Kool Automaatrelvad referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord 1.AUTOMAATRELVAD 1.1.Mis on automaatrelv?...........................................................................................................3 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omdaused..................................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon....................................................................................................
Aja möödudes võeti kasutusele palju tõhusamad relvad. Alustades mõõkadest ja lõpetades kaugmaaraketidega, mida võib tulistada kas või ümber maakera, seda meetrise täpsusega. Surmavad laengud võivad tulla maa pealt ja maa alt, merelt, õhust või isegi kosmosest. Kuid teatavasti on massihävitusrelvad keelatud ja neid on kasutatud tõesti väga vähe. Tegelikult on ju kõige laiemalt levinud tavalised automaatrelvad need, mis on mõrvanud enamiku sõdades hukkunuist. Lihtsalt ei ole ilus tappa miljoneid korraga, kui saab seda teha pika aja vältel mitmele põlvkonnale. Pikast sõjast on huvitatud paljud. Juhtivad maailmariigid nagu USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, rääkimata Venemaast on suurimad relvatootjad. Näiteks käivad praegu relvatehingud Prantsusmaa ja autoritaarse Liibüa vahel. Kusjuures viimase diktaator esitas ÜRO-le avalduse, millega soovis
tiivne teedevõrk 6)Millised olid logistika märksõnad I maailmasõjas? Toit (leib, konservid); Loomasööt; hobuveokid,raudteetransport, laevad;Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid);Telgid, kaevikud, blindaazid;Arenev teedevõrk 7)Millised olid logistika märksõnad II maailmasõjas? Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet.
Septembris aga peatasid prantslased vastase sissetungi Marne’i jõel ning edasipidi muutus manööversõda positsioonisõjaks. Seeläbi tekkis surnud seis. Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa. 11. Kus paiknes Idarinne? Venemaal(Galiitsia, Poola, Leedu, Kuramaa) 12 Mida uut relvastuses võeti kasutusele Esimese maailmasõja ajal? Tankid, lennukid ja õhulaevad, keemiarelv(sõjagaasid), allveelaevad, automaatrelvad ja suurtükid. 13 Milline väljaspool euroopa paiknenud suurriik kuulutas Keskriikidele sõja 1917. aasta aprillis, lootusega lõpetada sõda? Ameerika Ühendriigid. 14 Mis juhtus Venemaal 1917. aastal? Peterburis vallandus Veebruarirevolutsioon, keiser kukutati ja üleöö saabus täielik vabadus. Oktoobris korraldasid enamlased relvastatud riigipöörde ja kuulutasid välja nõukogude võimu. 15 Mida kujutas endast Bresti rahuleping?
Toit (leib, konservid); Loomasööt; Hobuveokid, raudteetransport, laevad; Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); Telgid, kaevikud, blindaazid; Arenev teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt; Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee, mere ja õhutransport; Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; Õhu ja meretransport (lennukikandjad); Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis ja jälgimissüsteemid LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha
Kuigi inglastelt oli saadud 281 Lewis (vt. LISA 3.1) ja 723 Madsen (vt. LISA 3.2) tüüpi kuulipildujat, ei jätkunud neid kõigi väeosade vajaliku kogusega varustamiseks. Väeosades eelistati selle lihtsa ehituse ja käsitsemise tõttu rohkem Lewis kuulipildujaid. Seda kergekuulipildujat oli kerge kaasas kanda, mistõttu meie väiksearvulised luuresalgad ja rühmad võisid edukalt pidada lahinguid rohkearvulise vastasega. Tänu sellele, et meie väeosades olid kasutusel kerged automaatrelvad, mis vastasel puudusid, saavutati moraalne üleolekutunne, mis säilitati kuni sõja lõpuni. Raskekuulipildujad. Sõja esimesel poolel oli meie jalaväes kasutusel olnud rasked automaatrelvad saadud põhiliselt vaenlaselt sõjasaagina. Kõigis väeosades olnud 321 raskekuulipildujast Maxim oli 194 saadud vaenlaselt. Viimaste vähesuse tõttu oli igas polgus formeeritud vaid üks raskekuulipildujarood või komando. (vt. LISA 4.1, 4.2) Suurtükid
_EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. _Eriline rõhk enamohustatud (kaubandus) liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) BERNI KONVENTSIOON Erikaitse alla kuuluvad liigid LISAD _I rangelt kaitstavad taimeliigid. _II rangelt kaitstavad loomaliigid. _III kaitstavad loomaliigid. _IV keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks ( nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). BERNI KONVENTSIOON _II lisa: lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki (kõik meie liigid, va. kääbus-nahkhiir) _ II lisa: Karu, hunt, ilves suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID _III lisa: harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav _Komitee käib koos igal aastal _Emeraldi võrgustik BONNI KONVENTSIOON _Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest _Sõlmiti 1979 _Jõustus 1983 _112 riiki (august 2009) _EU Aafrika-Euraasia rändeteede veelinnud
territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamis meetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid,mootorsõidukid jne. V lisa sisaldab uurimist vajavaid teemasid: Siseriiklikud nimekirjad väljasuremisohus olevatest või eriti ohustatud liikidest, arvestades nende geograafilist levikut. Rändliikidele nende rändeteel ning talvitus- ja pesitsuspaikadena eriti tähtsate alade loetelu ja nende alade
Lasevad kõik 12 kaliibrilistest padrunitest, kuid peale kartetside ja suurte haavlite võivad olla laetud ka 8 volframist kuuliga ø 7 mm, kaal 3,1 gr. See relv on ettenähtud transpordivahendite ja ehitiste purustamiseks. Praeguseks on välja töötatud padrun, kus 20 noolt saavutavad algkiiruse 900m/s ettenähtud märgi tabamiseks suurtelt kaugustelt. 4. Relvade jaotus tööprintsiibi järgi · ühelasulised e. lihtrelvad · automaatrelvad Automaattulirelva ümberlaadimine ja löögimehhanismi vinnastamine ning töölerakendamine toimub gaasiplahvatuse toimel. Täisautomaat lasud toimuvad kuni sõrm on päästikul; poolautomaat peale lasku viiakse küll tühi padrunikest välja ja ka uus padrun rauda ning vinnastatakse löögimehhanism, kuid lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule (üksiklasud) 5. Tulirelva identifitseerimine Tulirelva saab identifitseerida: · pihtamislaengu või
Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamismeetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid, mootorsõidukid jne. V lisa sisaldab uurimist vajavaid teemasid: 1. Siseriiklikud nimekirjad väljasuremisohus olevatest või eriti ohustatud liikidest, arvestades nende geograafilist levikut. 2. Rändliikidele nende rändeteel ning talvitus- ja pesitsuspaikadena eriti tähtsate alade loetelu ja nende alade ökoloogilise kirjelduse koostamine. 3. Rändliikide rõngastamisel saadud arvukuseandmete loetelu koostamine. 4
· EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ningnende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkemkui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav,kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad,liim, automaatrelvad). Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine.
II lisa liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. III lisa liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. IV lisa keelatud jahipidamismeetodid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või 40 uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid, mootorsõidukid jne. V lisa uurimist vajavad teemad. LOODUSDIREKTIIV looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest Eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade võrgustiku NATURA 2000 loomine säilitamaks nii mere kui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade levikut ning ohtrust. I lisa ohustatud elupaigad.
3. efektiivset jaotuld kuni 600 meetri kauguseni; 4. automaadiga Galil ARM võib tulistada kuni 800 meetri kauguseni. 5. Mudeleid AR ja ARM saab kasutada püssigranaatidega laskmiseks. 6. Galil ARM harkjalga saab kasutada traadi lõikamiseks. 7. Relvadele on võimalik kinnitada nii optilist kui ka öösihikut. 8. Galil AR ja ARM mudelitele saab kinnitada nugatäägi lähivõitluseks. 9. Kõik Galil automaatrelvad on varustatud eespool mainitud esemetega ning muid lisasid neile ette nähtud ei ole. 3 10. Automaatse ümberlaadimise, kiire automaattule ning 35 padrunit mahutava salve tõttu on vajalik kõrgetasemeline tulekontroll, et ära hoida liigset laskemoona kulu. Kinnistage küsimustega. Relva osad Relval on 5 põhiosade gruppi: relva pära, lukukoja grupp, luku ja gaasikoja grupp,
linnupaelad, linnuliim, konksud, peibutisena kasutatavad silmitud või vigastatud eluslinnud, magnetofonid, elektrivooluga surmamise vahendid. kunstlikud valgusallikad, peeglid, sihtmärki valgustavad vahendid, öise jahipidamise sihtimisvahendid, mis sisaldavad elektroonilist kujutise suurendajat või muundajat. lõhkeained võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt poolautomaatsed või automaatrelvad, mille padrunisalv mahutab üle kahe laengu laskemoona. õhusõidukid, mootorsõidukid paadid, mille sõidukiirus ületab viit kilomeetrit tunnis. Avamerel on liikmesriikidel õigus ohutust arvestades lubada mootorpaatide kasutamist maksimaalkiirusega 18 kilomeetrit tunnis. Liikmesriigid teavitavad komisjoni mis tahes lubade väljastamisest. V lisa sisaldab uurimist vajavaid teemasid:
kasvukohtade kaitse. • Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). 97. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: eesmärk ja vajadus, mitmekesisuse mõiste ja tasandid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid, Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev
annaabi.ee 
