.......................................7 Sissejuhatus Selles uurmises üritan teieni tuua autode arengu. Siin saab teada erinevatest aurumootoritest, elektrimootoritest ja bensiinimootoritest. Siin leiab infot selle kohta kuidas selline sõna nagu auto tekkis, kes ja kus leiutas esimese auto, kus hakkasid need autod levima ja mida arvas rahvas sellisest uuest liigist transpordist. Etümoloogia Sõna auto on lühend sõnale automobiil, mis tuleb Prantsuse sõnast automobile, mis omakorda tuleneb Vana-Kreeka sõnast (autós, "ise") ja Ladina sõnast mobilis (,,liikuv"); mis tähendab seda, et sõiduk liigub ise. Ajalugu Esimene töötab aurumootoriga ehitatud sõduk on arvatavasti ehitatud Ferdinand Verbiesti poolt, kes oli Flaami liige Jesuiidi missionis Hiinas 1672. Aastal. Esimesene sõiduk oli 65 cm pikkune mänguauto Hiina keisrile, mis ei suurnud inimest enda peal kanda
Piero da Vinci • Kuulsaimad maalid „Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“ • Kirjutas vasakult paremale TEADU S • Uuris teadust vaadeldes • Tahtis üle kõige lennata, kuid oli ka huvitatud anatoomiast • Uuris palju inimeste anatoomiast PROTOTÜÜBID JA LEIUTISED • Helikopter • Tank • Langevari • Kuul - või rull-laagri algvariant • Amb 13 m pikk ja 13 m lai • Tiibkostüüm • Katapult • Automobiil • Jalgratas • Kuulipildur TSITAADI D • „Õppimine ei kurna mõistust“ • „Rumal on see õpilane kes ei ületa oma õpetajat“ • „Aeg jääb seisma selle jaoks, kes kasutab seda piisavalt hästi“ • „Pisarad tulevad südamest, mitte peast“ • „Tugev on see inimene, kes suudab raskes olukorras naeratada“ • „Parim tunne on see kui sa mõistad maailma“ • „Midagi ei saa vihata ega armastada, kui sa seda ei mõista“
oli Orient-Aster, mida ehitas Metz Company Walthamis, Massachusettsi osariigis 1898 aastal. Sel kasutati Asteri mootorit, mis oli tegelikult koopia prantsuse DeDion-Buton'i mootorist. See mootorratas jõudis tootmisse kolm aastat varem kui Indian (1901) ja neli aastat enne Harley- Davidsoni (1902). Esimene Ameerika seeriatootmise mootorratas: Orient-Aster, 1898. Maailma esimene auto Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos – ise ja ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse praegu Eestis kehtiva liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Nüüdisajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel
Kui rääkida muutustest tänapäeva autotööstuses siis ennekõike tuleb võrrelda tänapäeva autotööstust sellega, mis meil minevikus oli. Autotööstus on teinud oma üle 125 aastase ajaloo vältel mitu olulist muudatust tootmises, arendamises ning ka teistes valdkondades. Auto kui sellise mõiste ja tähendus on sama jäänud samaks - vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks. Sõna auto aga tuleneb sõnast automobiil, mis on moodustatud kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis liikuv. Autotööstus on ühe suurima käibe- ja tööhõivega majandusharu töötlevas tööstuses, andes tööd ligi 20 miljonile autoehitajale ja remondimehele. Lisaks sellele moodustab suure osa tema käibest maantee ehitus, toormehanked, mootorikütuse tootmine ning jaotumine. Tänu nendele on autotööstus olnud 20 sajandi majandusarengu liider.
Tapa 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Autode ajalugu 3. Automargid 4. Autode ajalugu Eestis 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Räägin teile täpsemalt ,millal leiutati autot ja ka autoed ajaloost. Kuidas hooldada enda atuot ja ka sellest millest auto iseenesest koosneb. Palju on olemas automarke. Missugused on kallimad ja moodsamad. Ja ka kõigest muust ,mis on autodega seotud. Auto ajalugu Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon.
keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema 4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt:
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond AUTO PIDURID Referaat Juhendaja Tartu 2012 SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori
Rico Kapsi Rico Kapsi SISSEJUHATUS Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori
Ta-kausatiivid eksima, sulatama, laeindama, sulistama väljendavad põhjustavat tegevust ja on tuletatud intransitiivsest verbist. Ta-faktitiivid laenutama, laiutama, julgustama, rühmitama on tuletatud noomenist. Pejoratiivid halvustussõnad. Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima, klaar>klaarima nimetatakse otsetuletuseks e konversiooniks. Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp, kaitsepolitsei>kapo nimetatakse lühendamiseks. Liitverbid on liitsõnad, mille põhisõnaks on verb. Sõnu alahindama, eelregistreerima, ristküsitlema, kuumsuitsutama, rulluisutama, hädamaanduma peetakse liitverbideks. Sõnu peremehetsema, vanaematama, vägivallatsema, omapäratsema, suukorvistama, pealkirjastama peetakse liitsõnade verbituletisteks.
3 2. Üldõpingute, erialaainete loetelu 1. Mootor 2. Juhtimisseadmed ja veermik 3. Jõuülekanne 4. Pneumaatika ja hüdraulika alused 5. Piduri, veojõu ja juhitavuse korrektorid 6. Auto arvutivõrgud 7. Tehnohooldus ja diagnostika 8. Autode hooldus ja remondisüsteem 9. Liiklusõpetus 10. Materjaliõpe 4 4. Auto ajalugu 1. Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline või veoste vedamiseks rööpmeteta teedel või maastikul. Autod jagatakse liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B,C ja D. Kaasajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähesel määral ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon
Sajandiks, kuna insenerid pöörasid oma huvi raudteedele. Venemaal töötas Ivan Kulibin 1780-tel aastatel välja aurumootoriga vankri. Kolmerattalisel vankril oli hooratas, pidur, käigukast ja laager, mis kõik on ka tänapäevase auto osad. Valitsus aga ei näinud vankril turgu ja selle tootmine peatati, nagu ka selle eelkäijatel. USA-s sai esimese patendi sõidukile Oliver Evans aastal 1789. Ta demonstreeris oma sõidukit edukalt ja see ei olnud mitte ainult esimene automobiil USA-s, vaid ka esimene amfiibauto, kuna sõiduk sai sõita mootori jõul maal ja pedaalidel vändates ka vees. 1.2. Elektrimootoriga autod Elektrimootori leiutajateks peetakse mitmeid inimesi. 1828. Aastal leiutas ungarlane Anyos Jedlik elektrimootori, millega sõitis pisikene mudelauto. 1834. Aastal kasutas Vermonti sepp Thomas Davenport oma alalisvooluga elektrimootorit elektrilisel ringrajal sõitvas väikses mudelautos. 1838. Aastal ehitas sotlane Robert Anderson
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis
elektrienergiat rakendada inimeste teenistusse. Kodudesse jõudis elektrivalgus 1879, kui leiutati elektripirn. 1860- Louis Pasteor- leiutas pastöriseerimise, mis aitab piimatooteid säilitada. Wilhelm Röntgen- avastas röntgenikiired, mis läbisid mitmesuguseid aineid ja aitasud avastada haigusi LIIKUMISVAHENDID • Jalgratas- leiutati 1839, kuid populaarseks muutus 1888, kui Dunlop leiutas õhkkummid. • Bensiinimootoriga iseliikuja (automobiil) • Õhulaevad e dižaablid. Telekommunikatsioon sai alguse telegraafist, mis edastas elektrikaablit pidi sõnumeid (Morse) 1876- telefon, mis edastas ehedat kõnet 1877- fonograaf- helisalvestusseade, millega saab heli salvestada ja hiljem helistada 19.saj I poolel – fotograafia 1895- leiutati kinematograafia 1895- asutati Nobeli auhind 1903- sooritati esimene lend sisepõlemismootoriga lennumasinal
kõrvalseisjale otseselt tajutav Süvastruktuur - kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele Eristab see,et üht ja sedasama lauset annab tõlgendada mitmel mel Sapiri Whorfi hüpotees - iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel - argoo (salakeel) või släng Keele ökonoomia - mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler. Kõne mehhanismid - kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator Kõne liigid : Sisemine - kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis Välimine - see mida teised kuulevad Suuline - põhiline on see,et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu
erinevad inimesed. Erikeel- Sõnavara ja tähenduste süsteem, mis on tulenevalt spetsiifikast ainuomane teatud inimtegevuse valdkonnale ( arst, arvutispetsilist, konstruktor). Erikeeleks nimetatakse argood (eri-vüi salakeel) või slängi(kõnekeelsed ekspressiivsedelemendis keeles) ja see on omane ka kuritegelikule subkultuurile. Keele ökonoomia-Keele kasutust iseloomustab ökonoomiaprintsiip. Mida sagedamini kasuttatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Nt. Automobiil= auto, televiisor= teler.Sõna lühidus aitab lisaks muule sisekõnes infot töödelda ökonoomsemalt ja väiksemate kadudega. Kõne mehhanismid Selle regulatsioon toimub kolme erinevad infotöötluskanali koostoimes: · Kõneliigutuste regulatsioon · Kuulmisanalüsaator · Nägemisanalüsaator Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks.
erinevaid asju. (Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo. Igal inimtegevuse valdkonnal, tulenevalt selle spetsiifikast, kujuneb välja sellele ainuomane sõnavara ja tähenduste süsteem. On omane ka kuritegelikule subkultuurile. Argoo ei kuulu normaalsõnastikku. Keele ökonoomia mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. ,,Automobiil" = ,,auto", ,,televiisor" = ,,teler" jne. Sõna lühidus aitab lisaks muule sisekõnes infot töödelda ökonoomsemalt ja väiksemate kadudega. Kõne mehhanismid kõnelemist juhib aju suurte poolkerade koor. Vasakpoolkera juhib eelkõige kõne sisulisemat külge, parem on valdavalt tegev hääle modulatsiooni, tämbri jms juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes.
(Ämbrisseastuja käsiraamat lebas laual) Sapiri-Whorfi Hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel argoo. Igal inimtegevuse valdkonnal, tulenevalt selle spetsiifikast, kujuneb välja sellele ainuomane sõnavara ja tähenduste süsteem. On omane ka kuritegelikule subkultuurile. Argoo ei kuulu normaalsõnastikku. Keele ökonoomia mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. ,,Automobiil" = ,,auto", ,,televiisor" = ,,teler" jne. Sõna lühidus aitab lisaks muule sisekõnes infot töödelda ökonoomsemalt ja väiksemate kadudega. Kõne mehhanismid kõnelemist juhib aju suurte poolkerade koor. Vasakpoolkera juhib eelkõige kõne sisulisemat külge, parem on valdavalt tegev hääle modulatsiooni, tämbri jms juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes.
annaabi.ee 
