süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. Kui ta elab isepäiselt kehtestades inimlikke reegleid, siis sarnaneb ta Saatanaga. Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud. Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: 1. Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed; 2. Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad deemonid ja päästmata inimesed.
armastus. Seal on segatud hullus. Hiljem võivad inimesed tunda isegi enam võõrandatuna. Erootiline armastus võib olla vaid tahteakt ja individuaalne kütkestatus. Enesearmastus mida rohkem inimene end armastab, siis teisi vähem. Enesearmastus on egoism. Aga kui enesearmastus on halb, siis järeldub, et omakasupüüdmatus on voorus. Ainult omakasupüüdmatu olles elab teistele ning ise on õnnetu. Võime armastada ja rõõmu tunda on halvatud, tahe on varatud tugev enesekesksus. Jumalaarmastus jumal peab olema ihaldatuim ja kõrgeim. Inimest arengut looduse rüpest ehk jumalast võib võrrelda eraldumisega emast. Ema on jumalaga niisiis seotud. Ema on tingimusteta armastus, kaitsev jms. selle puudumine tekitab tunde, et oleme looduses eksinud. Isaarm sõltub kuulekusest, nõudmiste täitmisest. Isa-ema armastuse olemuse määrab 1 aspekt küpsus, mille inimene on saavutanud, see peegeldub tema jumalakäsitluses ja armastuses jumala vastu
Armastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm (1900-1980) Oli psühhoanalüütik ja filosoof Arutles oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle Armastus ning selle eri vormid - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmast us, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootili ne armastus Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine Armastust peab õppima Kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema Suhteline on see, keda armastatakse Palju mõtteid on väljatoodud ka piiblist Tänan tähelepanu eest!
teosed • ‘’Pihtimused’’ – maailma esimene tõeline autobiograafia; üks ta suurematest ja kuulsamatest teostest, on kirjutatud barbarite sissetungi taustal • ‘’Jumalariigist’’ (‘’De civitate dei’’) – sügavamõtteline teos ajaloost ja filosoofiast, annab ülevaate kogu maailma ajaloost Filosoofia • Filosoofia allutatud teoloogiale - Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele • Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. • Inimkonna senine ja tulevane ajalugu on Jumala poolt ette määratud • Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas Dei) ja Saatanariik (Civitas Terrana) Platonismi mõju • Augustinuse filosoofia põhineb platonismil • Kaheks jagatud maailm: Jumala maailm (muutumatu) ja inimeste maailm (muutuv) • Soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti
soov. 2) Emaarm - hoolitsus lapse kasvamise eest ning tähendabki soovida lapse eemaldumist enesest. 3) Erootiline armastus - teise inimesega täielik ühtesulamine ja kokkukuulumise iha. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Külget lapse elu jaatamisel: 1) Hoolitsus ja vastutus, mis on absoluutselt vajalikud lapse säilitamiseks ja kasvutingimusteks. 2) Suhtumine, mis istutab lapsesse armastuse elava vastu, tunde. 3) Enesearmastus. 4) Jumalaarmastus - armastamisvajaduse alus eraldatuse kogemuses ning sellest tingitud vajaduses eraldatuse ängist kokkukuulumise kogemuse abil üle saada. - Transtsendentsivajadus - inimese üks põhilisi vajadusi, mis kasvab välja eneseteadvustamisest - asjaolust, et inimene ei ole rahul olendi rolliga, et ta ei suuda nõustuda sellega, et on lihtsalt lauale visatud täring. Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu inimkonda: kõike, mis elab.
· Emaarmastus- kõige omakasupüüdmatu tunne. Ema armastab oma last tema puudustele ja äpardumistele vaatamata. · Isaarmastus- seab tingimusi. Isa armastus tuleb välja teenida. · Erootiline armastus- teiseinimesega täielikult ühtesulamine ja kokkukuulumise iha · Enesearmastus- kes ei armasta iseennast ei suuda armastada ka teisi. · Jumalaarmastus- pakub lootust ja tuge Kuidas tõelisi tundeid ära tunda Andmine- tõelisi tundeid iseloomustab andmisvajadus, soov teistele kinkida, teha ta õnnelikuks Loov energia- tõeline tunne ei võta energiat vaid annab seda Austus- lugupidamine partneri vastu sellisena nagu ta on ei soovi teda muuta Vastutus- arvestatakse teise aga ka enda vajadusi, ei alahinnata kummagi huvisid ega põhimötteid. Tülidega toimetulek- tähtis on pingeolukorra kogemus, teadmine, kuidad teine pool
.............................................................................8 1.2.2 Emaarm......................................................................................................................9 1.2.3 Erootiline armastus....................................................................................................9 1.2.4 Enesearmastus..........................................................................................................11 1.2.5 Jumalaarmastus........................................................................................................11 2 ARMASTUSE PRAKTIKA..................................................................................................12 3 KIRE KONTROLLIMINE....................................................................................................13 3.1 Sõltuvus armastusest.......................................................................................................13 3
millel põhinevad teised armastused . *emaarmastus-on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Emaarmastust peetakse kõige omakasupüüdmatuks tundeks . * isaarmastus-seab aga tingimusi. isa armastab last sp , et laps täidab tema lootusi , sarnaneb temaga . *erootiline armastus-teise inimese täieliku ühtesulamise ja kokkukuulumise iha. Iseloomustab piiratus . *enesearmastus-kes ei armasta ennast , ei suuda armastada ka teisi . *jumalaarmastus-pakub lootust ja tuge . 1.andmine(saamine)-tõelist tunnet iseloomustab andmisvajadus, soov teisele kinkida , teha ta õnnelikuks . 2.loov energia-tõeline tunne ei võta energiat, vaid annab seda .3.austus- lugupidamine oma partneri vastu sellisena nagu ta on (ei ürita teda muuta) . 4.vastutus-arvestatakse teise , aga ka enda vajadusi, ei alahinnata kummagi huvisid ega põhimõtteid . 5.tülidega toimetulek- tähtis on pingeolukorra kogemus, teadmine , kuidas teine pool konflikti
Erinevate peremehetüüpide otsimine. Pearu küüned enda poole, püüab kõike saavutada valedega. Andres võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded. Hundipalu Tiit ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa) 2) Indrek ja jumal (II osa) 3) Maurusega seotud probleemid (II osa) 4) Revolutsioon mille nimel võideldi? (III osa) 5) Abielutasand (IV osa) 6) Ühiskond äri, kultuur (IV osa) 7) Pearu tunnistab, et tõde on Andrese pool (V osa) 8) Tiina ja Indreku suhted selguseni (V osa) Paralleelid piibliga:
ebavõrdsus, teistele suunatud sügavam olemus: soov, et laps eemalduks c) erootiline armastus (erotic love) petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine e) jumalaarmastus (love of God) ema aspekt - kaitstus, hoolitsus isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud tootem, ema, isa, tõde, partner ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953)
ebavõrdsus, teistele suunatud sügavam olemus: soov, et laps eemalduks c) erootiline armastus (erotic love) petlik - suguiha=armastus iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon piiratud iseloom - ühele suunatud d) enesearmastus (self-love) vajalik tingimus teiste armastamiseks enesearmastus vs. nartsissism ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine e) jumalaarmastus (love of God) ema aspekt - kaitstus, hoolitsus isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud tootem, ema, isa, tõde, partner ebavõrdsus · Armastuse kunst distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine Psühhodünaamiline paradigma Harry Stack Sullivan (1892-1949) Interpersonaalne psühhoanalüüs Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953)
paremaks muutmiseks, juhul kui inimesed täidavad oma kohustusi isetult ja tegutsevad ilma selle eest paremat sotsiaalset seisundit või tasu ihkamata. Gandhi andis karmajoogale uue tähenduse, samastades selle ühiskondliku panuse ja võitlusega. Ta leidis ''Bhagavadgitas'' autoriteetse aluse oma vägivallatuse filosoofiale ja Briti impeeriumile rahumeelselt vastuhakkamise ideele. Bhaktijoogat iseloomustab jumala ja pühendunu vaheline tugev isiklik suhe. Isetu jumalaarmastus hävitab eelneva karma ja tulemuseks on intiimne, õnnetoov ja armastav ühtsus jumalaga. Jumalast joobunud pühakuid kujutatakse kui inimesi, kes on süüvinud õndsasse pühendumisse. Tänapäeval järgivad paljud hõivatud hindud bhakti teed. Nende vaimne distsipliin võib olla erinev, kuid laias laastus iseloomustab seda isetu jumalateenimine ja armastav pühendumine. On veel väiksemaid vorme joogadest. Üks on näiteks hathajooga, mida paljud inimesed teavadki jooga all
vastupidi. · Rumal armastus kire alusel on tekkinud pühendumine,hingeline lähedus puudub. · Sõbralik armastus hingelisele lähedusele on lisandunud pühendumine,kuid mitte kirg. · Täiuslik armastus kujutab endast kõigi kolme komponendi tasakaalu. Armastusi liigitatakse järgnevalt: · Vennaarm · Emaarmastus · Isaarmastus · Erootiline armastus · Enesearmastus · Jumalaarmastus Armastuse värvideteooria · Armastuse uurija John Lee on kasutanud oma armastuseteooria loomisel värvide metafoori. *Primaarsed ehk esmased : a) Eros b) Ludus c) Storge *Ülejäänud (esmaste tuletised) : a) Mania b) Agape c) Pragma · Eros armastus esimesest silmapilgust.k irglik,romantiline armastus.partneri
Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena. 11. Fromm Võõrandumise mõiste lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp-produkti on sotsiaalpoliitiline otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene ülim võime on armastada. Erinevad armastuse liigid : vanemlik, vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus armastus positviine, türannia negatiivne; vajadus ületada olemasolevat loomine, hävitamine; vajadus kindluse ja seotuse järele vendluse ja sõpruse tunne liigikaaslaste vastu, rahva vastu; samastumisvajadus minaga samastumine, väliselt etteantud asjaga samastumine; vajadus süsteemi järgi ei ole positiivset, vb see kui leiab elu usu, negatiivne, kui kaotab eripära selle juures. 10
(vendlus), see eeldab aga vastuastumist eksisteerivatele suhetele armastus Jumala vastu peab olema suurem kui teise inimese vastu. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Maine (enese)armastus: lihahimu; enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine; sõprus üksikisikutega: kiindumine kaduvasse; maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks langenud inimene on konfliktne inimene. Taevane (jumalaarmastus ja ligimese armastus jumalas): puhas armastus; püüdlemine Jumala poole kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, mitte kellegi vastu üksikult; taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest "Valgustatud enesearmastus" ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid
( Võrdle : nominalism ) Skolastika keskaja kirikukoolides ning vaimulikes seminarides õpetatud filosoofia. Skolastika oli Euroopa filosoofias enam-vähem valitsev lähenemisviis 11.-16. sajandil. See ühendas usulisi doktriine, kirikuisade käsitlemist ning filosoofilist ja loogilist uurimist, mis lähtus peamiselt Aristotelesest ja tema kommentaatoritest substants gnosis summum bonum ülim hea, mille poole end pöörata, caritas, jumalaarmastus (augustinuse arvates) predestinatsioon ettemääratus- jumal valib inimesed, kes saavad õndsusesse, on jumala tahe, kes valitakse pärispatt (peccatum originale)- ainuke patuta inimene oli Aadam, kõik järgnevad langesid pattu. Patt levib sugulise akti teel. Universaalia- üldmõiste. Keskajal üks põhilistest vaidlusalustest teemadest. Kas ainult universaaliad sisaldavad tõelist olemist, samal ajal kui üksikmõisted on
rahul) - Psühholoogiline võõrandumine (inimsuhted, teist inim vaadeldakse, et kuidas temast kasu saada). Mõjutused: - Idapoolne kultuur - Eksistentsialism o Inimene on optimistlikum tema sõnul, on võime armastada, mis eritstab meid muudest liikidest. Vanemlik armastus Vennalik, õelik Erootiline Enesearmastus Jumalaarmastus Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel. 1) Suhtlemisvajadus + läbi viie armamastuseliigi -läbi valitsemise, türannia (allutamine endale) 2) Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus) +loomeprotsessid -hävitamine, agressiivsus 3) Kindluse, seotuse ja juurtevajadus +sõprus, side inimestega, vendlus -teatud rahvaste vastandmine, hullemaks seadmine.
võõrandumine inimestevahelistest suhetest- kaasinimesi hakatakse vaatlema kasulikkuse seisukohalt- mis ma tast kasu saan. Kuidas ma ise saaksin end paremini müüa. Mõisted omamine, olemine, lootev inimene. Eksistentsialism on ka Frommi mõj. ta on optimistlikum kui eks. ,,Armastuse kunstis" räägib lootvast inimesest- kõige suuremaks väärtuseks on inimese võime armastada. 1)Emaarmastus 2) vennalik-õelik armastus 3) erootiline armastus 4) enesearmastus 5) jumalaarmastus . Isiksuse käsitlus: Toob välja viit liiki vajadusi: 1) suhtlemisvajadus: Positiivselt: Läbi erinevate armastusliikide.Neg: valitsemine, allutamine, türannia 2) Ületada olemasolev: Pos: Loomine, neg: hävitamine. 3) Kindluse ja juurte järele: Pos: Vendlus kõikide ük liikmete vahel. Neg: rhvuste või rahvagruppide vastandamine. 4) Identifitseerumisvajadus: Pos: samastumine oma tegeliku minaga. Neg: Samastumine väliselt etteantuga.
võõrandumine inimestevahelistest suhetest- kaasinimesi hakatakse vaatlema kasulikkuse seisukohalt- mis ma tast kasu saan. Kuidas ma ise saaksin end paremini müüa. Mõisted omamine, olemine, lootev inimene. Eksistentsialism on ka Frommi mõj. ta on optimistlikum kui eks. ,,Armastuse kunstis" räägib lootvast inimesest- kõige suuremaks väärtuseks on inimese võime armastada. 1)Emaarmastus 2) vennalik-õelik armastus 3) erootiline armastus 4) enesearmastus 5) jumalaarmastus . Isiksuse käsitlus: Toob välja viit liiki vajadusi: 1) suhtlemisvajadus: Positiivselt: Läbi erinevate armastusliikide.Neg: valitsemine, allutamine, türannia 2) Ületada olemasolev: Pos: Loomine, neg: hävitamine. 3) Kindluse ja juurte järele: Pos: Vendlus kõikide ük liikmete vahel. Neg: rhvuste või rahvagruppide vastandamine. 10 4) Identifitseerumisvajadus: Pos: samastumine oma tegeliku minaga
on ilus? Armastuse käsitlused Erich Fromm "Armastuse kunst" Armastus on see viis, kuidas inimene üksindusest üle saab. Armastusi on erinevat liiki: 1) Ligimesearmastus armastus, mis on suunatud kõigele elavale. Üldine hoiak, hooliv, armastav hoiak elusa suhtes. 2) Emaarmastus 3) Erootiline armastus 4) Enesearmastus 5) Jumalaarmastus Armastus ei ole mitte midagi muud kui õpitav oskus, täpselt nagu puusepa töö, matemaatika ülesannete lahendamist jne. Kui seda ei õpi, siis ei oska. Kui Fromm raamatu kirjutas, siis tol ajal oli see suhteliselt kriitiline lääne kultuuri suhtes, kus armastus on kitsalt ja rumalalt mõistetud kahe inimese vahel toimuv. Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. Armastus kui seisund, suhtumine maailma
kajastab Aadama ja Eeva patutegemist. Madu kasutab ära naise psühholoogiat, ahvatleb, meelitab teda õuna maitsma. Aadam on pika taibuga ja temast räägitakse vähe. Madu meelitas teda sellega, et ta saaks nii iseseisvust juurde ja ta pole kehvem kui meessugu. Kahte tüüpi lavad. Simultaanlavadel mängitakse mitmes kohas laval korraga (linn, küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse
Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu. Vabaduseihaldus ja vabadusehirm. · Armastus kui seisund, suhtumine maailma · Armastuse liigid: ligimesearmastus suunatud kõigele elavale; emaarmastus; erootiline armastus; enesearmastus; jumalaarmastus. Üldine ligimesearmastus on eelduseks teistlaadi armastuste tekkimiseks. · Armastuse õppimine. Armastus on õpitav oskus. Helen Fisher Armastuse keemia (tänapäevane perspektiiv) · Armastus ei ole inimese vaba tahte produkt, vaid inimesele on sisse programmeeritud läheduse suhte loomise vajadus ja see, kes objektiks satub, on juhuslik. See on suunatud protsess.
Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. Armastus kui seisund, suhtumine maailma Armastust ei määra "objekt"! Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas
Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. · Isikuse käsitlus tugeneb vajadustele: o Põhivajadused, millest igat üht saab rahuldada nii positiivselt kui ka negatiivselt: Suhtlemisvajadus · Postiivselt- läbi erinevate armastusliikide · Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise
armastus elu vastu. ebavõrdsus, teistele suunatud. sügavam olemus: soov, et laps eemalduks. c) erootiline armastus (erotic love). petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud. d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine. e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus, hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner. Ebavõrdsus. • Armastuse kunst. distsipliin, keskendumisvõime, püsivus, ülim huvitatus, ratsionaalne usk, tegutsemine. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA HARRY STACH SULLIVAN (1892-1949) interpersonaalne psühhanalüüs. Conceptions of modern psychiatry (1947) The interpersonal theory of psychiatry (1953) The psychiatric interview (1954)
suhtevaenlane. • Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. • Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm • Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. • Armastus kui seisund, suhtumine maailma • Armastust ei määra “objekt”! • Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus • Armastuse õppimine • Vt E. Fromm “Escape from Freedom” (1942), The Art of Loving” (1964) Helen Fisher: armastuse keemia • H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) • Armastus on vajadus • Armastuse “kandjad” ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin • Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”. Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas
Augustinus 2 sorti inimlikust armastusest ning 2 riigist. Kuigi jumal armastab inimest, pole inimesed täiuslikud, vaid on puudulikud. Armastust on 2 liiki: INIMLIK, millel põhineb MAINE riik. Enesekesksus - inimene on patune, armastades ennast jumalast rohkem, võidakse jumalat põlata, aga mitte ennast. Armastus on suunatud omakasule, üksikutele inimestele, lihahimule. Maist riiki on vaja, et inimesi üksteise eest kaitsta. JUMALIK, millel põhineb TAEVANE riik. Taevane armastus on puhas. Jumalaarmastus sinnamaani, et põlatakse ennast. Armastatakse kõiki üldiselt, mitte kedagi üksikult. seega on taevariik täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (jansenistlik mõtleja) ,,valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus? Miks on ühiskonnas kombed ja viisakus? ,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada enda lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel
Fromm on optimistlikum. Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. Frommi isiksusekäsitlus Tema puhul põhineb isiksusekäistlus vajadustel. Fromm toob välja viis liiki põhivajadusi, millest ta tuletab oma isiksusetüübid. Kõiki neid viite vajadust saab inimene rahuldada positiivselt ja negatiivselt ??? (negatiivne rahuldamine ei ole rahuldamata jätmine). Viis vajadust: Vajadus Positiivne rahuldamine Negatiivne rahuldamine
Millised sõjad on õiglased? 1. kaitsesõjad on alati õiglased, 2. ründav sõda on õiglane vaid siis, kui muul moel vastase tekitatud kahju korvamine ei toimi. Sõjad kuuluvad maise riigi valdkonda ning sõdade eesmärgiks on maiste hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes, 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma
Millised sõjad on õiglased? 1. kaitsesõjad on alati õiglased, 2. ründav sõda on õiglane vaid siis, kui muul moel vastase tekitatud kahju korvamine ei toimi. Sõjad kuuluvad maise riigi valdkonda ning sõdade eesmärgiks on maiste hüvede nautimine. Kaks riiki (civitas terrena ja civitas Dei, maine ja Jumala riik) on loodud kahe armastuse poolt: 1) esimeses riigis valitseb enese armastus ja põlgus Jumala suhtes 2) teises jumalaarmastus ja põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses.
annaabi.ee 
