Tegevusvõimenduse olulisus kerkib eriti hästi esile siis, kui ettevõtte juhtkond üritab müügikäivet muuta, sest väike protsentuaalne muutus müügikäibes võib tekitada suuri muutusi müügikäibes. Nimetatud reegel kehtib alati kui ettevõttel eksisteerivad püsikulud. Tegevusvõimenduse tase (DOL) arvutame ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000. Tabel Tegevusvõimenduse tase aastatel 2000-2008 Ärikasum (-kahjum) Müügitulu e. EBIT, e. S, tuhat tuhat krooni krooni DOL 2000 baasaasta 7385136 429977 2001 9114358 809066 3,765336 2002 9080304 701249 2,748562 2003 8553397 503807 1,085441 2004 9673036 954861 3,940393
c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub naftat SKP poolest maailmas esirinnas, kuna nafta on tohutult suure väärtusega. Nafta puurimine ja müümine kasvatab küll selle riigi SKP-d, kuid ei tähenda tingimata seda, et kõik riigi elanikud sellest osa saavad. SKP arvestus ei mõõda indiviidi olukorda, vaid mõõdab riigi üldiseid näitajaid. d. SKP deflaator aastal 2003: (132904 / 118912) * 100 = 111,77% Saadud tulemus näitab, võttes baasaastaks 2000, kus NSKP ja RSKP suhe on 100%, et ajavahemikus 2000-2003 on hindade tõusuks 11,77%. e. NSKP ja RSKP kasvumäär aastal 2003-2004: NSKP RSKP N-kasvumäär R-kasvumäär 2000 95491 95491 0 0 2001 108218,3 102808,8 12727,3 7317,8 Saadud tulemused näitavad, et nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades tõusis antud
Absoluutne alusjuurdekasv võimaldab näha abortide kogujuurdekasvu, mis on vähenenud 29964 aborti võrra viimase 39 aasta jooksul. Joonis 2. Jooniselt näeme, et 1990, 1982, 1985, 1986, 1971 ja 1972 aastal on abortide arv suurenenud. Selle põhjuseks võivad olla majanduslangus, prioriteetide muutus, "ebastabiilsus ühiskonnas" või muud tegurid, mistõttu abortide arv kasvas. Põhjus, miks ahelindeks asetseb 1973. aastast alusindeksist ülalpool, on see, et baasaastaks on võetud 1970. aasta, kui Eestis tehti aastas 40663 aborti. Sellele järgneval paaril aastal toimus küll abortide koguarvu väike tõus kuid alates 1973. aastast on abortide koguarvu iseloomustanud üldine langustrend. Ahelindeksi puhul võrreldakse tulemusi eelmise aasta näitudega. Tabel 4. Keskmine absoluutne juurdekasv Eestis 1970-2008 -768,308 keskmine kasvutempo Eestis 1970-2008 0,007
hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna
miljardit krooni. 1. Leia 1982 aasta reaalse SKP väärtused? 179,2 , mrd. krooni 2. Leia 2000 aasta reaalse SKP väärtused? 220 mrd. krooni 3 3. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)? D = 1,28 1 28 4. Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982? SKP (r) ( ) = 550 mrd. d krooni k i 25. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: a) a) ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks; b) muutusi kaubavarudes; b)
kõrvutatakse neid kahe või enama aasta vastavate näitajatega. See võimaldab jälgida muutusi aastast aastasse. Sellise horisontaalse analüüsiga on võimalik kindlaks teha, kuidas arvnäitajad on muutunud- soodsas või ebasoodsas suunas. Esimese meetodi alla võib kanda ka trendianalüüsi, mis kujutab endast horisontaalse analüüsi laiendust, kus omavahel võrreldakse kolme või enama aruandeperioodi andmeid baasaastaga. Baasaastaks on sobiv võtta keskmiste näitajatega majandusaasta, et vältida ekstreemsete tegurite mõjutusi teiste analüüsivate aastate näitajate suhtes. Teise meetodi puhul viiakse aruannete andmed rahaliselt kujult protsentuaalkujule, et nende võrreldavus muutuks hõlpsamaks. Selline vertikaalne analüüs keskendub ühe terviknäitaja erinevate finantsasarvude vaheliste seoste uurimisele ning näitab iga osanäitaja tähtsust ettevõtte tegevuses
Koguvõimendus, finantsvõimendus ja tegevusvõimendus Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega: Koguvõimendus (DTL)=DOLxDFL Finantsvõimendus (DFL)=ärikasum/kasum majandustegevusest Tegevusvõimendus (DOL)=ärikasumi muutuse %/müügitulu muutuse % DOL on arvutatud ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldaval aastal võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on võetud aasta 1996. aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Keskm. Standard- DFL -0,45 2,51 1,77 0,46 1,09 1,09 1,12 1,30 1,10 1,14 1,19 1,11 1,24 1,13 0,67 DOL 0 19,45 15,04 -15,27 24,32 30,77 26,45 21,38 35,02 33,18 31,52 61,75 29,10 26,06 17,49 DTL 0 48,81 26,61 -6,97 26,48 33,50 29,69 27,74 38,53 37,81 37,66 68,53 36,01 33,70 17,35 DTL on koguvõimendus, mis tuleneb äritegevuse- ja finantspüsivkulude esinemise
CO2 kvoot - Eestis toodetakse puidugraanuleid, briketti ja puusütt, see eksporditakse teistesse EU riikidesse, kus müüakse taastuvenergiaallikana ja saadakse nii maksusoodustusi õhusaaste vähendamise arvelt kui tulu kokkuhoitud CO2 kvoodi pealt. Euroopa Liidu eesmärgid CO2 osas EL liikmesriikide poolt seatud eesmärgid CO2 emissiiooni kahandamiseks. Baasaastaks on 1990. 2005.a. saavutatud kahanemine, eesmärk aastaks 2010 riiklik eemärk emissioonikaubandu- sega katamata sektorite osas 2020 aastaks Euroopa Liidu eesmärgid taastuvenergia osas Taastuvenergia osakaal energiasektoris 1994, 2005 ja
b) Milline oli reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga? (48-15)/15=220% c) Arvutage reaalne SKP 2000 aastal kasutatades 2010 aastat kui baasaastat: 0,5*2+1,0*20=21 miljardit d) Milline oli nüüd reaalse SKP protsendiline muutus 2010 võrreldes 2000-ga (kui 2010 on baasaasta): (40-21)/21=90.5% e) Miks vastused tulid nii erinevad? 2000.a. olid arvutid suhteliselt kallimad kui autod (võrreldes samade kaupade hinnasuhtega 2010.a.). Seega, kui baasaastaks võtta 2000, siis korrutatakse arvutite suur (10-kordne!) müügikasv nende esialgse kõrge hinnaga, mis annab SKP suure juurdekasvu. Kasutades baasaastana 2010.a. on mõju vastupidine vastupidine: arvutite väike kogus 2000.a. korrutatuna nende madala hinnaga 2010.a. näitab tinglikult SKP kahanemist Baasaastat muudetaksegi (u. iga 5 aasta järel) seetõttu, et statistika peegeldaks võimalikult täpselt aja jooksul tootmise ja hindade struktuuris toimunud muutusi.
j Eestis koosnevad netomaksud maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. SKP arvutatakse jooksev- või püsivhindades. SKP püsivhindades võimalda võrrelda erinevad perioode, jjooksevhindades agag võimaldab analüüsida mingi g p perioodi majandusstruktuuri ja arvutada suhtarve. Eesti püsihindade aluseks oli varem 1995. aasta hinnad, nüüd on b baasaastaks k aasta 2000. 2000 27 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandustegevuse koondnäitajad. SKP on enamlevinud majandustegevuse koondnäitaja, kuid kaugeltki mitte ainuke. Reaalses elus kasutatakse kokku viit erinevat näitajat näitajat, mis erinevad üksteisest lekke liikide ning suuruste poolest.
Kui vaadata aastaid 2007 ja 2008, siis on näha, et suurem osa riike, kaasaarvatud Eesti, tõstab hariduskulutuste osakaalu SKP-st, kuid Itaalia, Ungari, Malta ja Norra hoopis langetavad seda. See tähendab, et nendes riikides jäi SKP väiksemaks hiljem või siis tõesti vähendati hariduskulutusi. 2008–2009 on aga näha, et seis normaliseerub ja liikumine on nendel riikidel teistega samas suunas. Lisas 3 on tabel, kus on välja toodud SKP baaskasvutempod, kus baasaastaks on 2005. Sellest tabelist on näha veel paremat korrelatiivsust SKP suuruse ja hariduskulutuste osakaalu vahel. Kuigi muutused on mõnel aastal veidi nihkes, siis need tulenevad sellest, et hariduskulutusi on konkreetselt kas suurendatud või vähendatud. Sellest võibki järeldada, et kui uurida mingite kulutuste või tulude osakaalu SKP-st, siis tuleks seda vaadelda konkreetsete arvude näol, mitte osakaaluna, sest muidu on väga raske aru saada, mis seda kõikumist konkreetselt põhjustas.
muutusi baasaasta või baasaastata (eelmise aasta naitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi). Üldjuhul on levinud ilma baasaastata. Baasaastaga horisontaalanaluusi puhul võetakse kõige varasema aasta vaartused võrdseks kõik 100 protsendiga ja ulejaanud aastate protsentuaalsed vaartused leitakse suhtena baasaastasse. Horisontaalanaluusil võib leida ka trendiprotsendid võttes mingi aasta baasaastaks ja arvutades teiste aastate andmed baasaasta suhtes. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. Bilansi horisontaalanaluus võimaldab analuusida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dunaamikat. Kasumiaruande horisontaalanaluus võimaldab jalgida tulude ja kulude kõikumisi labi aja ja nende muutuste olulisust. Rahavoogude aruande horisontaalanaluus võrdleb mitme erineva perioodi naitajaid ja toob valja erinevate kirjete muutused
kronoloogiline keskmine. 4. Absoluutne juurdekasv aegrea eelmise elemendiga võrreldes on sama, mis aheljuurdekasv. 5. Sea vastavusse kasvutempod (vasakul) ja juurdekasvutempod (paremal) a. 1,05 5%, b. 0,7 -30%, c. 2,5 150%, d. 1,5 50% 6. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne aheljuurdekasv. Millal jäi suurus X eelmise kuuga võrreldes samaks? juuli, oktoober. 7. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne alusjuurdekasv, baasaastaks on võetud aasta 2006. Mitme ühiku võrra oli suuruse X väärtus aastal 2011 suurem X väärtusest aastal 2009? 4 ühikut 8. Kuidas leitakse aegrea silutud väärtus eksponentsilumise korral? ajahetkele t vastava tegeliku väärtuse ja eelmise silutud väärtuse kaalutud keskmisena;. 9. Aegrea kompleksanalüüsil kasutati aditiivset mudelit, leiti trendi mudel ja keskmised sesoonsed komponendid. Järgmise perioodi väärtuse prognoosimiseks arvutati trendi väärtus
SKP SKP deflaator Reaalne SKP Reaalne SKP Joonis 2. Nominaalse SKP muutmine reaalseks SKP-ks arvutatakse? Selleks võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. Seega, soovides leida eespool toodud näites reaalset SKP väärtust aastal 2003, korrutatakse saia hind aastal 2002 (5 kr) saia toodetud kogusega aastal 2003 (110). Reaalne SKP 2002. aasta püsivhindades aastal 2003 on seega 550 kr. Järelikult reaalne SKP on kasvanud 10% (500 kr-lt 550 kr-ni)
muutumisega ehk inflatsiooniga. Ostujõu bariteedi teooria ei käsitle mitte ühe kauba, vaid üldise hinnataseme muutumist, mis tähendab, et kui ühes riigis hinnad tõusevad, siis nimetatud teooria kohaselt toob see kaasa selle riigi valuutakursi vähenemise ehk antud riigi valuutaväärtus väheneb. Kui hinnatase langeb, siis antud riigi valuutaväärtus suureneb. Ostujõu bariteedi teooria rakendamisel on oluline õige baasaasta valik. Baasaastaks tuleb valida selline, kui valuutakurss oli vastavuses ostujõu bariteediga, alles seerjärel saab hinnata valuutakursi ja hinnataseme muutumise põhjal, kas valuuta on üle- või alahinnatud. Kõige ideaalsemaks baasaastaks on majandusteadlaste arvates see, kui riigi jooksev konto on tasakaalus. Ostujõu bariteedi rakendamine on mõeldav pm pikema perioodi jooksul, sest lühemas perioodis ei anna ta tõest tulemust. Nimetatud teoorial on
24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leida 1982 ja 2000 aasta reaalsete SKP väärtused. 2. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)? 3. Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982? 1. 179,2 mrd.kr. 2. 220 mrd.kr. 3. D = 1,28; SKP (r) 550 mrd. kr. 25. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: a) ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks; b) muutusi kaubavarudes; c) kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks; d) ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmine; e) kulutusi uusehituseks; f) kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks. 26. Tabelis on esitatud andmed Foxlandia nominaalse SKP kohta jooksevhindades,
annaabi.ee 
