Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest.
peale, hüpata ujumisbasseini.Kinesteetiline mälu on meil pidevalt kasutuses. Iga kord kui laseme oma mõtteil kellestki või millestki panna end halvasti tundma, vüi kui taastameõnnelikke ja meeldivaid mälestusi, reageerivad meie kehad kõigele, mida mälestused manavad. Visuaalsed inimesed näevad enamasti eesmärki ja liiguvad selle poole. Nad juhinduvad silmade järgi ja ei pane tähele kui neid kutsutakse. Auditoorsed inimesed tegutsevad eeskirjade ja reeglite järgi.Nad on keskendunud sellele, et kõik läheks õigesti, et unustavad inimestevahelised suhted. Kineseetilised inimesed peavad end mugavalt tundma, seepärast keskenduvad nad suhetele teiste inimestega eesmärgi arvelt. Probleeme ei saa lahendada samal tasandil kui need tekkisid.
● Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ● Katatoonne käitumine nagu rahutus, stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10. Paranoidse skisofreenia tunnused - Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms) - Auditoorsed hallutsinatsioonid (keegi annab käsklusi, ähvardab vms) - Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms - Maitsehallutsinatsioonid - tuntakse, et toit on mürgitatud vms 11. Positiivsed ja negatiivsed sümptomid Positiivsed sümptomid on need, mis lisavad midagi. Näiteks hallutsinatsioonid, psühhoos, illusioonid, treemor Negatiivsed sümptomid on need, mis halvavad või võtavad nö midagi ära (funktsiooni alanemine)
Juhendaja otsene ülesanne ei ole töö keeleline toimetamine ega stiililiste või grammatiliste vigade parandamine. Juhendaja veendub, et uurimistöö on vastavuses TTG uurimistööle esitatud nõuetele, annab suulise loa kaitsmisele esitamiseks ning osaleb uurimistöö kaitsmisel. Valikkursuse ,,Uurimistööde alused" juhendaja · Valikkursuse ,,Uurimistöö alused" läbiviimine 35 tunni ulatuses (auditoorsed loengud 20%, e-õppevormid 70%, individuaalne juhendamine 10%) · Konsultatsioonide andmine töö vormistamise osas TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine Retsensendil tuleb hiljemalt päev enne kaitsmist saata lõpetajale, juhendajale ja hindamiskomisjoni esimehele kirjalikult oma arvamus tööst. Retsensendi osalemine kaitsmisel on soovitav. Kui ei saa kaitsmisel osaleda, peab
mis viiakse edasi ajju – tõlgitakse silmade ja aju vahepeal – kuklapiirkonnas toimub samuti infotöötlus – liigub assotsiatsioonialasse mis seostab teiste asjadega Sensoorse retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks: - Nägemine – valgusenergia keemiliseks energiaks reetina fotoreteptorite abi – keemiline energia aktsioonipotentsiaaliks - Kuulmine – õhurõhu lained algul mehaaniline energia ja siis võtavad vastu auditoorsed retseptorid - AP - Maitse ja lõhnataju – keemilised moekulid sobituvad retseptoritele. - AP - Somatosensoorne süsteem – mehaaniline energia aktiveerib puudutatud retseptorid mis tekitavad aktsioonipotentsiaalne. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid mis aktiveerivad valuga seotud närvirakud ja takistavad APd. Nt: karva väljatõmbamine avab dendriidil venitusele tundlikud kanalid ja Na+ hakkab närvirakku sisse tungima.
visuaalselt aru saaks. Kuulmine Helilainete muutumine närviimpulsiks Kuulmisaparaat - Kui teo basilaarmembraani karvakesed ei toimi, teeb implantaat saadud helilaine vastavaks basilaarmemraani kindlale asukohale ja saadab signaali karvakestest mööda otse kuulmisnärvile - Vastuvõtja stimulaator kirurgiliselt naha alla ja knet töötlev protsessor koos mikrofoniga kõrva taha Auditoorsed närviteod Thalamus – sensoorse info jaam, kõik meeled lähevad läbi thalamuse Keha tunnetamine somatosensoorsete retseptorite abil - Notsiretseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid mis tekitavad APd - Haptilised r – puudutus ja surve. Nii kiiret kui aeglast toimet vahendavad retseptorid.
= kui skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus. Skisofreenia diagnoosi välistavad: 1) sümptomite seotus ilmse orgaanilise ajukahjustusega 2)skisofreeniale iseloomulike sümptomite seotus psühhoaktiivsete ja muude psühhotroopsete ainetega. Skisofreeniavormid (paranoidne, hebefreenne, katatoonne, residuaalne) Paranoidne skisofreenia. Juhtival kohal püsivad paranoilised luulumõtted, millele tavaliselt kaasnevad hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed, ja muud tajumishäired; jälitamise, suhtumise, kõrge päritolu, missiooni, kehamuutuse või kiivuse luulumõtted; ähvardavad või käsklusi andvad kuulmishallutsinatsioonid, ka sellised hallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer; nägemishallutsinatsioonid võivad esineda, kuid on harva juhtivad; mõtlemise vormilised häired ilmnevad ägedas seisundis; emotsioonid on tavaliselt vähem tuimenenud kui skisofreenia teiste vormide puhul; kulg soodsam võrreldes hebefreeniaga.
kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3
- Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta - Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid - Mõtekäigu tõkestused või seosetus - Katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine jne F20 Paranoiline skisofreenia (kõige levinum) - Püsivad paranoilised luulumõtted - Hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed - Sagedaseimad näited: o Tagakiusamise-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus-, kiivusluulu mõtted o Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer o Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F20.1 hebefreenne skisofreenia
vahendavad sensoorsed organid - Pseudoillusioonid – objektide häirunud tajumine mis ilmneb kui üldine sensoorne stimulatsioon on alanenud - Illusioonid – eksitaju, tegeliku objekti moonutatud taju - Hallutsinatsioonid – ilma objektiivse meeleorgani stimulatsioonita ilmevad tajud, isik ei ole võimeline eristama neid reaalsusest - Meelepetted – sensoorsed kogemused mis ilmuvad keskkonnast pärit stimulatsioon tingimustes Hallutsinatsioonid: auditoorsed, visuaalsed, olfaktoorsed, gustatoorsed, taktilised - Ekstrakampiinsed hallutsinatsioonid – tajutud mitte kui visuaalsed vaid tunne et keegi neutraalne isik on läheduses - Intrapsüühilised – luululine taju, tegemist mõtlemise häiretega nt tunne et veidrad ideed on sisestatud pähe - Inadekvaatsed – pärinevad mitte sensoorsetest organitest e nt isik väidab et kuuleb muusikat hammaste abil ja tunneb toidu maitset näppudega
erinevaid nüansse. Tajumine ei ole ainult füüsiline tegevus ja peb hõlmama kogu inimolemust. Me võime kahjuks ka ise "blokeerida " oma taju, selekteerides, mida me arvame endale parema olevat. Vajame strateegiat ka selleks, millele tähelepanu pöörata ja mida märgata. Meil on visuaalsed võimalused tajumiseks -märgata, mida saab näha (värvid, vormid -vertikaalsed, horisontaalsed, varjud ja peegeldused, suurused ja mahud, jne), auditoorsed kuulda ja kuulata (sulge silmad ja kuula maailma enda ümber), puudutuslikud tajumised - tunda ja tunnetada, millega või kellega kokku puutume (mida su nahk "kõneleb sulle sinust", jalatallad tajumas maas, huulte kokkusurumine, toolil istumine, keele asend suusõõnes, hingamine kehas jne.). Kõik need värvid, helid, kokkupuuted on kogu aeg olemas oleme me sellest teadlikud? Et märgata, mis liikumise juures toimub, on vajalik märgata sellist "sisemist informatsiooni": 1
Kuulmis informatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Väliskõrv, keskkõrv ja kuulmeluukeste süsteem. Sisekõrv ja selle struktuur. Esiku ja trummiastrik, teojuha. Corti elund, sisemised ja välised ripsrakud. Heli vastuvõtu mehhanism. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Auditoorsed kortikaalsed väljad. Wernickle kõnekeskus. Binauraalne kuulmine. Kuulmismeele uurimine. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodutavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik. Need juhivad helilained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Kuulmekäigus on karvad. Erilised näärmed eritavad tugevalõhnalist kõrvavaiku
Oluline on kognitiivsete muutuste detailne kirjeldamine Muutus toimub tänu enesemodifikatsiooni protsessile Uus-Piaget`likud teooriad - Probleemilahenduse oskus sõltub: 1. Kujundlikud, operatsionaalsed ja täideviivad skeemid 2. V-maht 3. Olemasoleva V-mahu kasutamine 4. Tajutule tähtsuse omistamine ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG Taju areng - Visuaalsed ja auditoorsed võimed vastsündinutel *Vilets nägemisteravus – suudavad eristada liikumatut 3mm laiuste mustade ja valgete (nägemine) triipudega ühtlaselt hallist pinnast. Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts. Fookuses tajutakse vaid neid objekte, mis on silmast 21 cm kaugusel. *Fikseerunud nägemiskaugus, sest silmalääts ei muuda oma kumerust erineval kaugusel asuvate objektide fokuseerimiseks enne, kui laps saab umbes kolme kuuseks.
reaktsioon – muudad teed: hippokampus: ruumiline orienteerumine – emotsioonide kadu või vaesus, – miimika tabamise häire 3. Sageli epileptiline kolle TS-s, kirurgiline ravi –lobektoomia-sekundaarne kahjustus TS intrakortikaalsed ühendused • Auditoorsed (prim.ja sek.) + visuaalse info kortikaalsed pk.-d, TS kahjustuse 8 spt. f: stiimulite “äratundmine” 1. kuulmistaju häired • Auditoorsete ja visuaalse pk. ühendused- STS polümodaalse pk. 2. selektiivne tähelepanu juhtimise häire: kuulmis-ja nägemisinfo puudulikkusest
annaabi.ee 
