Kirjanduse maht kasvas 1890.aastatel oluliselt, ulatudes juba rohkem kui 300 eestikeelse trükiseni aasta kohta. Puudusid küll niisugused mõjukad autorid, nagu olid olnud Kreutzwald ja Koidula, kuid seda enam leidus nende jäljendajaid. Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja
Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti John Dowland Inglise ilmaliku laulu üks autoreist, näiteks ,,Flow my tears" ja ,,What if I never speede" Ars nova uus kunst, tähistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, sillutas teed renessansiajastule muusikas, võeti kasutusele eristamaks oma põlvkonna muusikat varem loodust. Trecento itaalia kultuur 14. sajandil Musica reservata väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika - haritlaste seltskonnalaul(keerukuse tõttu) Madrigal 14
Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil
ja kolm tsisema sisuga teostest tragdiatest koosnevat neljaosalist sarja. Neile kigile mras riik rikaste kodanike seast rahastaja, kes pidi katma etendusega seonduvad kulud. Nitekirjanik ise oli hteaegu ka lavastaja ja tegi mnigi kord oma teose ettekandmisel kaasa esinitlejana. Iga teatrietendus osales htlasi autorite, esinitlejate ja rahastajate vistluses. Nii komdiatele kui ka tragdiatele* oli ette nhtud kolm auhinda ettekandmisele psenud tde autoreist kski ei jnud auhinnast ilma. See titis ka homorari* osa. 36. Kes oli saatr? Saatrid on vanakreeka mtoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe lakeha ja soku jalad ning sarved. 37. Selgita saatrdaama mistet. Saatrdraama oli koomilise sisuga nitemng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatrid. Silinud on Euripidese saatrdraama. 38. Nimeta kolm vanakreeka suurimat tragdiakirjanikk. 1) Aischylos 2) Sophokles 3) Euripides 39
teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi Unt ,,Tõe ja õiguse" III osa põhjal kaksiklavastuse ,,Priius, kallis anne. Taeva kingitus". Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastuses terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. Mati Undi tuntumad lavastused on: M. Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval", W. Gombrowicz ,,Laulatus", M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita", A
rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist ohtralt rahvajutusüzeid enamasti muistendeid ja naljandeid Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu". F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under Eesti kohta võid öelda ,et meie kodumaa lauldi vabaks. See on ka tõsi. Veel hilisematel aegadel, enne 20 saj. lõppu hakkasid tekkima erinevad kirjanduse seltsid. Millega liitusid mitmed kuulsad Eesti kirjanikud
sajandil. mil neumadele ilmusid kandilised noodipead Need nn kvadraatneumad märkisid nüüd kõiki helikõrgusi täpselt. Samas vähenes aga neumatüüpide hulk ja arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui ka ettekirjutatud kaunistusi jäi vähemaks. Seega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik. 4 Üks suulise traditsiooni (näiteks ka rahvalaulu) omapära on see, et kunagi ei saa me kõnelda laulude autoreist. Samuti ei saa me üht laulu mõista kui muusikalist teost, kuna see eksisteerib paljudes variantides ilma lõpliku kujuta ning võib alati muutuda. Looming ei tähenda sellises traditsioonis mitte uute tekstide loomist, vaid traditsioonilistest tekstidest või kindlatest reeglitest lähtuvat vaba ja loomingulist esitust. Tekstid ise kujunevad pikas protsessis sajandite vältel. Näib, et sajandeid muutmatuna püsinud liturgilised ( kiriklikud ) tekstid ja nende ettekandmise üpris
o Inimene ei saa enese heaks midagi teha, ta võib vaid passiivselt kannatada. Võrdlemisi mitmes teoses kasutab deus ex machina võtet: tragöödia lõpul ilmub jumal ja ennustab kangelase saatust. Sellega rõhutas Euripides, et müüdi lugu pole loogiline, usutav. Tragöödiate keel on Euripidesel eelkäijaist lihtsam, läheneb kõnekeelele. Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele.
oli seal tema jaoks võrkkiiges taevanähtusi ja taevakehade liikumist jälgides kiikuda ja end koogutada, sest nii sai ta kontakti Maa rütmidega. (Kahro 2000, lk 48-49) Noormees ehitas ka uude koju, Naagele, tähetorni, mis tänu kinninaelutamisele seekord kauem vastu pidas. Kuid kuna raketibaasi sõjaväelased kartsid, et tegemist on mingisuguse salaluureobjektiga, kästi torn maha lammutada. (Ibid, lk 52) Üheksandas klassis tegid Urmas ja veel kolm poissi bändi. Üks lugude autoreist oli Urmas, kes kirjutas müstiliste efektidega pinkfloydilikke palasid. Pillid ei olnud suurem asi, kuid ,,ajasid asja ära". Anti ka üks kontsert, kus nad soojalt vastu võeti, kuid lahkhelide tõttu läks bänd laiali. Kümnendas klassis osales ta puhkpilliorkestis, kus mängis trumme ja taldrikuid. Orkestriga andsid nad kontserte Tallinnas, sõjaväeosades ja madrustele laeva peal. Endiselt kirjutas ta süvamuusikateoseid
XVIII sajandil sõnastatud empiiriline Titius-Bode’ seadus määratles ka tänapäeva mõistes küllalt täpselt planeetide ringjooneliste orbiitide raadiused mõõdetuna astronoomilistes ühikutes: kus m = -∞, 0, 1, 2, 3 tuleb planeedi asukohast lugedes Päikesest: Merkuur – m=-∞ à a=0,4 AU (tegelik a=0,39 AU), Veenus m=0 à a=0,7AU (tegelik a=0,72AU), Maa m=1 à a=1AU jne Seadus jättis Marsi ning Jupiteri orbiidi vahele tühimiku, kuid üks seaduse autoreist Johann Daniel Titius küsis valemi kirjelduses juures justkui ennustades: „Kas Taevane Arhitekt jättis tõepoolest selle ruumi täiesti tühjaks?“ ning vastas sellele ise: „Üldsegi mitte!“ 32 Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal
Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega
Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega
(keskmine või nõrk motiveeritus) või -1 (nõrgalt kuni tugevalt välditus). Vaata ka K.Türgi ,,Eestvedamise" õpikust tabelit, kus on kõik need kombinatsioonid läbi mängitud. Vroomi teooriat on kritiseeritud seetõttu, et tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast ja et eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. Postmodernistlikud eestvedamise teooriad on aktuaalsed 80-ndatest, 90-ndatest ehk 20.saj. viimastest kümnetest kuni käesoleva ajani. Mõned autoreist on kujunenud täna oma revolutsioonilistele ideedele ja juhtimisõetusele legendideks ja nö. elusateks klassikuteks juba tänaseks: P.Drucker, T.Peters, P.Senge, C.Handy, E.Goldratt, S.Covey, D. Goleman ja nimekirja saab jätkata vaadates ringi raamatupoodides, sest mitmeidki neist autoreist on tõlgitud eesti keelde korduvalt. Postmodernistlikele teooriatele on omane, et need ei seisne enam otseselt mudelite välja pakkumises vaid
ei ole ühtegi teed näiteks Stalini mõtete selgeks tegemiseks tagantjärele. Väidetakse ka, et ajalugu ei ole objektiivne kuna ajaloolane peab valima, mida ta kirjutab. Aga teisalt valib ka loodusteadlane, ta kirjutab asjasse puu- tuvat. Kui ajaloolane kirjutab lähtuvalt valitud teemast asjassepuutuvast, siis ta ikka on objektiivne. Kui osa asjassepuutuvat välja jäetakse, siis ju lihtsalt valetatakse. Mingi osa autoreist väidab, et ajalugu ei ole objektiivne, sest kirjeldusi ja seletusi ei ole võimalik väärtustamisest eristada. Väärtus võib olla inst- rumentaalne (see asi oli sellepärast, et. . . ), siis on ta teatavatel juhtudel kindlaks tehtav. Objektiivselt võib olla kindlaks tehtav, et spioon andis oma kodumaa kohta kellelegi informatsiooni. Aga kas tegemist on reetmisega, sõltub juba sellest, milline on soovitav tulemus. Kui väärtustamine peab aja- 16
esinäitlejana. Iga teatrietendus oli võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma, auhind täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päevavalgel vabas õhus teatri keskmes paikneval näiteplatsil orkestral, mille tausta moodustasid puust deokratsioonid ehk skenee. Esines
annaabi.ee 
