne tugev sammas. ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.. Kapiteeliks. Kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. 2. joonia stiil Hilisem Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. 3.korintose stiil Kõige hilisem Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid
jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga on selle stiili sambad veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid.
Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sammas on Kreeka arhitektuuris kõige iseloomulikum detail. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi ajajärk Lihtne tugev sammas Sammas on saledam ja ilma baasita. kõrgem. Samba tüves on kaetud Toetub ümmargusele Kõige uhkemad püstiste vagudega. baasile. sambad. Kapiteeliks Kapiteeli ülaosas on Võrreldes dooria ja kaks plaati - alumine padjakujuline kivi, joonia sambaga veel ümmargune, ülemine mille otsad oleksid saledamad ja pikemad. nelinurkne. justkui rulli keeratud. Kapiteeli ülaosas Friisil vaheldumisi See on voluut
seisnes kiviplokkide omavahelises sobitamises ja vastupidamises ilma sideaineta vastupidiselt Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga.Roomas olid samba tüüpidest eelistatumaid korintose sambad, Joonia ja dooria sammast on suhteliselt vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus). Joonia stiili iseloomustab kergus. Templi alaehitus on kõrgem, sammas saledam ja algab ümmarguse kahe- või kolmeosalise baasiga. Kannelüürid on tihedamalt. Kapiteel moodustub voluudist, selle all on tihti kas ornamentaalne munavööt või helmisnöör. Friis ei olnud eraldatud metoopideks ja triglüüfideks, vaid tervenisti kaetud reljeefkaunistustega
Kreeka templi sees oli jumala kuju ja templis käisid vaid preestrid, sisearhitektuur oli väga lihtne. Rahvas käis templi ees altari juures, kus toimusid ohverdamised ja jumalateenistused. Parthenoni templit Ateena Akropolis on peetud üheks ideaalsemaks teoseks arhitektuuri ajaloos. Rooma tempel Pantheon on vastupidiselt Kreeka templile rahva tempel ja domineerib lopsakas sisekujundusilma ühegi jumalakujuta. Ehitussüsteemidest oli lihtsaim dooria, mis oli baasita sammastega, lihtsa katuse ja friisiga. Klassikalisel ajastul lisandus joonia order, kus sammas oli baasiga ning katuseosa ja friis olid peenekoelisemad. Headeks joonia stiili näideteks on Nike ja Erechtheioni templid. Hellenistlikul ajastul sai väga levinuks korintose order oma palju sihvakama sambaga ning karika-kujulise kapiteeliga. Etruski templis kasutati võrreldes Kreeka perifeeriga rohkem dekoratsioone ning ornamente ja sambad asetusid rohkem harali. Rooma templid olid tüübilt
Et koolisotiaaltöö ülesanne oli muutunud ,näitas 1953.a uurimus,mis tõi välja,et enamasti tegelse koolisotsiaaltöö isiksuse-ja käitumisprobleemidega ning valdavalt kasutati juhtumitöö meetodit.Erinevus tekkis veel ,kui kõrvutati neid tulemusi Oppenheimeri 1924.a uurimusega,mis näitas ,et tol ajal abistati vaid vaesest perest lapsi.Eesmärgi muutus kajastus ka sotsiaaltöö ja hariduse lõhestunud suhetes.Kuna praktikutest kodukülastajatel puudus ikka veel sotsiaaltööhariduse baasita õpetajateks koolitatud inimesed,sooviti muuta koolisotsiaaltöötajad professionaaliks ning võeti omaks sotsiaalsete probleemide teaduslikuma käsitluse ja hakkasid lähemalt uurima indiviidide käitumist.Pearõhk oli juhtumitööl,see ka eeldas see teistsugust koolitust 4 kui haridustöötajal.Suurenes haridus-ja sotsiaaltöötajate erinevus töö erisuguste eesmärkide tõttu-hariduse eesmärgiks lapse vaimsete võimete
igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1)dooria-vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia- sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, lehtede kujutised; rõhk toredusele;hellenistlikul ajal;saledam ja pikem;eriti piduliku ilmega sammas; kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Kreeka
Colosseum, amfiteater. Arlesses. Kapiteel- Samba ülemine osa e. Samba pea. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Joonia kapiteel. Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus. Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel. Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille samba kapiteeli kaunistab voluut. Näited: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiil.
karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus). Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis. Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil. 15) Joonia stiil klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil
b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la
3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied)
Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied)
enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. TEMPLI PÕHIPLAAN Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 1620). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied)
Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile. Sammaste taga asub templi pearuum naos. Kreeka templi arhidektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on suhteliselt madal. Ilma baasita. Sama tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline. Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda katavad lopsakad taimemotiivid. Akropoli hoonest oli kauneim Parthenoni tempel. Templit peetakse maailmaarhitdektuuri tippteoseks
eriti paremal pool väljendatud idee järele): keskmises osas tarvitatud triglüüfide motiiv pole laiendatud külgosade peale, siin esineb ainult lihtsalt profileeritud sims, mis sellejuures veel tunduvalt madalamale on asetatud kui portikuse talastik. Iseäralik on selle projekti juures sammaste käsitlus; need on dooria-tuski laadi, kuid kannelüüridega. Mitte vähem võõrastav pole asjaolu, et nii moodustatud sambad seisavad plintidel, kuid on ilma baasita. Väga mitmesuguste elementide ebaloogiline ja korratu segu see iseloomustab seda kavandit (mis küll igatahes näib olevat skits ja mida sellepärast võib olla ei tarvitse võtta mitte väga tõsiselt). Lõplik probleemi lahendus ülikoolihoone niisugusel kujul nagu ta veel praegu seisab (3. joon.) on kahtlemata kõige parem. Üldine masside jaotus on samane kui eelmistegi projektide juures: kolmekordne fassaad (alumine kord rusteeritud) natuke
mis olid värvitud(kirjas oli); o Sammaste taga templi pearuum ehk naos; o Katusel vihmavee suunaja, mis ei lasknud vihmal otsaviilule voolata; o Sambad on kõige tähtsamad, neid on kolme tüüpi, need annavad ka stiilile nime Dooria, Joonia ja Korintose: Dooria suhteliselt madal ja jässakas, ilma baasita ehk alust ei ole, samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed ehk kannelüürid(16-20), ülevalt aheneb, keskkohast on pisut paisutatud, ülemine on kapiteel, mis koosneb mitmest osast; Joonia saledam ja kõrgem, algab ümmarguse baasiga, ja lõppeb rullpadjandi kujulise eendiga; Korintose kõige kõrgem, kapiteeli osa pikkuse arvelt, kapiteel karikakujuga ja kaetud lopsakate taimekujunditega. 18.01
b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la
Põhiplaan: enamasti pikikülgedel kahekordne otskülje sammaste arv pluss 1 (6 ja 13, 8 ja 17) Tavalisem kuuesambaline front Samba kõrgus võrreldes jämedusega varieerub Samba kõrguse mõõtühikuks on pool tema läbimõõdust alumises osas (moodul) Interkolumnium - sammaste vahemaa (12-32 moodulit) Dooria: Kreeka mandriosa vanim ehitusstiil, mida iseloomustavad madalad massiivsed baasita sambad . Kolonni tüves on ülespoole kitsenev, paisutusega (entaas) tüvese keskosa all ja 16—20 kannelüüriga. Kapiteel on kettakujulise padjandiga (ehhiin) , millel asetseb ruudukujulise plaadina abakus . Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest . Kõige peal on geison ja siima akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt
Orderisüsteem ei kujuta endast kaanonit, vaid pigem loominguliselt kasutatud printsiipide kogumit, kus ära on määratud ainult kõige üldisemad suhted. Detailid sammaste saledus, sammaste vahe (interkolumnium), talastiku liigendus jms. olid arhitekti valida. Vanim stiil dooria stiil kujunes välja mandri Kreekas ning on oma olemuselt raske ja range. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, nende kõrguse ja diameetri suhe on harva suurem kui 1:5. Sambad on ilma baasita ja toetuvad otse stülobaadile, tüvest liigendavad püstsuunalised teravikuga lõpevad vaokesed kannelüürid, mida ühel sambal on 16-20. Samba tüvese keskosas, umbes 1/3 kõrgusel on kerge paisutus entaas, kapiteel aga koosneb kaarjast kettast (ehhiin) ja selle peal olevast ruudukujulisest plaadist (abakus), millele toetuvad arhitraaviplokid. Võimsatele arhitraaviplokkidele asetati teistpidised risttalad, mille otsad kaunistati vertikaaksete triipudega (triglüüfid)
annaabi.ee 
