kesksemad sümptomid on sundmõtted ja-teod 9. On leitud, et kõige tavalisem sundmõte on seotud määrdumis- ja nakatumishirmuga 10. Turvalisuskäitumine ärevuse säilimisel tähendab kardetud katastroofi ära hoidmist või minimaliseerimist 11. Ärevushäirete kognitiiv-käitumisteraapia pikkus on tavaliselt 12 seanssi 12. Ärevushäirete kognitiivse mudeli põhjal on häiret säilitavateks teguriteks automaatmõtted 13. Ärevuse kognitiivses profiilis a) mõtted on suunatud tulevikku ja hinnangud on selektiivsed 14. Kujutlustega tööks nimetatakse patsiendi mõtete suunamine positiivsele ja temale turvalisse kohta 15. Eksponeerimiseks nimetatakse korduvalt välditava tegevuse/olukorra/asja esitamist patsiendile 16. Lõõgastustehnikate hulka kuuluvad autogeenne treening,hingamisharjutused 1
Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda. Tühi armastus- kohustus. Pühendumine. Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused. Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel. Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena. Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad. 9. Negatiivsed automaatmõtted. Nende avastamine ja muutmine. Nad on automaatsed- tulevad märkamatult pähe. Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud- sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks. Enesejälgimine
Oluliseks osaks opiaatsõltuvuse ravist on psühhoteraapial, et aidata patsiendil sälitiada ravi tulemusi ja hoiduda edaspidisest tagasilangusest. (Gardner et al 2007) Psühhoteraapia alla kuuluvad kognitiiv- käitumuslik-, pere- ja grupiteraapia. (TAI 2001) Kognitiiv-käitumuslik teraapia põhineb hüpoteesil, et inimese probleemid tulevad puudulikust infotöötlemisest ning sõltuvuse puhul on oluliseks aine tarvitamisega seotud veendumuste süsteem, millest tulenevad negatiivsed automaatmõtted ja järgneb ebafunktisonaalne käitumine (Kihl 2005) Enamus selle teraapia meetodeid on tagasilanguse ehk relapsi ennetamise stratreegiad, selles eristatakse kolme osa. Esiteks õpetatakse patsiente kõrge tarvitamisriskiga olukordi ära tundma, teiseks kuidas neid olukordi ette näha ja nendega toime tulla ning kolmandaks, kuidas põhjalikult elustiili ja käitumist muuta. (TAI 2001) Grupiteraapia eesmärk on eelkõige patsiendi subjektiivsete vaevuste ja sümptomite vähendamine
assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia -ratsionaal-emotiive teraapia arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Stressimudel:
assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia – õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia – -ratsionaal-emotiive teraapia – arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia – leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia – rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis – nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress – seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Stressimudel:
Partnerite vahel on usaldussuhe. Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda. Tühi armastus- kohustus. Pühendumine. Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused. Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel. Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena. Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad. 9 .Negatiivsed automaatmõtted. Nende avastamine ja muutmine. Nad on automaatsed- tulevad märkamatult pähe. Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud- sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks. Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone.
REBT püüab endas ühendada................... Kognitiivne teraapia Sai alguse tänu Becki uurimusele depressiooni vallas. Püüdis leida kinnitust Freudi teooriale, et see on sissepoole pööratud viha. Seejärel hakkas arendama teooriat, keskendudes sellele, et tegelikult on depressioon hoopis negatiivsete kognitiivsete seletuste tulemus. Tulemuseks sai psühhopatoloogia kognitiivne mudel, millel on kolm mõtlemise taset: automaatmõtted, põhieeldused ja skeemid. Automaatmõtted on kõige pinnapealsem tase, väga lihtne teadvustada. Sügavamal põhieeldused ja kõige all on loogilised skeemid. Skeemid on jäigad, tingimusteta veendumused. Need on internaalsed struktuurid enda ja maailma kohta. Neid kasutatakse info tajumiseks, kodeerimiseks ja meenutamiseks. Neil on kohanemise e. adaptatsiooni ülesanne. Becki järgi vallandab latentse skeemi mõni elusündmus, aga võib ka olla geneetiline eelsoodumus. Tegelikult on need skeemid kõikidel inimestel olemas.
Osa sümptomeid peaks olema tugevasti väljendunud. Ei suuda jätkata oma tegevust kui siis väga piiratud ulatuses. Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor. Depressiooni kognitiivne mudel (T. Beck 1967) Varajane kogemus, ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine, kriitiline sündmus → eelduste aktiveerumine → negatiivsed automaatmõtted → depressiooni sümptomid → käitumuslikud, motivatsioonilised, afektiivsed, kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984)
Partnerite vahel on usaldussuhe. Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda. Tühi armastus- kohustus. Pühendumine. Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused. Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel. Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena. Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad. 2.Negatiivsed automaatmõtted. Nende avastamine ja muutmine. Nad on automaatsed- tulevad märkamatult pähe. Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud- sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks. Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone.
ebasoodus kõrvutamine õega isa (peamine toetaja) varajane surm Ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine (järeldused iseenda, teiste inimeste ja elu/maailma kohta üldiselt.) Olen alaväärtuslik Kui ma ei tee, mida teised tahavad, tõrjutakse mind eemale Kriitilised sündmused Abielu puruneb Eelduste aktiveerumine Ma olen väärtusetu Negatiivsed automaatmõtted See kõik on minu süü ma rikkusin kõik ära Ma ei tule oma eluga toime Ma jäängi eluks ajaks üksi Ma olen rumal Depressiooni sümptomid käitumuslik motivatsiooniline afektiivne kognitiivne somaatiline alanenud aktiivsus viivitamine kurbus suitsiidimõtted unetus
o tulemuste kestvust Kognitiivne teraapia Beck (1976) Cognitive Therapy 1976 Kognitiivne teraapia · Kognitiivne teraapia on aktiivne, suunav, ajaliselt piiratud, struktureeritud lähenemine ravimaks erinevaid psühhiaatrilisi häireid (beck,1979) o Teraapia põhineb ratsionaalsel teoreetilisel alusel, et indiviidi tunded ja käitumine on suuresti determineeritud sellest, kuidas ta maailma struktureerib. Automaatmõtted pinna pealseim tase, lihtne teadvustada. Kindlates spetsiifilistes situatsioonides. Põhieeldused sügavamal seotud erisituatsioonidega. Kognitiivne moonutus ehk süstemaatiline järeldamisviga on ühenduslüli ebaotstarbeka skeemi ja automaatse mõtlemise vahel. Skeemid kõige sügavamal. Internaalsed struktuurid kasutatakse
-käitumisteraapia õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest) ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia -ratsionaal-emotiivne teraapia kuna lähtutakse arusaamast, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, siis fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, - kognitiivteraapia leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamine nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta positiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on indiviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel.
- Depressiivsetele patsientidele on omane püsiv teadvustatud negatiivsete mõtete muster enese, maailma ja tuleviku kohta, mis moonutab reaalsuse tajumist - Kognitiivse teooria aluseks sagi idee, et depressiivsetele inimestele nii iseloomulikud negatiivsed mõtted - Varajased kogemused (sündmused, suhted, elutingimused) > ebafunktsionaalsete uskumuste väljakujunemine > kriitiline sündmus > uskumuste aktiveerimine > negatiivsed automaatmõtted > emotsioonid, käitumine, kehalised reaktsioonid ,,Tüüpilised" nõuanded - Võta ennast kokku ta juba on proovinud ja ei jaksa Tõenduspõhised sekkumised - Käitumuslik aktivatsioon - Kognitiiv-käitumisteraapia - Interpersonaalne Psühhoteraapia - Teadveloleku treening tagasilanguste ennetamiseks õpetatakse inimesi oma mõtetest distantseeruma Bipolaarne meeleoluhäire
näha, uurida seda, mis on, ning teha järeldusi selle kohta, mis toimub tulevikus." (Comte 2007) Mis asi on see ameeriklastele nii armas ja eestlastele nii arusaamatu positiivne mõtlemine ehk dünaamiline mõtlemine? See on tundlik, loov ja kohalolev mõtlemine. Inimese argielu komponendid võib jagada alumise ja ülemise skaala vahel. · Alumine skaala, kuhu kuulub näiteks küünilisus, on argipäev, need on negatiivsed automaatmõtted, stereotüübid, rutiin à la sellised need naised-mehed-naabrid ongi. Alumise skaala register tekib iseenesest. 20 · Ülemine skaala, kuhu kuulub kahtlemata ka õnn, ei hoolitse enda eest ise, selleks peab midagi tegema (Jõgeda 2007). "Haavatavad ja nõrgad on need ülemised seosed, nende eest tuleb hoolitseda," ütleb Saarinen. Igapäevaelu aitab meid iseenda eest peita. Ülemisse skaalasse kuulub ka enese ja oma
3. Biheivioristlik mudel: - Klassikaline tingimine (assotsiatsiooni läbi õppimine). Operantne tingimine (sarrustuse läbi õppimine). Ravi: vastutingimine, eksponeerimine, süstemaatiline desensitiseerimine 4. Humanistlik mudel: - Eneseaktualiseerimise vajadus. Tingimatu positiivne suhtumine. Väärtuse tingimused. Ratsionaliseerimine. Fantaseerimine 5. Kognitiivne mudel: - Moonutatud ja irratsionaalsed mõtted ja uskumused: - Kognitiivne triaad: mina, maailm, tulevik. Negatiivsed automaatmõtted, Mõttemoonutus: 1.Suvaline järeldamine: Järeldusi tehakse piisavate asitõenditeta. 2.Valikuline üldistamine: Järeldusi tehakse üksikuid detaile kontekstist välja rebides, osa olulist informatsiooni ignoreeritakse. 41 3.Ülemäärane üldistamine: Üks või kaks eraldi juhtumit esindavad sarnast olukorda igal pool, ükskõik, kas nad üldse asjasse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
