Esikohal graafika; puulõige ja lito. E. L. Kircher- #Berlini tänava tseen# punased tantsijannad#Fränzi toolil istumas. Kubism-Tekkis Prantsusmaal 20 sajandi esimesel kümnendil.Loojatek hispaanlane P. Picasso ja prantslaneG. Praque. Nad innustusid neegriskulptuuridest.P. Pcasso- hispaanlane , elas 92 aastaseks, vaimustus Antoni Caudist. Oli joonistus õpetaja poeg.19 aastaselt tuli Pariisi ja jäi.#avingnoni neiud #Nuttev naine #Viiul ja viinamarjad. Skulptor C. Brancusi# lind avaruses. Futurism-1909-1914kõrgaeg. Tekkis Itaalias. Taheti järele jõuda Lõuna Euroopale.Oma kavatseva loomingu nim. Nad futurismiks. Futuro- itaalia keeles tulevik.Futurism kui programm sündis enne kui kunst.F. T. Marinetti avaldas ajalehes manifesti kus ya ütles et vana kunst on kõlbmatu, muuseumid, surnuaiad. Futuriste vaimustas tehnika areng, kunsti ülessanne on väljendada liikumist.Näiteks jooksval hobusel on 20 jalga.G. Bella# koer keti otsas #Viiuldaja käed
"Mida annab paljurahvuseline riik ? " Meie uksetaga on suur ja lai maailm, mis on jagatud riikideks. Riikide peamiseks koostisosaks on selle rahvas. Suurel riigil rohkem, viksel riigil vhem. Milliseid eeliseid ja puuduseid annab paljurahvuselisus ? Mina, tavaline eestlane, kes on elanud oma rikest elu alles 18 aastat, ei ole veel ninud oma silmaga maailma selle ties avaruses. Seetttu olen nii mina, kui paljud minuvanuselised noored kinni maailma musternidises. Ma vin rkida USAst, kui paljurahvuselisest riigist ja nii elda kikide vimaluste maast ja tuua siia krvale vrdluseks oma kodumaa Eesti. Mida rohkem rahvast on riigis, seda mitmeklgsem on riik, kuna inimesed on nii erinevad. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem vetakse kuulda rahva sna. Niteks kui eestlased hakkaksid vitlema narkootikumide
Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton, Platon. Uus looduskäsitlus loodust peeti positiivseks, jumal on looduses kõikjal lõpmatu panteism. Uus maailmapilt keskajal geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele. Kuid väga varakult, alates juba Petracost, hakkas humanistide õpetus tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele kirikudogmade, seisuslike normide või maiste võimude poolt.
ettevaatlikumalt ümber käima kui vastavate metsaolevustega, sest oli ju veel väga kardetav ning suur vägi ja võim. Eestis elutsevaist kaladest olevat suurim vägi havil. Hooaja esimesel püütud havil rebiti pea otsast ning selle verega määriti kalavõrku, mis tagavat hiljem rohke kalasaagi. Rannarahvale, kes oma elatuse sai suurel määral merest, merekalastusest ja kohati ka hülgepüügist, on meri olnud iseenesest jumalik ja vägev kujuta ja kehata jumalus. Merd, oma lõpmatus avaruses ja mõõtmatus sügavuses, on nimetatud kas merejumalaks või enamasti mere-emaks. Õnnestunud kalapüügi korral öeldi ikka, et mereema täna helde olnud. Saarlased on hea kalaõnne pärast mereemale ka ohverdanud. Hea kalaõnne korral heideti palju kalu merre tagasi, kuna usuti, et mereema neile ka järgmine kord rikkalikult tasub. Maa ja ilma vägi Nagu jahimehed mets ja metsloomad ja linnud ning nagu kaluri oma veed ja kalad, nii on
Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, on Firenze. Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: · Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475. · Kõrgrenessanss, 1475-1525. · Manerism, 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu
Nende esindus oligi tavalisest väiksem. Avamis- ja lõpetamistseremoonial ei olnud 16 riigi esindajad oma riigi lipu, vaid olümpia lipu all ning olümpiamängude hümn asendas autasutamistel riikide hümne, keda võistlejad esindasid. See boikott põhjustas omakorda järgmise boikoti, mille eesotsas oli NSVL. 1.4. Avatseremoonia Avapidustuste uudsusena tervitasid olümplasi avakosmosest Saljut-6 pardalt juba kolm ja pool kuud maailmaruumi avaruses viibinud kosmonaudid Leonid Popov ja Valeri Rjumin, kelle suured kujutised ilmusid staadioni hiigeltabloole ja nende tervitus tõlgiti kõvahäälselt pealtvaatajaile. Peaareen oli Lenini nimeline, 103 000 pealtvaatajakohaga. Staadion valmis aasta enne 1957. aasta Moskva rahvusvahelise noorsoofestivali üritusi. Kompleksi kuulsid veel Luzniki Spordipalee, Druzba spordihall, Väike areen ja ujumisstaadion. Võistluse avas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Breznev. 1.5
Nii inimestele kui ka ettevõtetele on kujunenud internet oluliseks toeks. Näiteks, üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel (Tõugu, 2007). Aga mida see võib tähendada kõigile neile, kes reaalselt veedavadki suure osa oma ajast interneti avaruses kaupa, infot jms. tellides ja otsides. Kust jookseb lõpuks piir, mil sa tegeled tööga ja kust lõppeb töö tegemine ära. Tegelikult ei ole Eesti ainuke riik, mis sõltub tugevasti arvutist ja internetist. Riikide luureorganisatsioonide, s.h. NSA, CIA, Interpol jt. vajavad internetti, arvuteid, et jälgida riikides toimuvat. Näiteks NSA, ehk riikliku julgeoleku teenistuse (National Security Agency) üheks info kogumise meetodiks on internet, infoallikaid on palju,
palju lihtsamalt ja loogilisemalt asjasse suhtuda. Samas on minu arvates kindlasti vajalik, et inimese elus tekiks see hetk, kus peaks küsima oma elu eesmärkide, põhjuste jms kohta. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage Maailm on lõputu sfäär ning seda on inimesel üpris võimatu hoomata, sest kogu nähtav on ainult nähtamatu täpp looduse avaruses. Inimeste kujutlusvõime ja mõtted aga ei küündi selleni. Inimene ise on selles määratu suures maailmas samamoodi vaid tilluke osa, on lõpmatuse ja olematuse vahel - lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus. Sageli usuvad inimesed, et teavad ääretult palju, oskavad erinevaid asju, milleks on reaalselt võimeline vaid looja. Inimesed on igat moodi piiratud, sest äärmuslikkused on meile vaenlased ja me ei taju neid,
rünnakuhimule. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses ( päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis) Ruumitaju ümbruse õige mõistmine ( kaugemal olev tundub väiksem kui lähemal olev ; eesmine katab tagumise jne) Sügavustunnused okulomotoorne (akommodatsioon,konvergents) ja visuaalne(binokulaarne ja monokulaarne) vt eelmis punkti ka. Distantsitaju tendetsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse vahemikke ka ülehindama. Heledavär vilised ja hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ja lähedalasuvaina. Liikumistaju absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine (liikumatu objekti fooni liikumisel tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas), autokineetiline liikumine ( ntx pimedas ja üheks põhjuseks on vaatleja
kuna puudujääv osa on vaid spekuleeritav. 12 3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene matkib Bibihhini arvates ühiskondliku korra loomisel looduslikku korda, jäädes selle loomingu juures looduse täiuslikkusele ja mastaapsusele kordades alla ja sisaldades katkestusi. Tühise tolmukübena universumi avaruses on ta siiski sellega võrdne, mida ütleb järgnev loogika: universum on lõpmatu, iga lõpmatuse osa on lõpmatu, iga inimene on osa lõpmatust universumist. Juhul kui universum ei oleks lõpmatu, oleks ta lõplik ehk terviklik ja iga väiksemgi osa moodustab terviku ja on seega sama tähtis. 4. Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust?
saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lähemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev väiksem, perspektiiv) ja dünaamilised (liikumisparallaks). Distants- lühemaid vahemaid ülehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses ülehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlus- animatsiooni alus- kinofilm, * indutseeritud liikumine- liikumatu objekti fooni liikumine vastasuunas, * autokineetiline- pimedas ruumis hõõguv sigaret, * liikumise järelefekt (aistingud). Visuaalsed: suurus (kaugemad objektid on väiksemad), kattuvus (lähemal asuvad katavad kaugemaid), aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lähedalt roheline nagu ikka)
mõistmine. Sügavustunnused(nende abil saab tajuda esemete asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust) jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks. Lähemalasuvate objektide selgeks nägemiseks kohaldub silmalääts erinevalt, võrreldes kaugemalasuvate objektide vaatlemisega. Selliste erinevuste alusel suudab nägemissüsteem kaugustunnuseid tõlgendada. Distantsitaju tendentsiks on lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses olles kiputakse tühje vahemikke ülehindama, heledavärvilised ning hästivalgustatud objektid võivad tunduda olevat suuremad ja lähemal kui need tegelikult on. Liikumises eristame absoluutset ja suhtelist liikumist. Liikumismulje tekib: 1)objekti reaalselt liikumisel 2)stereoskoopilisel esitusel kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine (kinofilm, animatsioon)
inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikult on. Üldtendents on lühiajalisi ajavahemikke üle hinnata ja pikemaaegseid alahinnata. Ruumitaju hõlmab ruumi, vahemaade ja liikumise tajumist. Ruumilised kaugused võivad olla absoluutsed ja suhtelised. Suhtelised on seejuures kaugused, kui lähedal või kaugel asjad tajujale tunduvad, aga nad ei pruugi ka absoluutselt nii olla. Vahemaade tajumisel on tendentsiks lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses kiputakse tühje vahemikke samuti ülehindama. Heledavärvilised ning hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ning lähemalasuvaina. Liikumistaju all eristatakse sarnaselt eelnenutele – absoluutset ja suhtelist liikumist. Liikumismulje tekkimise võimalusi on mitmeid, nii nagu tajutud liikumise tunnuseidki (suund, kiirus, kestus, kiirendus). Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse. Mälu ja õppimine
asuvate objekte vaadeldes. saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lähemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev väiksem, perspektiiv) ja dünaamilised (liikumisparallaks). Distants- lühemaid vahemaid ülehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses ülehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlus- animatsiooni alus- kinofilm, * indutseeritud liikumine- liikumatu objekti fooni liikumine vastasuunas, * autokineetiline- pimedas ruumis hõõguv sigaret, * liikumise järelefekt (aistingud). Visuaalsed: suurus (kaugemad objektid on väiksemad), kattuvus (lähemal asuvad katavad kaugemaid), aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lähedalt roheline nagu ikka)
möödakäijate eest, aia sügavusest paistis vilets hurtsik. Ta oli kohtumispaigal ja kuna tal polnud kästud oma saabumisest mingil viisil märku anda, jäi ta ootama. Polnud kuulda ainsatki häält, näis nagu oleks pealinn saja ljöö kaugusel. Heitnud pilgu selja taha, toetus d'Artagnan varbtarale. Tarast, aiast ja hurtsikust edasi kattis kogu mõõtmatut avarust tume uduloor -- seal haigutavas tühjuses magas Pariis. Udusse uppunud avaruses särasid üksikud valgustäpid, selle põrgu sünged tähed. D'Artagnanile tundusid aga kõik vaatepildid kaunitena, ta peas olid vaid naeratavad mõtted, kõik pimedad varjud näisid talle helgete ja läbipaistvatena. Kohtumis-aeg jõudis kätte. Tõepoolest, mõne hetke pärast kajas Saint-Cloud' kellatorni laiast mürisevast kõrist kümme pikaldast lööki. Ööpimeduses kaebleva kumiseva pronksi helides oli midagi õudset. D'Artagnani pilk oli kiindunud aiamajakesele müüri juures
annaabi.ee 
