Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest  läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest  annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Nägemine Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
katseklaasi ülaosa ei puutu happega kokku. Sain magneesiumi tüki nr. 413. Mähkisin selle filterpaberisse ja niisutasin seda destilleeritud veega, et see jääks hiljem katseklaasi seina külge pidama, mitte ei kukkuks happesse, kus see hakkaks reageerima enne kui ma jõuan selle gaasi mahu mõõtmiseks mõeldud seadmega ühendada. Hoides katseklaasi väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt, vältides järsemaid liigutusi, mis võiksid metallitüki hapesse kukutada. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühel kõrgusel. Märgin üles näidu ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Loksutan katseklaasi, et paber võimalikult palju avaneks. Jälgin kuidas reaktsiooni käigus vee nivoo bürettides muutub. Lasen eraldunud vesinikul 3 minutit jahtuda,
siduri survelaager 250 kr, siduriketas 1600 kr. Sidur koosneb survelaagrist, sidurikettast, sidurikorvist, lahutushargist, sidurivõllist, hõõrdeketastest, fiksaatorist jne. Siduri kätte saamiseks on esmalt vaja eemaldada käigukast. Käigukast Käigukastis kasutatav õli on 4/5 käiguline manuaal SAE 75W/90 synthetic. Koguseks on 1.9 liitrit. Hooldustööde perioodilisus oleks kahe aasta tagant. Käigukastil on kolm avaust, esimene neist on õli sisse valamiseks, teine õli välja laskmiseks. Kolmas avaus on kontrollimiseks: esimesest avast peale valades peaks kontrollavast õli lekkima, kui vastav kogus õli peaks käigukastis olemas olema. Õlitaseme kontrollimiseks peab olema auto horisontaalses asendis. Seejärel sulgeda kõik avaused, jõumomendiga 25 Nm, kasutades momentvõtit. Käigukast on viiekäiguline. Edaspidi käigud on sünkroniseeritud. Jõumoment juhitakse käigukastilt läbi pooltelgede ratastele
väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10  15 kilomeetri kõrgusele.
oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. ------ Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale.
murumättaid, et endale pehmet küljealust valmistada. Ta jäi sinna magama. Hommik tervitas teda ilma joogiveeta, kuid juua on ju vaja. Nii ta läkski allikat otsima. Otsis tunni, otsis kaks, päkapikk jäi aina peenemaks. Tal oli kõht kah tühjaks läinud, aga süüa oskas ta looduse andidest valmistada. Joogivesi jäi ikka puudu. Järsku seisis ta ees ilmatu suur kaljusein, kust ei saanud ei üle ega ümber. Päkapikk võttis kohe oma kirka välja ja hakkas hoolega avaust raiuma. Virutas ühe, virutas teise ja virutas isegi kolmanda hoobiga vastu kaljut, kuid ikka ei midagi. Neljandal löögil purunes sein veidikene ja sealt hakkas kohe vulinal allika vesi voolama. Nüüdsest peale pole sealkandis kellelgi vaja enam vee pärast muretseda. Jaheda veega allikas voolab pidevalt mööda kaljupragu ja pakub kosutust kõikidele ränduritele.
püsiks paigal. Nivoo ei muutunud, seega oli seade hermeetiline ning võisime alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust katseklaasi, jälgides et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime ühelt büretilt üles näidu V1. Pärast seda kukutasime metallitüki happesse ja loksutasime, et paber võimalikult rohkem avaneks. Lasime eraldunud vesinikul jahtuda senikaua, kuni vee nivoo enam ei muutunud. Siis sättisime jälle büretid sellisele kõrgusele, et ve nivood oleksid samal kõrgusel ning märkisime samalt büretilt, kus ennegi, üles uue nivoo näidu V 2.
Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6
filterpaberisse. Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Seejärel hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub
katset. Vastasel juhul kontrollisin ja proovisin uuesti. Katse: Võtsin metalli paberist välja ning mähkisin filterpaberisse (mitte väga tihedalt) Tegin filterpaberi märjaks destilleeritud veega. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5 - 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetasin metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis olid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohtinud veel happega kokku puutuda). Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub
käigus avanema).  Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku.  Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust.  Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada.  Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V1).  Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et
Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6
Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4) Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga. Kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust. Metallitükk mähitakse filterpaberisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5..6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgetakse hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal ning vältida tuleb liigutusi mille tagajärjel metalli tükk kukkuks happesse. Katseklaasi järsult liigutades kukub metallitükk happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda
Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust (vt joonist 5.1 pos. d). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6
6. Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest see peaks katse käigus avanema). 7. Teha filterpabermärjaks destilleeritud veega. 8. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6cm3 10%-st soolhappelahust. 9. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 10. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. 11. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mjis võiksid metallitõki happesse kukutada. 12. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõleamas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). 13. Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). 14. Katseklaasi järsult liigutade kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paberitükk
Võtan metalli paberist välja ning mähin filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teen filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 cm³ 10%-st soolhappelahust. Valan hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. [Metallitükk nr.308] 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märgida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm³) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näidu võtan meniski kaare madalaimalt kohalt. 6
Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri
oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav ning oli seega suurim kirkikuhoone keskaegses Tallinnas. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Idatiiva teisel korrusel oli dormitoorium ehk magamissaal. Kiriku vastastiivas asus teisel pool sisehoovi refektoorium ehk söögisaal. Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli
Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4) Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Sarvkest  läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest  annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik  läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud
Mg + 2HCl --> MgCl2 + H2 Eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segus ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töö käik: Viia vee tase bürettides ühele joonele. 7 1. Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. 2. 5...6 ml soolhappelahust valada katseklaasi. 3. Asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale u. 1 cm allapoole avaust. 4. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt. 5. Märkida üles näit ühelt büretilt (V1). 6. Katseklaasi liigutades kukutada metallitükk happesse. 7. Oodata kuni reaktsioon on lõppenud ja lasta vesinikul 2..3 minutit jahtuda. 8. Liigutada vee nivood taas ühele tasapinnale ning märkida üles näit samalt büretilt. 9. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur. 10. Arvutada reaktsiooni võrrandi alusel eraldunud vesiniku mahu (V=| V2- V1|) järgi katseks antud metallitüki mass
mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Pirita vana kloostri hävingule andsid oma löögi nii Liivi sõda (1558  1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju
Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Metallitükk tuleb mähkida filterpaberi sisse ja siis seda niisutada destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5- 6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkida üles ühe büreti näit. Kukutada metallitükk hapesse ja vaadata, kuidas reaktsioon toimub. Kui reaktsioon on toimunud ja nivood enam ei muutu, lasta vesinikul mõned mintid jahtuda. Liigutada taas bürette üles-alla, et nivood oleks võrdsed ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada metallitüki mass Katsetulemused
Ühendatakse katseklaas (3) tihedalt korgiga ning kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust, tõstes üht büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Kui vee nivoo püsib paigal, on katseseade hermeetiline. Metallitükk mähitakse märja filterpaberi sisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides happega katseklaasi väikese nurga all, asetatakse metallitükk ettevaatlikult katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Suletakse katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältides liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Loetakse ühelt büretilt näit (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukub metllitükk happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda. Liigutatakse büretid üles-alla nii, et nivood mõlemad büretis on silma järgi ühes tasapinnas ja loetakse samalt büretilt uus nivoo näit (V2).
tasemel. Ühendan katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstan ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Küsin juhendajalt metallitüki ning mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valan happe läbi lehtri katseklaasi. Asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märgin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V 1). Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasen eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas
Büretid viia taas ühele kõrgusele ja katseklass eemaldada. Katse: Võtta metallitükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber pidi katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Hape valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Happega katseklaasi tuleb hoida väikese nurga all ning metallitükk filterpaberiga asetada katseklassi seinalt umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgeda hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Seejärel tuleb liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Tuleb märkida võimalikult täpselt üles näit büretil (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga ning näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse
Kuna nivoo ei muutunud, võib öelda, et katseseade on hermeetiline ja katsega alustati. Büretid viidi taas ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk, mis mähiti märja filterpaberi sisse. Mõõdeti väikese mõõtesilindriga 5,5 ml 10%-st soolhappelahust. Valati hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Happega katseklaasi tuli hoida väikese nurga all, asetati metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Suleti katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida tuli liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Bürette tuli liigutada üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Seejärel tuli märkida võimalikult täpselt üles ühe büreti näit(V1). Ja näidu lugemisel pidi olema silm samal tasapinnal vee nivooga, näit tuli võtta meniski kaare madalamalt kohalt. V1=7,7 ml
15...20 cm kõrgemale ning tuli oodata paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kuna vee nivoo püsis paigal, jätkasin katsega.Seejärel viisin büretid ühele kõrgusele ja eemaldasin katseklaasi. Seejärel tuli võtta mg tükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse. Valasin ettevaatlikult 5-6 ml 10%-soolhappelahust katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasin metallitükI filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust ning sulgesin kiiresti katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood olid mõlemas büretis ühes tasapinnas.Märkisin üles näidu ühelt büretilt (V1). Peale seda liigutasin katseklaasi järsult üles-alla, et kukutada metallitükk happesse. Loksutasin, et paber rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, lasin eraldunud vesinikul 2...3 minutit
Kõrv Väliskõrv,Keskkõrv ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses
katseklass eemaldada. Katse kirjeldus: Võtta metallitükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber pidi katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Hape valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa oi puutuks happega kokku. Happega katseklaasi tuleb hoida väikese nurga all ning metallitükk filterpaberiga asetada katseklassi seinalt umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgeda hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Seejärel tuleb liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Tuleb märkida võimalikult täpselt üles näit büretil (V 1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga ning näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. V1 = 7,45 ml Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse
Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Tallinna Tehnikaülikool 2011 Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. NB! Paluge naaber appi! Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust (vt joonist pos 4). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (kaks kohta pärast koma) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
kõrgusel. Võta Mg metallitükk ja mähkida märja filterpaberi sisse. Ühendada katseklass korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest 15-20cm kõrgemale ja jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline Valama 5-6 ml 10%-soolhappelahus katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetada metalltükk filtripaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda hermeetiliselt. Liigutada bürette üles+alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkida üles näit ühes böretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutada metalltükk hapesse. Jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal.
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna enamus osakesi võnkuja survel oma ruumiosast minema peletati) tagasi kistakse. Nii tekibki võnkumine, mis
Peenis  juhib seemnevedeliku ja uriini kehast välja, vajalik kehasiseseks viljastamiseks.Seemnejuha Âliiguvad meessugurakud munanditest kusejuhasse.Kusejuha Âliiguvad uriin ja seemnevedelik kehast välja.Eesnahk  kaitseb sugutipead.Põis  kogub uriini.Eesnääre  toodab nõre, mis muudab spermatosoidid aktiivseks. Sarvkest Âsattub valgus silma. pupill ehk. silmaava pääseb valgus silma Vikerkest  annab silmadele värvi. reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka.Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.Lääts - silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkestale Klaaskeha  sültjas veresooni sisaldav moodustis. Võrkkest  kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulssid ajju.Võrkkestale tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud kujutis.meelerakke  kepikesi ja kolvikesi. Kolvikesed- paiknevad võrkkesta keskosas, näeme värve. Kepikesed-nägema nõrgas valguses
kõrgusel ja büreti keskel. Ühendasin katseklaasid tihedalt korgiga ja tõstsin ühe büretihar u teisest 15…20 cm kõrgemale. Veendusin enne katse alustamist, et seade oleks hermeetiline. Mõõtesilindriga mõõtsin 5…6 ml 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehti katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa happega kokku ei puutuks. Asetasin filterpaberis metallitüki katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette nii, et vee nivood oleksid mõlemas büretis ühel tasapinnal. Märkisin näidu ühelt büretilt (V1 ). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Jälgisin, kuidas reaktsiooni käigus vee nivoo bürettides muutub. Reaktsiooni lõppedes lasin eraldunud vesinikul 2…3 minutit jahtuda. 8
katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse: Võtta metallitükk paberilt ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Pärast liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas ja märkida võimalikult täpselt üles näit uhelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui
Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. NB! Paluge naaber appi! Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust (vt joonist pos 4). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (kaks kohta pärast koma) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
ja eemaldada katseklaas. Katse Võta metallitükk. Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida ärja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale mbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid ältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (kaks kohta pärast koma) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Sättida vee nivood bürettides ühele kõrgusele. Magneesiumi tükk mähkida märga filterpaberisse. Mõõta mõõtesilindriga 5-6 ml 10% soolhappe lahust, mis tuleb valada lehtri abil katseklaasi. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgeda hermeetiliselt. Liigutades katseklaasi järsult, kukutada metallitükk happesse ja jälgitakse nivoode muutust bürettides. Reaktsiooni lõppedes, liigutada bürettide nivood jälle ühele kõrgusele ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. Näitude vahe järgi tehakse kindlaks vesiniku maht normaaltingimustel. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed
Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (kaks kohta pärast koma) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
Seade gaasi mahu mõõtmiseks; väike mõõtesilinder; filterpaber; termomeeter; baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katse ettevalmistamise käigus kontrollisin, et seade oleks hermeetiline. Katse käigus sain juhendajalt magneesiumi tüki (nr 197), mille mähkisin märja filterpaberi sisse. Väikese mõõtesilindriga mõõtsin 5-6 ml 10%-st HCl lahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi. Hoidsin katseklaasi väikese nurga all ja panin 1 cm alla avaust selle metallitüki filterpaberis ning sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühel tasapinnal. Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin magneesiumi tüki hapesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas vee nivoo bürettides muutus. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, siis lasin eraldunud vesinikul paar minutit
· Häbemekink (ehk mons pubis), on kaetud kolmnurga kujulise karvkattega · Suured häbememokad - Need on kaks lihavat nahavolti, mis ulatuvad jalgade vahel häbemekingult alla ning moodustavad välissuguelundite piiri (häbeme). · Väikesed häbememokad - on rikkaliku veresoonkonna ja paljude närvidega õhukesed sidekoevoldid, mis kohtuvad häbemekingul. Seal moodustub kliitori kohale väike kate. · Tupe sissekäik - Kui noor naine ei ole veel olnud suguühtes, katab tupe avaust osaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks. Mõnemillimeetrine avaus neitsinahas laseb tupesekreedil ja menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit  munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse
Katse kirjeldus Küsin juhendajalt metallitüki. Võtan metallitüki paberi seest välja ning mähin selle märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peab katse käigus avanema). Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa oi puutuks happega kokku. Happega katseklaasi hoian väikese nurga all ning asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märgin võimalikult täpselt üles näidu büretilt (V1). Näidu lugemisel on mu silm samal tasapinnal vee nivooga ning näidu võtan meniski kaare madalaimalt kohalt. V1 = 1,4 ml Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse
svammide või hapete (nagu näiteks katlakivi eemaldamisvahend jms) kasutamist kuna sellised tooted ja vahendid võivad kahjustada ahju emaili. Kui plekid ja määrdunud kohad on eriti raskesti eemaldatavad kasutada spetsiaalset ahju puhastamiseks mõeldud vahendit; järgige vahendi pakendil toodud juhiseid. · Ahju pikka aega järjest kasutades võib tekkida kondensaat. Kuivatage kondensaat pehme riidelapiga. · Ahju avaust ümbritseb kummitihend, mis on väga oluline ahju korraliku töötamise tagamiseks. Kontrollige tihendi seisundit regulaarselt. Vajaduse korral puhastage tihend; vältige abrasiivsete vahendite või esemete kasutamist puhastamisel. Tihendi vigastada saamisel võtke ühendust lähima teeninduskeskusega. Soovitame ahju kuni tihendi välja vahetamiseni mitte kasutada. · Ärge katke ahju põhja fooliumiga kuna sellest tingitud kuumuse
silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. 5. vikerkest  nimetatakse ka iiriseks, annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Mängib diafragma rolli, mis reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka ning vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused
katsega. Büretid viidi tagasi ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk ja mähiti see märja filterpaberi sisse nii, et soolhappesse sattumisel see avaneks. Väikse mõõtesilindriga mõõdeti 5,5 ml soolhappelahust. Valati mõõdetud kogus katseklaasi lehtri abil nii, et katseklaasi ülemine osa ei puutuks happega kokku. Metallitükk tuli asetada katseklaasi nii, et see ei kukuks veel lahusesse, aga oleks umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas suleti hermeetiliselt, aga ettevaatlikult, et metallitükk happesse veel ei kukuks. Bürettidel tuli järjekordselt viia nivood ühele tasemele. Seejärel tuli üles kirjutada võimalikult täpselt vähemalt ühe büreti näit. Näidu lugemiseks pidi silm olema samal tasemel vee nivooga, näit tuli võtta vee piiri kaare madalamalt kohalt. Katseandmed ja analüüs Kordamisküsimused Mõisted:  Mool- aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02*10 23
teadlase Igor Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv esimese tuumareaktori käiku 25. detsembril 1946. a. Inglise keeles tähistatakse tuumareaktorit sõnaga pile, mis tähendab virna. Esimene tuumareaktor oligi oma olemuselt virn, sest ta koosnes mitmesajast suurte grafiittelliste kihist, mis kokku moodustasid midagi tohutu grafiitkera taolist. Kera suhteliselt väikeses keskosas, reaktori nn aktiivtsoonis, läbis telliseid kaks silindrilist avaust, millesse asetati metallilist uraani või selle oksiide sisaldavad alumiiniumpadrunid. Kokku viidi aktiivtsooni umbes 50 tonni uraani, mille mass ületas kriitilise massi ja milles seetõttu võis kulgeda isearenev lõhustumis-ahelreaktsioon. Aktiivtsoonis uraanipadrunite vahel olev grafiit etendas neutroniaeglusti osa, välised kompaktsed grafiidikihid aga moodustasid peegeldi, mis suunas
Vastasel juhul tuli kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Seejärel tuli büretid taas ühele kõrgusele viia ja eemaldada katseklaas. Metallitükk tuli panna filterpaberi sisse ja siis seda niisutada destilleeritud veega. Väikse mõõtesilindriga tuli mõõta 5-6 milliliitrit 10% HCl lahust. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, tuli asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust ning katseklaas tuli sulgeda hermeetiliselt. Seejärel tuli iigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas ning võeti näit ühelt büretilt ( V1 ) Katseklaasi järsult liigutades tuli kukutada metallitükk happesse, loksutada, et paber võimalikult hästi avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, tuli
Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema; antud metallitüki number: 223). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5 – 6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (kaks kohta pärast koma) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
annaabi.ee 
