Dadaism sai alguse 1916. aastal Zürichis. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, lõid ebaloogilise assotsiatsioone, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele. Tristan Tzara Sürrealism tekkis Prantsusmaal 20. sajandi alguses. Loomingu algallikaks unenäod ja irreaalsed nägemused. Need tulid kohe kirja panna. Kasutati hämaraseisundeid (igasugune joove, hallutsinogeenid, hüpnoos). Kasutati automaatkirjutamist, sest nii oli looming kõige ehedam. Andre Breton ,,Vabaarmastus" Süvapsühholoogiline realism alateadlikult meenub mingi reaalne olukord elust. Kirjaniku ülesanne on jäädvustada minevikku. Olulised ei ole minevikuvälised piirjoone (haridus, ühiskondlik positsioon), vaid üksnes see, mis on puudutanud inimese sisemust. Seda tehakse emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu. Kasutatakse aistinguid, lõhna,
ilutsemisest. Esindajad Ezra Pound, Thomas Stearns Eliot. Dadaism Sai alguse 1916 a Zyrichi kabarees. Dadaistide juht on rumeenia päritolu Tristan Tzara. Dadaistid ei usu senisesse religiooni, vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonna korralduse vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luulespontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Nemad olid esimesed kes hakkasid kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingu poolest tahtsid nad kõigist erineda. Nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega loogilist mõttekäiku. Nende luuletuste eesmärgiks oli vabanemine mõistuse kontrollist. Nende idee (moto) skandaal skandaali pärast ammendus kiiresti ja 1920'ndatel aastatel dadaism hääbus. See sai alguse põhiliselt sisemiste vastuolude pärast. Dadaistide jaoks on kõige olulisem märksõna juhus. Sürrealism
Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti kirjanduses on sürrealistlikke teoseid Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani, Andres Ehini loomingus. Absurd Absurdikunst sündis vastusena Teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad
34. Nimetage märksõnu „Dada” liikumise kohta. Mis aastail see ilmnes? Dadaism sai alguse 1916. aastal Šveitsis Zürichis ja kestis aastani 1922. Dadaistide manifesti järgi sümboliseerib dada ürgset suhet maailmaga; kujutab elu simultaansust, kus üheaegselt eksisteerivad müra, lärm, värvid ja rütmid. Dadaism taotles spontaansust. Eesmärgiks oli vabaneda mõistuse kontrollist, loogilistest seostest teksti ülesehitamisel. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekäiku. Dadaistlike luuleeksperimentide hulka kuuluvad veel müraluuletus, abstraktne foneetiline luuletus, simultaanluuletus, gümnastiline luuletus, alfabeetluuletus, i-luuletus. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Esindajaid: Tristan Tzara, Hugo Ball, Kurt Schwitters, Paul Eluard. 35. Nimetage 20
Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür- reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust, seetõttu eitasid nad traditsioone, loogikat ja ühiskonnast lähtuvaid tendentse. Parima taseme saavutasid nad vabavärsilises luules. Eesti kirjandusse tuli sürrealism 1930. aastatel. Tuntumad sürrealistid on prantslased André Breton (18961966), Louis Aragon (18971982) ja Paul luard (18951952),
· Agressiivne suhtlemine publikuga · Provokatsioonid · Luule visuaalse külje tähtsustamine · Kõlaefektidele rajatud luuletused · Automaatkirjutamise rakendamine · Dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Juba 1920ndatel hakkas dadaism hääbuma, suubudes sürrealismi. SÜRREALISM Tekkis 1919. aastal Prantsusmaal Kasutati teadvuse hämarseisundeid. Mõistuse kontrolli vältimiseks kasutati automaatkirjutamist, lisaks ka narkootikume, alkoholi ja hüpnoosi... Tuntumaid sürrealistlikke autoreid oli André Breton (,,Vabaarmastus") IMPRESSIONISM Tekkis 19. ja 20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia ja prantsuse kultuurialas. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Harrastati lühizanre nagu luuletus, novell, lühiromaan. Impressionismi viljelesid: Eduard von Keyserling, Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl jt.
Ekspressionism - sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal, seati esiplaanile inimese sisemaailm, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine, isikuvabadus ning rahu ja vendluse aade. Pöörati tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele, millega anti stiilile aktiivsus. Bertolt Brecht, Franz Kafka, Mait Metsanurk, Marie Under Sürrealism - tekkis 1920.a. algul rahulolematusest vana kultuuriga. Uue maailma ja reaalsuse avamiseks kasutati kollektiivset ja automaatkirjutamist, võeti appi hüpnoos ja narkootikumid. Sooviti uuendada üldisi arusaamu inimesest ja elust. Prantsusmaal A.Beton, L.Aragon, P.Eluard, Eestis K.Ristikivi, J.Üdi, I.Laabani, A.Ehin. Rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor On laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming. Enamasti
allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 6. Sürrealism kujunes välja talle eelnenud „dada“ liikumisest. Dadaismi kohta: Suund sai alguse 1916. aastal Šveitsis kabarees „Voltaire“, rajajaks oli rumeenia päritolu Tristan Tzara (1896 – 1963). „Dadaistid, eitades vana kunsti, propageerivad kunsti, mis ühendab endas kõik kunstiliigid ja viib ellu uued ideed /---/. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama automaatkirjutamist, mis sai ka sürrealistide meetodiks. Loomingus tahtsid nad kõigist erineda, ignoreerides isegi keele põhialuseid, nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekäiku. Dadaistide väitel sümboliseerib dada ürgset suhet maailmaga, seda laadi olid ka nende luuleeksperimendid, mille eesmärgiks oli vabanemine mõistuse kontrollist, loogilistest seostest teksti ülesehitamisel
· EZRA POUND, THOMAS ELIOT, SERGEI JESSENIN, PAUL EERIK RUMMO AKMEISM kr.keeles kõrgem aste, õitseng Tekkis 1910.aastail Venemaal. · Kuulutati tagasipöördumist maise realiteedi poole · Vastandatakse end sümbolismile · Ülistasid looduslikku inimeses · Ülistati argipäeva rõõme · ANNA AHMATOVA, NIKOLAI GUMILJOV SÜRREALISM. Tekkis 1919.aastal Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. · Kasutasid automaatkirjutamist · Andsid vaba voli kujutlusele · Suhtuti lugupidavalt kõigesse maagilisse · Huvitusid nn. alateadvuse ürgsest instinktist PILET NR.12 1.JAAN KROSS ,,KEISRI HULL" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus von Bockile, kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus Eevaga, lihtsa maatüdrukuga. 1818.aastal läkitas ta keisrile põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati ning ta veetis üheksa aastat vanglas.
Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür-reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust, seetõttu eitasid nad traditsioone, loogikat ja ühiskonnast lähtuvaid tendentse. Parima taseme saavutasid nad vabavärsilises luules. Eesti kirjandusse tuli sürrealism 1930. aastatel. Tuntumad sürrealistid on prantslased André Breton (18961966), Louis Aragon (18971982) ja Paul
Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti kirjanduses on sürrealistlikke teoseid Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani, Andres Ehini loomingus. Absurd Absurdikunst sündis vastusena Teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid oma
aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga.pärast I MS.Nihestatus,hüperrealism. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti kirjanduses on sürrealistlikke teoseid Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani, Andres Ehini loomingus. Absurd Absurdikunst sündis vastusena Teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud
Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti kirjanduses on sürrealistlikke teoseid Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani, Andres Ehini loomingus. Absurd Absurdikunst sündis vastusena Teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid
Sürrealism Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga - sürreaalsusega. Nad leidsid uusi ideid Sigmund Freudi filosoofiast, millest lähtudes rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti kirjanduses on sürrealistlikke teoseid Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani, Andres Ehini loomingus. Absurd Absurdikunst sündis vastusena Teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes
· Dadaistlikku luulet viljelesid prantslased Louis Aragon ja Paul Eluard. Sürrealism · Sürrealism tekkis 1920. aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülirealismiga -sürreaalsusega. · Just inimese alateadvuses (nägemustes ja vaistudes) heiastus neile uus maailm ja reaalsus. Selle avamiseks käsutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. · Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust. · Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard, eesti kirjanduses on sürrealistlikke teoseid Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani, Andres Ehini loomingus. Absurd · Absurdikunst sündis vastusena Teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad
annaabi.ee 
