Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autotööstus, minevik ja tänapäev (0)

1 Hindamata
Punktid
Autotööstus, minevik ja tänapäev
Kui rääkida muutustest tänapäeva autotööstuses siis ennekõike tuleb võrrelda tänapäeva autotööstust sellega, mis meil minevikus oli. Autotööstus on teinud oma üle 125 aastase ajaloo vältel mitu olulist muudatust tootmises, arendamises ning ka teistes valdkondades. Auto kui sellise mõiste ja tähendus on sama jäänud samaks - vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks. Sõna auto aga tuleneb sõnast automobiil, mis on moodustatud kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis – liikuv.
Autotööstus on ühe suurima käibe- ja tööhõivega majandusharu töötlevas tööstuses, andes tööd ligi 20 miljonile autoehitajale ja remondimehele. Lisaks sellele moodustab suure osa tema käibest maantee ehitus, toormehanked, mootorikütuse tootmine ning jaotumine . Tänu nendele on autotööstus olnud 20 sajandi majandusarengu liider.
20 sajandi alguses ta seda muidugi ei olnud, sest autotootmine käis käsitsi ja auto kui selline oli väheste privileeg omada. Suuri firmasi ei olnud, pigem oli turuosa jaotunud sadade autotöökodade vahel. Muutus toimus siis kui H. Ford rakendas Ford T tootmiseks konveiermeetodit, ehk liinitöölised panid auto kokku tundidega ning enamus vajaminevad detailid toodeti ettevõttes, muutes auto tootmise palju odavamaks. Selle võtsid üle paljud teised firmad ning edaspidi hakati enamus autosi masstootma, ellu jäid vaid need firmad mis said lubada endale nii kapitalimahukat tootmist.
Mida aeg edasi, seda rohkem sarnasusi saame tuua välja tänapäeva tootmisega. Kuna autode tootmine muutus järjest keerukamaks, siis hakati auto komponente tootma eri tehastes . Et vähendada materjali puudusest tingitud tööseisakuid siis rajati hiigellaod kuhu veeti detaile nö igaks juhuks.
1970. aastatel energiakriisist tingituna hakati tootma Jaapanis väikesi säästlike ja odavaid autosi, nende autode edu tulenes suuresti uue tootmiskorralduse rakendamises - tugitootmine. Töölised hakkasid osalema tootearenduses ja täitsid ettevõtte kui terviku eesmärke, töölised olid motiveeritud ning hea ettevalmistusega. Sellest tulenevalt pandi autod kokku kolm korda kiiremini, kaks korda väiksemal pinnal ning kaks korda väiksema arvu tööseisakutega. Rakendati kvaliteedijuhtimise süsteemi ning kuna ettevõte töötas kui meeskond , vajati vähem ülemusi.
Tänapäeval eristatakse autotööstuses viit etappi: tootearendus , osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja/või teenindus. Varasematest suurkombinaatidest on saanud reklaamiagentuurid, väärtus seisneb nende kaubamärgis(nt Rolls-Royce). Tänapäeval enamik detaile ostetakse allhanke korras sisse, ka koostetöid teevad autotootjad ühisetööna või ostavad teenusena.
Autotööstus-minevik ja tänapäev #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor twicetoldjoke Õppematerjali autor
võrdlus ja arutlus

Sarnased õppematerjalid

Auto Ajalugu
33
pptx

Auto Ajalugu

Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi

Auto õpetus
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata

Maailma majandus
Logistika ja transport ärilogistika konspekt
70
doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar

Baaslogistika
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat. Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid.peamised import/eksport partnerid (peale Euroopa Liidu liikmesriikide) on USA ja Jaapan

Geograafia
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun