Dereku arvamisel portselan - parim materjal kristalliliste glasuuridega vastastikusel toimel. Seega on võimeline kannatada kõrgeid temperatuure. Sort - Limoges kuni 1400C. Samas on esitatud 2 glasuuri tüüpi, tema koostised (page 99), aga proportsioonid on alati erinevad eksperimentides. ...neid võib ka lisada, umbes 2'%. Need lisandid annavad erineva effekti, näideks metallide toonid või kõrvaliste kristallide tekke. Glasuuri baasilised komponendid sõelutakse läbi sõela augu suurusega 80, aga värvilised komponendid läbi sõela 120. Seejärel see kõik segatakse kausis, lisatakse vett kuni kreemi taolise olekuni. Ese värvitakse glasuuriga 2/3 või isegi 4/5. Umbes 80 grammi kasutatakse 26cm kõrgele esemele. Esimene põletamise faas toimub temperatuuril 900C, seejärel tõstetakse temperatuuri kuni 1260C-1290C nii kiiresti, kui see võimalik on. Tänu koonuste süsteemi on võimalik määrata
Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Organisatsioonikultuur koosneb paljudest omavahel seotud nähtustest ja objektidest ja teda ei saa analüüsida üksikute tunnuste abil, milleks on normid, rituaalid, väärtused, sümbolid, kõnekasutus vm. Ometi on organisatsioonikultuuri tähtsaimaks komponendiks organisatsiooni liikmetele omased väärtushinnangud (baasilised arusaamad). Organisatsiooni väärtuste mõiste ja allikad Indiviidid, kes ühte organisatsiooni kuuluvad, toovad sinna kaasa oma hoiakud, uskumused ja väärtushinnangud mis moodustavad kokku väärtussüsteemi. Organisatsiooni äratuntav identiteet (iseloom) tekibki siis, kui individuaalsetes väärtussüsteemides on piisavalt kattuvust ja ühist arusaama. Sellisel viisil kujuneb välja väike hulk üksteisega seotud väärtuseid üheainsa konkreetse väärtuse asemel
Tartu kodutute varjupaik Tartu Naiste Varjupaik Pärnu kodutute Varjupaik Narva kodutute öömaja Võru Sotsiaalmaja Haapsalu Varjupaik Kuressaare Varjupaik Kui toodud põhimõtteid järgida, jäävad ka koduta inimeste hoolekande teenuste puhul alles üsna klassikalised hoolekande funktsioonid, mida vajadusel võiks teenusena defineerida: Varjupaik inimene saab varju (kaitset) ümbritseva keskkonna eest ja ümbruskond saab varju (kaitset) inimese eest; Bed & Breakfast baasilised inimvajadused ja õigused, mida pole vist vaja lahti mõtestada; Sotsiaalne kontroll sotsiaalsete süsteemide puhul möödapääsmatu tegevus, mis peab aitama kaasa nii inimese kui keskkonna turvalisusele; Arendamine ennekõike isiksuslik, sotsiaalne ja tööalane abi hoolekande nö. "enesehävituslikul" eesmärgil (et inimene enam hoolekannet ei vajaks). Purjakil olles jäävad varjupaiga uksed neile suletuks Neile annetatakse riideid ja jalatseid
asendub nt kogu käega haaramisega. · Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. · Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. · Tasakaal · Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), ...) · Autonoomse NS kontroll · Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede
astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid Nt, kas üllatus on emotsioon? · mis teeb nad põhiliseks. Nt. kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad Liigitamine: positiivsed ja negatiivsed, (kõrgemad ja madalamad- sotsiaalsed on need kõrgemad) 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste
Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid. Nt, kas üllatus on emotsioon? Üllatus võib olla nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne. · mis teeb nad põhiliseks. Näiteks, kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel. Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad. Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
Tõendid: - Halvatud inimesed tunnevad emotsioone ehk tagasiside vöötlihastest ei ole vajalik - Vegetatiivse närvisüsteemi talitluse puudumine ei sobi eluga kokku, kergekujuline puudulikkus tõenäoliselt käib kaasas eripäradega ka kesknärvisüsteemis - Vegetatiivse närvisüsteemi talitlust saab muuta ravimitega järsult, see ei too kaasa emotsioone ja nende muutumist - Sunnitud naeratus tekitab emotsiooni Ekmani baasilised e põhiemotsioonid. Hirm, vastikus, viha, õnn, kurbus, üllatus Mis on emotsioonide peamised ülesanded, st milleks meil emotsioone vaja on? Käitumine vajab emotsioone, närvitalitlusena. Põhiemotsioonid – üldiselt, milliste ajuosade ärgastusmustrid kõige olulisemad on? Muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis, kus aktiivsus on pigem vähenenud. Limbilistes struktuurides ja ajutüves. Kuidas psühhobioloogia emotsioone määratleb?
- Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • - Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused • - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal • - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • - Autonoomse NS kontroll • - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionid ja liigutuste tugevus 2 peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist kus liigutusi hakatakse reguleerima
käega haaramisega. • Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. • Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks. Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. • Tasakaal • Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • Autonoomse NS kontroll • Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on
Võitle- ja põgene reaktsioon emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight or flight system Kalat - emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile - imetajatel on sarnane baas - uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud - BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub
Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll. - Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. - Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub 1) Signaali lokaliseerimiseks on vaja nägemisinfot 2) Frontaalsagara motoorika alad planeeriad ja juhivad liigutust 3) Seljaaju kaudu kandub info kätte 4) Motoneuronid viivad sõnumi käe lihastesse 5) Sõrmede sensoorsed retseptorid saadav sõnumi korteksisse „tass on käes“
Suhtlemine kui hoiak Nagu eespool olevalt jooniselt (suhtlemise nõiutud ring) juba märkasite, sõltub suhtlemisvahendite valik suuresti sellest, kuidas me mõtleme ja mida tunneme partneri suhtes. Tegemist on hoiakutega. Hoiakutel on kõige suurem mõju tegevuse edukusel, kuid nende kujundamisega tegeletakse kõige vähem ja nende muutmine on kõige aeganõudvam. Paljud hoiakud omandatakse varases eas ja kõige tugevamad ongi just lapsepõlves omandatud hoiakud (baasilised). Teenindusvalmidust soodustab soov teisi abistada, mis omandatakse varase sotsialiseerumise käigus. Hoiak on suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud situatsioonis mingil kindlal Hoiak seisneb selles, et suurendatakse ühtede viisil.
tehnoloogia baasil ("oleme keemiatööstusettevõte"), kuid missioon peaks olema eelkõige turule suunatud. Seega näiteks väetisetootja missioon pole mitte see, et ta on keemiatööstusettevõte ega ka mitte väetiste valmistamine, vaid hoopis põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine. Äritegevuse defineerimine turu kaudu on parem kui selle defineerimine läbi toodete või tehnoloogiate. Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid baasilised turuvajadused jäävad püsima. Näiteks Visa defineerib oma äri mitte kui krediitkaartide turgu, vaid nende roll on võimaldada klientidel vahetada väärtusi. AT&T missiooniks on mitte telefoniäri, vaid kommunikatsioon. Üks kuullaagreid valmistav ettevõte määratles oma missiooniks hõõrdumise vähendamise. Missioon ei tohiks olla mitte liiga kitsas ega lai, ta peaks olema realistlik, spetsiifiline, välja
Üldine Keeleline/kõneline Motoorne areng Sensoorne areng Emotsionaalne Sotsiaalne areng areng, mõtlemine areng, tundeelu Sünnist kuni 1 kuuni Toitmine 5 Baasilised Üldine pingsus Abitu 8 korda nägemise, kuulmise, Asotsiaalne ööpäevas haistmise, Seotud emaga Magab ~20 maitsmise, puudutuse, tundi
annaabi.ee 
