nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise varasematel aegadel oli motiveerivaks ajendiks nn kosmosevõidujooks (ingl. k. ,,Space Race") Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene ümber maa tiirlev inimese poolt valmistatud objekt oli NSVL'i Sputnik 1 (4. oktoober 1957) ja esimese maandumise Kuul sooritas Ameerika Apollo 11 (20. juuli 1969), mõlemaid sooritusi peeti tollal tippsavutusteks. Nõukogude kosmoseprogramm jõudis mitmete oluliste avastusteni tänu Sergei Korolyvovile ja Kerim Kerimovile, sealhulgas esimene mehitatud kosmoselend (Juri Gagarin Vostok 1 pardal) aastal 1961, esimene kosmosekõnd (Aleksei Leonov poolt) aastal 1965 ja esimese kosmosejaama üleslennutamine (Salyut 1) aastal 1971. Kuigi tegelikult olid esimesed kosmosesse jõudnud objektid Natsi-Saksamaa V2 raketid, mida kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Pärast esimest 20 uurimisaastat muutus kontsentratsioon ühekordsetelt lendudelt
klikkimine võib meid viia uute teadmiste juurde, mis paneb meid jälle omakorda edasi klikkima. Mida rohkem sa enda jaoks avastad, seda rohkem on seda, mis jääb siiski peitu. Juba see üksinda teeb elu nii palju põnevamaks ning samas on see ainuke asi, mida jään viimase tunnini kahetsema, kuna on olemas hullumeelselt palju asju, mida saaksin veel teada või kogeda, kui vaid saaksin päevagi kauem elada. Seega, mida rohkem me teame või avastame, viib see meid iga kord uute teadmiste või avastusteni ning paneb meid mõistma, et meie piiratud ajaga on võimatu teada kõike ning tohutult on seda, mida me ei saagi kunagi teadma. Miks intelligentsemad inimesed end alahindavad ning vähem intelligentsemad inimesed end ülehindavad on võimalik lahti seletada Dunning-Krugeri efekti abil. Dunning-Krugeri efekt on ebaloogiline moonutus, kus inimesed jõuavad ekslikele järeldustele ja teevad sobimatuid valikuid, kus nende ebakompetentsus ei anna neile võimet selle mõistmiseks. Vähem
õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olulisemateks kool ning õpetaja. Kui õpitakse midagi uut, midagi sellist, mida noorema klassi õpilased ei tea, ollakse enda üle
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on
otsusele, kas keskaeg oli pime ja mahajäänud aeg või mitte. Siiski kaldun ma rohkem selle poole, et oli, sest vaatamata kõrgkeskaja õitsengule, riikide tugevnemisele, teaduse arengule, julgen ma keskaega pidada mõnes mõttes taasõitsengu perioodiks Rooma Impeeriumi varjus. Keegi ei oska öelda, mis oleks juhtunud, kui Ida-Rooma poleks langenud ning viinud Kesk-Euroopat pimedatesse sajanditesse. Võimalik, et inimkond oleks jõudnud palju varem nende avastusteni, mida kõrgkeskajal ja varauusajal tehti. Sellegipoolest on need kõik vaid eeldused ning tuleb tunnistada, et möödunud ajaloole vaadates, on keskaeg mänginud ulatuslikku rolli kujundamaks meie maailma sellisena, nagu see täna välja näeb.
samuti teiste oluliste keskustega ja ansamblitega nii Euroopas kui Aasias. Sellel aastal toimus Tartu Vanamuusika Festival 6.-9. oktoobril. Festivali kunstiline juht ja asutaja on Raho Langsepp ning selle peakorraldaja on kontserdiagentuur Festivitas Artium. Raho Langsepp on sündinud 1968. aastal Tartus. Ta on aastaid uurinud seoseid bambusflöödi kasutamisel Ida kultuurides ja Euroopa keskaja muusikas, mis on viinud väga huvitavate avastusteni. Neid on ta tegevmuusikuna rakendanud nii Euroopa keskaja kui Ida muusika interpretatsioonis. Vanim eesti vanamuusikafestivali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Festivalil on esinenud Paolo Pandolfo, John Holloway, Paul Hillier, Trio Mediaeval, Tõnu Kaljuste, Conrad Steinmann, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, Viljandi Linnakapell ja teised. Sellel aastal toimus Viljandi Vanamuusika Festival juba 26. korda ning leidis aset 12.-17. juuli. Seekordne festival oli
sellisele, milline oli maailm inimkonna hälliaastatel ehk kiviajal. Siinkohal vaidleksin sellele väitele vastu, sest leian, et see poleks regress, kuna inimkonnal on alles sajandite vältel omandatud teadmised. Pean seda järelemõtlemisperioodiks, sobiva info väljasõelumiseks. Sellises situatsioonis võib märgata nii mõndagi, mis varem liigse kiirustamise tõttu kahe silma vahele on jäänud, ning see viiks sootuks teistsuguste kasulike avastusteni. Kindlasti ei sobiks säärane maailmakord kõigile ning leiduks neid, kes sellele innukalt vastu seisaksid ja sooviksid jätkata infoajastule omast elu. Sedasorti olukorras kujuneks teistest eraldi elavad grupid, kes tegeleks oma infokire rahuldamisega, pannes uuesti püsti Internetivõrgud ja leides viise, tootmaks energiat, et loodud süsteemi käigus hoida. Nii tekibki silme ette mõneti koomiline kujutelm koobastes peituvatest netifriikidest, kelle loodud ühendusliine eriti radikaalsed
maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et vältida korruptsiooni Kus tuleb mõte, et alamatel üldse õigused, kas eesmärgiks pigem vabadus või hoopis võrdsus? Miks tegeleda ideede ajalooga? 1. Kasu filosoofidele? Antikvaarne huvi v vastused tänap küsimustele(kuidas teadus töötab v avastusteni jõutakse); ka vanadelt mõtlejatel võimalik midagi õppida(filosoofia); kuidas me suhtume progressi inimajaloos; võimalik hoiak- teaduslik- tehniline progress, ent inimloomus pm sama Tsükliline süsteem-ajalugu kordub, käib üles-alla ja mingid printsiibid ja põhimõtted taas rakendatavad. Me oleme vabad siis, kui enda asjade üle otsustame ja enda üle valitseme (ka riigi tasandil)(Rooma filosoofia) 2. Kasu ajaloolastele
on sõltlased või nad kasvavad rasketes tingimustes, kujunevad edukamateks/toimivamateks isiksusteks. Vastupidiselt eelnevale, on paljud narkomaanid või psüühkahäiretega inimesed pärit armastavatest perekondadest. Omaealistel ja keskkonnal on paratamatult suur mõju lapse arengus. Taju. Stabiilses seisundis inimesed võivad sageli hakata otsima asjade ja nähtuste peidetud tagamõtet ega usu juhuslikkusesse. Teadlasi võivad sellised ootamatud seoased viia aga uute avastusteni. Inimese aju on programeeritud otsima mustreid. Mida rohkem on meil informatsiooni seda suurem on tõenäosus avastada kummalisi kokkusattumusi. Näitena võib tuua 11.septembril 2001 toimunud terrorirünnaku, mille erinevaid versioone ja tõlgendusi on mitukümmend. Inimeste ajupoolkerad on erinevalt koormatud ja erinevate funktsioonidega. Väidetavalt inimestel , kes usuvad saatusesse on aktiivsem parem ajupoolkera, pakkudes mõistetele juhuslikke seoseid
.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadmine on see, et laiskus on maailmas kõige suurem edasiviiv jõud. Läbi aegade on inimene olnud täpselt nii laisk, kui elu on tal võimaldanud seda olla. Sest et peaaegu kõigi uute tehniliste leiutiste ja avastusteni on viinud leiutaja tahe vähem ja lihtsamalt tööd teha. Näiteid võib tuua siinkohal küllalt palju: käru leiutamisega Vana Kreekas 5. saj. e.Kr. kadus näiteks vajadus neid samu asju enda seljas kanda, tule kasutuselevõtt umbes 1.8 miljonit aastat tagasi lubas inimesel toitu küpsetada, mis omakorda lubas toiduks kasutada rohkemaid toiduaineid.
tuum" ehk baastingimused, kuhu kuuluvad üldised teoreetilised hüpoteesid. Sellest tuumast saab programmi jätkamise alus ning seda ei saa falsifitseerida. Kõva tuuma peaks täiendama, 2 kuid seda ei tohi teisendada. Veel peaks uurimisprogrammil olema kaitsevöönd, mille moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega. Need kriteeriumid aitavad kaasa teooriate täiendamisele ning tänu sellele toimub teaduses pidev areng. Teooriaid käsitles kui struktuure ka Thomas Kuhn, kes tegi teaduse ja ebateaduse vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks
palee, mis oli monarhia sümbol. Rünnakust tingitud tulekahju hävitas palee hooned ja ähvardas ka Louvre'it. Tuileries varemed lammutati 1883. aastal pärast pikalt kestnud väitlust. Suur Louvre Endise Tuileries palee otstes paiknevate Flore ja Marsan paleede restaureerimine algas 1874. aastal. Flore oli Marsani paviljoni renoveerimisel viimasele eeskujuks. Põhjatiiva laius kahekordistati. Iraanis Susas arheoloog Marcel Dieulafoy läbi viidud väljakaevamistel jõuti mitmete tähtsate avastusteni, mis paigutati 1888. aastal muuseumisse ning olid suureks lisanduseks vastloodud Lähis-Ida antiigi osakonnale. 1926. aastal avaldas Henri Verne, Prantsuse rahvusmuuseumide direktor, ambitsioonika plaani suurendada Louvre't veelgi. Töö algas 1930. aastal ning jätkus II maailmasõja ajal ja pärast sõda. Sõja puhkedes 1939. aasta septembris evakueeriti muuseumi kogud peaaegu täielikult. Alles jäid vaid raskemad tööd, mida kaitsti liivakottidega. Eksponaadid toimetati erinevatesse
(Eliade 1987: 301) Kõige silmapaistvam tehnika surematuse otsinguil on vast alkeemia. Võib eristada kahte tüüpi alkeemiat: wai-tan (väline alkeemia) ja nei-tan (sisemine alkeemia, meditatsioonid)). Huang-ti'd seostatakse pikaealisuse tehnikate leiutamisega. Teda peeti meditsiini ja farmaatsia isaks, samuti olevat tema ka kalendri, kokakunsti ja ettekuulutuste leiutaja/rajaja. Kuigi alkeemia katsed viisid paljude oluliste leidudeni ja avastusteni oli peamiseks eesmärgiks leida eliksiir, mis viiks keha hävimatuseni. Usuti, et teatud piisava ajaga (4320 aastat) kivid ja metallid võivad muutuda kinaveriks (punane mineraal) või kullaks. Arvati, et sellise alkeemia koostisosad omavad maagiat. Alkeemikud saavutasid sama tulemuse transformatsiooni kiirendamisega. Nad viisid läbi riituseid, mis hõlmasid palveid, hea-endelist püha asupaika, talismane, manamisi. Alkeemikud tegid läbi nii välise kui ka seesmise puhastumise
Niisamuti ei väsinud ta õpetamisest ja teadmiste jagamisest. Küllap oli seegi üks põhjusi, miks tal õnnestus teadust kas või pisut populaarsemaks muuta. Kõige selle juures säilitas Marie tagasihoidlikkuse, trügimata kunagi esiplaanile, vaid ajades lihtsalt oma asja, lootmata oma töö eest suurt kuulsust ja sellega kaasnevaid preemiaid. Abikaasa Pierre’iga, kel oli samasugune tagasihoidlik iseloom, sujus koostöö väga harmooniliselt ning tänu sellele jõutigi ühiselt mitmete avastusteni, mis muuhulgas erinevate preemiateni viisid. Samamoodi toimis ka Marie tütre Irene’i ja tema abikaasa koostöö. Naine tundis, et väga suur osa edu saavutamisel oli tema perekonnal. Kodus oli alati valitsenud rahu, austus ja lugupidamine ning hoolitsus. Tänu sellisele kasvatusele oli Marie’l palju lähedasi, keda ta austas ning kellelt oli vajadusel võimalik tuge saada. Samasugune toetuslik õhkkond valitses ka tema enda perekonnas, abikaasa ja lastega suheldes.
looduslikke kehasid muuta. 36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane. Selgitage seda võrdlust. Bacon kasutas mesilase võrdlust seepärast, et mesilane on töökas putukas, kes teeb kõvasti tööd ning töö viljad töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes'i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38
36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane. Selgitage seda võrdlust. Bacon kasutas mesilase võrdlust seepärast, et mesilane on töökas putukas, kes teeb kõvasti tööd ning töö viljad töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes’i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses – me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38
aja vältel ei kasutata. Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks vajalik selle perioodiline ,,ülesalvestamine". (Normaalne... 2002) Niisiis on uni kahtlemata meie täisväärtuslikuks eluks hädavajalik. Une tegelik tähendus on aga veel paljuski tundmatu ja suure uurimustöö objekt. 1.2 Une faasid 20. sajandil toimus tehnoloogia vallas kiire areng, mis võimaldas ehitada aina keerukamaid seadmeid. Tänu sellele jõuti ka une seisukohalt tähtsate avastusteni. 1929. aastal selgus, et aju on bioelektriliselt aktiivne ja seda saab registreerida elektroentsefalograafi abil. Selle seadmega on võimalik uurida une ja narkoosi sügavust. Unestaadiume ehk faase registreeritakse elektroentsefalogrammi lainete, silmade liigutuste ja muskulaarse aktiivsuse järgi. (Loogna et al... 1998: Lk 20) Uni jagatakse kaheks: NREM (non rapid eye movement, ingl. k) ehk aeglane (ortodoksaalne) uni ja REM (rapid eye movement, ingl. k) ehk kiire (paradoksaalne) uni.