d) mikrofon 11. Kuidas nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutust? a) deformatsioon b) kontsentratsioon c) atraktsioon d) difusioon 124. Kuidas nimetatakse soojuse levimist vedelikus või gaasis? a) ablatsiooniks b) konvektsiooniks c) diskussiooniks d) aniooniks 13. Milline neist ei olnud Isaac Newtoni tegevusala? a) füüsika b) astronoomia c) alkeemia d) keemia 14. Kellena sai tuntuks Ernest Rutherford? a) tuumafüüsika isana b) röntgenkiirte leiutajana c) magnetvälja avastajana d) optika kuningana 15. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega - mis nime kannab see seadus? a) Ohm'i seadus b) Joule'i-Lenzi seadus c) Newton'i seadus d) Ampère'i seadus Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/fyysika/avaleht http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 9. klassi füüsika õpik
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad"
Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat. Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb liikumatuks ning ühtlase kiirusega liikuv ese jätkab ühtlase kiirusega liikumist, kuni välisjõud seda ei mõjuta. Ma olen kindel, et see väide on tõene, sest ükski keha ei liigu, kui seda olekut ei mõjuta välisjõud. Näiteks seisev pall jääb niikaua liikumatuks, kuni sellele ei avalda mõju väline jõud.
/1,lk294-296/ Viimasele neljandale viimasele ekspeditsioonile läks Kolumbus vana ja haige mehena, jõudes Kesk-Ameerikasse. See reis oli ka kõige rängem, mitmel korral tabasid tema laevu orkaanid ja tormid. Reisi lõpus mees peaaeugu enam ei tõusnudki, nägemine oli halb ja teda piinas reuma. /1,lk298-301/ Kolumbus suri 20.mail 1506, ise teadmata, et oli avastanud uue maailmajao- Ameerika. /2,lk 17/ Sain teada, et kuigi Kolumbus on ajalukku läinud, kui Ameerika avastajana, siiski viissada aastat enne Kolumbust olid Põhja- Ameerikas käinud ka viikingid, kelle käigust saadi teada muistsete haudade lahtikaevamisena Põhja- Atlandi Ameerika rannikul. /3/ Kasutatud kirjandus: 1. Man J., Maade avastused. Belitha Press Limited ja Gareth Stevens, Inc. 1990. Inglise keelest tõlkinud Soontak J., tõlge eesti keelde, ,,Koolibri", 1995 61 lk. 2. Sahharov, S. Meritsi ümber Maa. ,,Detskaja Literatura", Moskva 1972. Vene keelest tõlkinud Kreem E
juures (nii kiriku kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste paganlikest matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale. Eiríkr Punase naine Tjóhildr ehitasBrattahlíi kiriku, mille varemed on välja kaevatud. Praegu on sinna püstitatud kiriku rekonstruktsioon. Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: Vínlandi avastajana tuntud Leifr Õnnelik, orvaldr, orsteinn ja Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja orsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud. Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma kulla ja hõbedaga. Siis aga kukkus ta hobuse seljast ja murdis mitu ribi, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle
See katse tõestas, et hapnik on elutegevuseks oluline. Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Aastal 1774 valmistas Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel hapnikku. Ta avaldas katse tulemused enne Carl Wilhelm Scheelet, kes oli juba 1772. aastal hapnikku saanud, mistõttu märgitakse mõnikord Priestlyt hapniku avastajana. Ei Priestley ega Scheele teadnud, et hapnik on keemiline element. Kooskõlas flogistoniteooriaga nimetas Priestley hapnikku "deflogistoneeritud õhuks". Kuni surmani jäi Priestly flogistoniteooria veendunud pooldajaks. Hiina õpetlane Mao Hoa arvas juba 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist: üks soodustab põlemist ja hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed
Hormoonid osalevad aktiivselt imetajate (taimedel fütohormoonid) rakkud taastootmises ning nendega seotud toimingutes. Hormoonide ringlus on katkematult seotud väliskeskkonna ning sissesöödavate ainete ja/või sissejoodavate vedelike ja organismi enamikeelundite, kudede, rakkude ning retseptorite ja ka geenide töös ja töötuses. Hormoonid Hormoonidele sattus 20.saj algupoolele,katsetuste käigus, ootamatult inglise arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana. Sellest ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia) kirjeldatakse teaduses tänapäeval paljude haiguslike seisundite ning elu, tervise ja keskkonnaga seonduvat. Hormoonid, sarnaselt vitamiinidele on kasvuregulaatorid. Hormoonide tootjad Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt, milledeks on: Ajuripats e hüpofüüs Käbikeha Kilpnääre Kõrvalkilpnäärmed Neerupealised
"Manifest" on märkimisväärne selle poolest, et sealt puudub otsene viide käitumise põhimõttele.Täpsuse puudumise tõttu lükkasid Watsoni kolleegid tema artikli tagasi. Artikkel sai tuntuks alles pärast seda, kui seda hakkati rohkelt tsiteerima psühholoogia õpikutes 1950. aastal. Ivan Petrovich Pavlov(14.09 1849-27.02 1936) -oli Venemaa psühholoog, füsioloog, raviarst ja füüsik. Kuulsaks sai tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Enamus tema katseid on tehtud koerte peal. Tema tööd said läänes tuntuks läbi Watsoni artiklite. Watson kasutas Pavlovi avastusi biheiviorismi seletamisel ja tõestamisel. B.F Skinner(20.03 1904-18.08 1990) -USA psühholoog, kirjanik, poeet, leiutaja ja advokaat. Kuna tema arvates oli tema aegne biheiviorism problemaatiline, lõi ta sellest uue verisiooni-radikaalne biheiviorism. Radikaalses biheiviorismis ei võeta olendit enam
hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3).
hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Ühendid Oksiidid (vesi, ränidioksiid, metallioksiidid), Happed, Alused, Soolad, Paljud orgaanilised ühendid
Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat! Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor. Happich, K. (Eesti XX saj algus) oli TVI neljas direktor. Epizootoloogia, eribakterioloogia, politseilise loomaarstiteaduse professor. Harvey, W. (uusaeg, renessanss) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks). Helmanis, K. (uusaeg, Eesti, XIX, XX saj) võttis kasutusele malleiini hobustel. Hippokrates (antiikaeg, Vana-Kreeka) 430-370 eKr. Arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid
Eestist pärit kuulsad maadeuurijad Põhiliselt Vene ekspeditsioonidega on kuulsaks saanud paljud eestlased. Nad olid küll baltisakslased, kes said endale lubada paremat haridust ja jätkata karjääri riigiteenistuses. Tuntuim Eestist pärit meresõitja on Adam Johann von Krusenstern. Ta juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi aastatel 1803-1806. Temaga koos ümber maailma reisinud Fabian Gottlieb von Bellingshausen sai hiljem tuntuks Antarktise avastajana ja esmakirjeldajana. Paljud eestlased osalesid reisidel, mida Venemaa pidas esmatähtsaks. Eelkõige viidi ellu uurimisreise Põhja-Jäämerel ja Siberis. Tuntud on A.T von Middensorf Taimõri uuringud. Eduard Toll jäi kadunudks koos oma meeskonnaga, otsides Sannikovi maad (mida tegelikult ei olnudki). Paljud eestlastest maadeuurijad on jäädvustatud maailmakaardile. Tolli nimi on antud seitsmele Põhja-Siberi paigale. Krusensterni nimi koguni kolmeteistkümnele paigale.
") oma mõisas ehk Euroopas viimaks ka peksa ning lõpetavad seal, kus nad kord alustasid, suure vee piiril, Peipsi või Seine'i ääres, ükspuha, sest nagu ütleb Liiv, ,,ei ole silda, mis kuristikust üle teisele kaldale viiks". Ma usun, et Liivi lüüriline proosa kandis omal ajal umbes sama sõnumit mis Õnnepalu sada aastat hiljem. Just Õnnepalu on avaldanud ka arvamust, et eesti ja baltisaksa kultuuri vahel puudub ajalooline sild. Kui Jaan Kross jõudis maailmaturule Eesti suuruse avastajana, siis on Õnnepalu ja Andrus Kivirähk laiale ilmale silma jäänud kui ühe armetu rahvakillu alanduse estetiseerijad. ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt
Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Hapniku üldiseloomustus Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI
hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. 4
Pedagoogikas kasutatakse palju Piaget. Teadmiste kätte saamiseks on vaja pigem aktiivsust (filmi läbi mängimine, mitte jutustamine), teadmisi ei saa hinnata ainult testidega. Etoloogia – Uurib liikide evolutsioonist käitumist nende loomulikus keskkonnas. Aluse panid Tinbergea ja Lorentz C.Darwin – See käitumine mis suurendab ellujäämist jääb alles ja vastupidi. I.Pavlov – Tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Kontekstualism - Rõhutavad ümbritsevat keskkonda, oluline see, mis tuleb väljaspoolt. J.Valsiner – Vaba Liikumise Tsoon: antud väga kindlad reeglid, hiljem manifitseerub tema teadmistesse, NÄIDE: Ahi on tuline, ära puutu. Ehk lapsel on vabadus, aga natuke piiratud reeglitega, mida ei tohi teha. Soositud tegevuste tsoon: toetav eesmärk, ta ei pea tegema või valima seda, aga see on soovituslik ehk ei ole kohustuslik.
nurksete hulknurkadeni. Euroopasse tõi renessansiajastu algus värskeid tuuli ning teadused hakkasid taas arenema. Esimeste saavutuste seas on ka mitmed arvu (lähis)väärtused. Üks esimesi oli John Wallise (1616 1703) avaldis arvutamiseks: = ... , mis omab siiski vaid teoreetilist tähtsust, sest praktilisteks arvutusteks ei ole see küllalt hõlpus. Enim tuntud on sellest perioodist Wilhelm Leibnizile (1646 1716) omistatav (selle avastajana nimetatakse mõnikord küll inglise-soti matemaatikut J. Gregoryt) lõpmatu rida: = 1- + - + - + ... . 1706. aastal kasutas inglise matemaatik William Jones esimesena ringjoone pikkuse ja selle diameetri suhte tähistajana sümbolit . Sümboliks võttis ta esimese tähe kreeka sõnast µ, mis tähistab ümbermõõtu. Laiemalt kasutusele võeti see sümbol pärast seda, kui Euler oli seda oma teostes (esimest korda 1736 teoses Mechanica sive motus scientia analytice exposita), kasutanud
sajandil tehti kindlaks, et elu tekkimisel Maal oli esimeseks sammuks mittebioloogiline orgaaniliste molekulide süntees anorgaanilistest. Elu tekkimisel Maal oli teiseks sammuks orgaaniliste ainete kontsenteerumise protsess ning kolmandaks ja viimaseks astmeks elu tekkimisel oli molekulide taastootmise protsessi tekkimine. Ivan Petrovitš Pavlov (1849 – 27. veebruar 1936) oli vene füsioloog, kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Alexander Fleming (6. august 1881 – 11. märts 1955) oli šoti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust. Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga
Ta avastas ainult saared Kesk-Ameerika ees. Jaa, isegi Lõuna-Ameerika mandrit nägi ta alles oma kolmandal reisil 1498. aastal, kuid aasta varem, 24. juunil 1497, oli Põhja-Ameerika tõeliselt uusavastanud John Cabot, kes tuli Inglismaalt. Ta randus Bauldi neeme juures Newfoundlandis, purjetades ümber Race´i neeme, kuid ei suutnud siiski uurida Põhja-Ameerika rannikut Hatterase neemeni, vaid pidi ajapuudusel tagasi pöörduma. (Ceram 1978:19-20). Kui kedagi austada Põhja-Ameerika avastajana (jättes kõrvale viikingid, hiinlased ja tundmatud hilisemad meresõitjad), siis peaks selleks olema Cabot, mitte Kolumbus. Ajaloo iroonia tahtel võiksid kõik itaallased olla uhked eriti Cabot´ üle ja 18 palju õigustamatult, sest tema õige nimi oli tegelikult Giovanni Gaboto ja ta oli kaheldamatult itaallane, ainult Inglismaa teenistuses. (Ceram 1978:20). * Lisa 2. (Joonis 3, 4 ja 5)
tuntakse 8 põhitüüpi fosforhappeid. Valge f. sõjanduses: suitsutekitajad, süütevahendid (pommid, napalm jm.) Punane f. tuletikutööstuses (tikukarbi hõõrdepinna põhikomponent) hõõglampides (gaasisiduja volframniidil); Fosforit kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust vetikate vohamine. Arseen: traditsiooniliselt märgitaks e avastajana : Albertus von Bollstadt (Albertus Magnus ) 1250.a. paiku tegelikult olid As ühendid tuntud juba antiikajal . ke e mil. ele m e n dik s tunnistas Lavoisier 1789. Arse e n on ajaloolis elt, iidsete st aeg a d e st se o stunud mürgi ja mürgitamis e g a . Mürgisu s : Kõik As ühendid, mis lahustuvad ve e s või nõrgalthapp el. keskkon d a d e s (ma o s ), on väga mürgis e d ; As(III)
Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia). • Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast • Klassikaline tingimine- põhines I.Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.) • Operantne tingimine- Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde
) Fosforiväetisi toodetakse ca 40 milj. t/a Fosforväetised ja fosfaatsed pesemisvahendid põhjustavad suure kasu kõrval olulist keskkonnareostust → vetikate vohamine 3.16. Arseen As – element nr. 33, lad. Arsenicum, kr. arsen arsenicos – tugev, võimas (ka mehelik) vene k. мышъяк - tõenäoliselt sõnast мышь (hiir) “hiiremürk” ingl. arsenic, saksa Arsen, pr. arsenic, poola arsen traditsiooniliselt märgitakse avastajana: Albertus von Bollstadt (Albertus Magnus) 1250.a. paiku - tegelikult olid As ühendid tuntud juba antiikajal (vähemalt I saj-st p. Kr.), tõenäoliselt veel palju varem - keemil. elemendiks tunnistas Lavoisier 1789. Arseen on ajalooliselt, iidsetest aegadest seostunud mürgi ja mürgitamisega: “klassikal.” ühend As2O3 (arseenik) – surmav inimesele 0,05-0,12 g 3.16.1. Leidumine looduses, tootmine, biotoime Maakoores 1,7 · 10-4 massi-% As looduses 1 stab. isotoop massiarvuga 75
Meelde jäetud kaashäälikute mälus säilimist kontrolliti 3, 6, 9, 12, 15 või 18 s peale lahutamistehete alustamist. Selles katses kadus kordamisele mitteallutatud võõras (kuigi lihtne) stiimulmaterjal 18 s möödudes mälust peaaegu täielikult. Lühimälus säilib info sõnaliselt kodeerituna, vähemalt kuni Baddeley töömälu ideoloogia tekkeni ja tema visuaalruumilise märkmiku ideeni arvati nii. Lühimälu väikese mahu avastajana on tuntuks saanud George Miller (1956). Lühimälus säilitatavate ühikute arvuks sai Miller ,,maagilise arvu" 7 pluss/ miinus 2. Ühe seisukoha järgi on lühimälu vaadeldav kui piiratud mõõtudega laadimisplatvorm, kust infot püsimällu laetakse. Kui platvorm on täis ja ,,vana" infot pole jõutud püsimällu hoiule saata, läheb see vana info kaduma. Töötlustasandite teooria ja Baddeley seisukohtadega integreeritult võiks seda osa mälust nimetada töömäluks, mis on võrreldav
annaabi.ee 
