Kool Automaatrelvad referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord 1.AUTOMAATRELVAD 1.1.Mis on automaatrelv?...........................................................................................................3 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omdaused..................................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4 1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4 2.KUULIPILDUJAD 2.1.Mis on kuulipilduja?..................................................................................................
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3. VASTUPEALETUNG 3.1 Peamised relvajõud ..................................................................................
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
