Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur  avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon  suhtlemine, fiktsioon  väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju  mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki
vastavalt loetule otsustada ja luua oma seisukoha antud teemal. Massimeedia ei pruugi alati toimida info ja ideede vaba leviku edendajana, vaid võib seda ka takistada. Ajakirjanduse puhul on enamasti tegemist kasumit taotleva ettevõttega ning reeglina on need ettevõtted erakätes. Erakätes oleva ajakirjanduse positiivne külg on hea majanduslik tasuvus. Suurte ettevõtete väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi.Sellistes ettevõtetes avaldatavate uudiste ja arvamuste valikut võivad mõjutada näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom ning soov tagada endale võimalikult suur lugejaskond. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele. Eesti meediat kritiseerides on öeldud, et ajakirjanikel on küll suur vabadus, aga nad ei pea oma tegude eest vastutama
Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? 1665. aastast; et ilmuvat infot talletada ja kirja panna ning inimestele kättesaadavaks teha 30. Mis on informatsioonikriis? Mis on info üleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis. Info üleküllus on siis kui informatsiooni hulk suureneb tohutult. Täheldati, et raamatute ja perioodiliste väljaannete ning neis avaldatavate publikatsioonide arvu äärmiselt kiire suurenemise kõrval kasvab ka info hulk, mis üldse ei satu üldisesse teadusliku kommunikatsiooni süsteem ning suureneb mittepublitseeritava info osatähtsus.; Oluline põhjustaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Peamine tee infokriisi ületamiseks on/oli teadus-liku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate
olla üks suur ,,mull", realiige teiste omasuguste seas. KOSMOLOOGIA Kosmoloogia on Universumi ehituse ja evolutsiooniga tegelev teadusharu. Ka Universumi suuremate allsüsteemide- galaktikasüteemide ja galaktika paiknevuse, ehituse ja evolutsiooni uurimine on kosmoloogia ülesanne. Nüüdsikosmoloogias tugineb Universumi modelleerimine üldrelatiivsusteooria võrranditele. Need kirjeldavad Universumi paisumiskiirusi ja- kiirendusi temas paikneva mateeria poolt avaldatavate jõudude mõjul. Mateerja ise eisneb kahes põhivormis- ainena ning kiirgusena. Aineks on elementaar- või automaarosakesed, mis omades seisumassi võivad eksisteerida paigalseisvaina. Sellisteks osakesteks on neutronid, prootonid ja elektronid, millest koosnevad kõikide keemiliste elementide aatomid, samuti hüperonid ning mesonid. Kiirguskvantidel seisumass puudub, mistõttu nemad saavad vaid eksiteerida valguse kiirusel liikudes. Sellisteks osakesteks footonid ja neutriinod.
mõjule ühiskonnale ning sellele, et ebaausus võib saada takistuseks kogu edasisele karjäärile. Meetodid teadusliku ebaaususe vastu Kordusuuringud Kordusuuringuid peetakse isepuhastavaks süsteemiks ehk eeldatakse, et kohe kui oluline teadusuuring on avaldatud, püütakse seda teistes laborites või katsetes korrata. Seega on kordusuuringute meetodi aluseks usk, et üldjuhul ei julgeta väga oluliste avaldatavate teadusuuringute puhul valeandmeid esitada kuna oht vahele jääda on väga suur. Tegelikult on selle meetodi puhul siiski küsitavusi. Nimelt ei viida läbi nii palju kordusuuringuid kui loota võiks ning lisaks ei pruugi kordusuuringu tulemusel alati eelmise uuringu vead paljastuda. Seega, ühest küljest on kordusuuringud väga olulised erinevate pettuste avastamisel (sh näiteks uuringu õiged tulemused, kuid kahtlased meetodid), teisest küljest aga on
· Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi?  Valitsus saab kehtestada trahve  Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude vähendamiseks  Valitsus saab kehtestada regulatsiooni ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks  Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise. 21. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 Keskkonnaprobleemid maailmas  Vaesus ja rahvastiku juurdekasv  Loodusressursside ammendumine  Saastumine
Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt. Või saadakse kasu kellegi tegevusest (positiivsed kõrvalmõjud), mis samuti jäävad kompenseerimata. Nt mesiniku tegevus aednikust naabrile. Meetmed: • Maksud ja trahvid (nt saastemaks) • Subsiidiumid • Keelud ja kitsendused • Omandiõiguse kehtestamine Nt suitsetamiskeeld on moodus ühe grupi poolt (suitsetajad) teisele (mittesuitsetajad) avaldatavate välismõjute piiramiseks. 9. Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega? Täiuslik konkurent eeldab, et turuosalised on majandusinimesed, mis tähendab, et nad käituvad ratsionaalselt, maksimeerides oma kasusid. Tegelikkuses piirab inimeste ratsionaalset tegutsemist informatsiooni vähesus teiste turuosaliste tegutsemise kohta, mille tõttu tuleb sageli valida mitte parim, vaid paremuselt teine variant. 10
turul. · Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi?  Valitsus saab kehtestada trahve  Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude vähendamiseks  Valitsus saab kehtestada regulatsiooni ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks  Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise. 22. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 KESKKONNAPROBLEEMID MAAILMAS  Vaesus ja rahvastiku juurdekasv  Loodusressursside ammendumine  Saastumine Loodusvarade ammendumine
 Välismõjude muutumise sisestamiseks on seotud arvestatavate kulutustega o Valitsust võib sellisel juhul pidada vahendiks, mille abil vähendada välismõjudega kaasnevaid heaolukadusid Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi?  Valitsus saab kehtestada trahve  Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude vähendamiseks  Valitsus saab kehtestada regulatsiooni ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks  Valitsus saab defineerida seadusandluse kaudu omandiõigused, mis hoiaks ära negatiivsete välismõjude tekkimise Trahvid  Makse ja dotatsioone välismõjude tagajärgede korvamiseks nimetatakse korrigeerivateks maksudeks (Pigou maks)  Eesmärgiks on erasektori ja ühiskonna lisanduvate kulude võrdsustamine ning piirkasude võrdsustamine ühiskonna piirkasutusega
agressiivsete inimeste seas. Howard ja Charlotte Clinebell «Yhe intimate marriage». Kehtestamistreeningu eesmärk - õpetada inimesed ise endi elusid juhtima. 13 Kolmeosaline kehtestav sõnum Enesekehtestamise strateegia koosneva sõnumi edastamise osad: 1) Muuta soovitava käitumise mittehinnanguline kirjeldus. 2) Kehtestaja tunnete avamine. 3) Kehtestajale teise isiku käitumisega avaldatavate tegelike mõjude konkreetne selgitamine. Stress paneb aju madalamad keskused sekkuma kõrgematte töösse. Osa verd suunatakse sellises emotsionaalses seisundis automaatselt ajust äratugimotoorikasse. Efektiivset kehtestamist iseloomustab vankumatus ilma domineerimispüüdeta. Efektiivne kehtestamine vastab järgmisele kriteeriumile: 1) Suurte tõenäosustega muudab teine oma probleemset käitumist. 2) On vähetõenäoline, et mina teise isiklikku ruumi tungin.
j) paternalism - kartus, et teatud kaupade tarbimisel võib üksikisik mitte toimida oma huvidele vastavalt ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid, toob kaasa valitsuse sekkumise. Negatiivsete välismõjude korral valitsuse võimalused mõjutada turgu välismõjude esinemisel: 1) trahvid ja maksud 2) kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu 3) regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks 4) välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu Sisemajanduse koguprodukt - riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma Sisemajanduse koguprodukt - kõige parem näitaja selle kohta, kui hästi majandus toimib. Nominaalne SKP  jooksvates hindades (kindla aasta näitaja, näit. 2005) Reaalne SKP  püsivates hindades
Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. 5. NORMATIIVAKTIDE AJALINE KEHTIVUS Kehtima hakkamine. Seaduse jõustumine on sätestatud põhiseaduses, Riigi Teatajas avaldatavate õigusaktide jõustumine on seotud nende avaldamise kuupäevaga ja sätestatud Riigi Teataja seadusega, kohalike omavalitsuste õigusaktide jõustumise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus. Seadus (ja seadlus) jõustub 10. päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist.
sõltuvus, mis toimib väljaspool turgu ehk hinnamehhanismi. Negatiivne välismõju – firma tekitab teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimata Näiteks õhu ja vee reostamine Positiivne välismõju - üks firma võib tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooni Näiteks lilleaia rajamine Riigi ja omavalitsuste abinõud: - trahvid ja maksud - regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks - kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude - vastu - välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu Riigi ja omavalitsuste abinõud: • Ühiskonna kulud bensiini tootmisele ületavad erakulud, sest sisaldavad ka negatiivseid välismõjusid • Ühiskonna seisukohalt oleks optimaalne bensiini kogus väiksem, kui seda on turu tingimustes tekkinud tasakaalukogus
Molekuli impulsi muut võrdub jõu F 1 impulsiga: F1t = mv2x  mv1x = mv2x  (- mv2x) = 2mv2x. Molekul mõjutab vastavalt Newtoni kolmandale seadusele anuma seina jõule F1 võrdvastassuunalise jõuga F 2 . Gaasis on väga palju molekule, nende põrked vastu anuma seina vahelduvad suure sagedusega. Molekulide poolt anuma seinale avaldatavate jõudude resultandi keskmine väärtus võrdub gaasi rõhumisjõuga sellele seinale. Gaasi rõhk võrdub rõhumisjõu F mooduli ja seina pindala suhtega: F p= . S Lähtudes molekulaarkineetilise teooria põhialustest võib tuletada valemi gaasi rõhu arvutamiseks: 1 p= nm0 v -2 . m0 on siin gaasi molekuli mass, v -2
hinnamehhanismi Negatiivne välismõju firma tekitab teistele firmadele kulu, kuid jätab selle kompenseerimataNäiteks õhu ja vee reostamine Positiivne välismõju- üks firma võib tekitada teistele firmadele kasu, kuid ei saa selle eest kompensatsiooniNäiteks lilleaia rajamine Riigi ja omavalitsuste abinõud: o trahvid ja maksud o regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks o kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu o välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu o Ühiskonna kulud bensiini tootmisele ületavad erakulud, sest sisaldavad ka negatiivseid välismõjusid o ·Ühiskonna seisukohalt oleks optimaalne bensiini kogus väiksem, kui seda on turu tingimustes tekkinud tasakaalukogus
1.3.6 Autoriõigus (intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse Kultuuriveebi kaudu levitatava ainese puhul, mis käsitleb kultuuri- ja teaduspärandit, tuleb tagada intellektuaalomandi õiguste austamine ja delikaatsete isikuandmete kaitse kehtivate Euroopa ja siseriiklike õigusnormide kohaselt. Üleminekuga harilikelt hanke- ja taasesitusvõtetelt ning tavapärastelt analoogteenustelt uutele digitaaltehnoloogial põhinevatele süsteemidele, kaasnevad küsimused, mis on seotud avaldatavate digitaaldokumentide intellektuaalomandi õiguste ja nende sisu kaitsega. Eelkõige puudutab see kultuuriüksusi. Kultuuri- ja teaduspärandit sisaldavad andmekogud peavad võimaldama õiguslike tingimuste ja kaubandusliku laadi järgi eristatud tasandeid kasutajatele, kellel on luba pääseda ligi teatud kindlatele teenuse- ja ainesekogumitele. Delikaatsed andmed peaksid olema juurdepääsuloata kasutajate eest varjatud, et tagada pärandi kaitstus
annaabi.ee 
