· 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr · Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka) ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahinguga tõrjuti pärslased ülemvõimu alla Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan. Uus ajajärk Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Hellenismiperiood. · Kreeka hiigelaeg 480-431 aastat eKr 2 võimsamat riiki: Sparta ja · Aleksandri suurriigi lagunemisel kujunesid sõltumatud (omavahel Ateena(demokraatlik) pinged
Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda
Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele taselmele,elanikkonna arvukus oli vähenenud,kiri ununenud.Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hiljem ka Mandri-Kreekasse kus
üle legitimeerida. j) Xerxes Dareiose poeg, kes tungis pärast oma isa Kreekasse, kuid sai Salamise merelahingus lüüa. 5. Kreeka Pärsia sõja tähtsamad lahingud, väejuhid, tulemused, kuidas läinud ajalukku? a) Maratoni lahing. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklasi juhtis Ateena väepealik Militiades. See väekoondis sai aga ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. b) Termopüülide lahing Kuningas Xerxes läks 480. a eKr Kreekat uuesti vallutama. Termopüülide lahingus ta sai aga surma ja pärslased võitsid (300 spartalast ja 50000 pärslast). Salamise merelahing. Pärslased läksid edasi Ateena poole, kuigi seal neid ootas kaotus ning Ateena laevastik võitis. Järgmisel astal purustas
võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr. Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord.
Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine periood u 800-500 aastat eKr.- umbes 800 a eKr võeti uuesti kasutusele foiniiklaste vahetustel kiri.776eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta tagant pidama olümpiamänge. Klassikaline periood u 500-338 a eKr- Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. 338a eKr sai Kreeka liiduvägi chaironesia lahingus hävitavalt lüüa.490a eKr korraldas Pärsia kuningas Dareios sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Hellenismi periood 338-330a eKr- aastatel 334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas Philippos II oma vägedega Pärsia riigi ja jõudis Indiani. Egiptuse pealinnaks sai Aleksandria.30 aastal eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik (Egiptus). 3. Tsivilisatsiooni tunnused, nende avaldumine Kreekas. TV 73 Ühiskondlik tööjaotus Enamik kreeklasi teenis elatist
Seega polnud tegu Kreeta-Mükeene kultuuri otsese jätkuga. Kreeka ühiskonna uut arengujärku nimetatakse klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks. Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj eKr kujunes Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis alistas oma võimu alla ka V-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. Tungiti edasi ka Balkani poolsaarel asuvate linnae kallale. 490.a eKr saatis Pärsia kunn Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena kallale. See väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kunni järglane Xerxes tungis Kreekasse 480 eKr. Tema vägi vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka. Kuid Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik vaenlaste üle otsustava võidu. Järgneval aastal purustati pärslased ka maismaal ja aeti minema. Kandus edasi Väike-Aasiasse ja ka sealsed kreeklased taastasid sõltumatuse. Sõjaliselt enam ei ohustanud, kuid diplomaatiliselt oli ikkagi suur mõjutaja. Klassikaline ajajärk (5.saj-4
eest kaitsta. Loss kujutas endast suure majapidamise keskust, lossi töökodades töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Sellel ajastul olnud kreekakeelne kiri kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse ka tänapäeval lugeda. 5. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuid see väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa, mispeale oli sunnitud Kreekast lahkuma. 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud. 6
Paiderastia Homoseksuaalne suhe. 6 Aastaarvud: 1500 eKr- 1200 eKr- 776 eKr- 490 eKr- 480 eKr Salamise lahing, Termopüülide lahing 479 eKr- Plataia lahing, antakse viimane löök pärslastele. 405 eKr- 404 eKr- Sõjad, lahingud, liidud. Maratoni lahing 490 eKr, Dareios saatis laevastikku koos sõjaväega üle Eugeuse mere Ateena vastu, see väekoondis sai aga ateenlastelt rängalt lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. Termopüülide lahing 480 eKr, Salamise lahing 490 eKr,Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik, mile põhiosa moodustasid Ateena laevad, vaenlase üle(pärslased) otsustava võidu. Plataia lahing 479 eKr, Sparta väed asusid retkele kuna vastasel juhul ähvardas Ateena Pärsia vastastest liidust välja astuda. Ateena mereliit
Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla. Pärsia kuningas Dareios korraldas sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kümne aasta pärast Pärsia uus kuningas Xerxes tungis oma hiigelväega jälle Kreekasse. Sparta ja Ateena juhtimisel said pärslased jälle lüüa. Salamise merelahingus purustati nende laevastik kui ka maaväed. Pärslased tõrjuti Kreekast välja. Kreeka hiilgeaeg (480-431 a. eKr) Spartast ja Ateenast olid kujunenud võimsamad linnriigid Kreekas. Kuid nende omavahelised suhted olid pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Esile tõusis riigi eesotsas
Kr. muutusid Korintoses tavaliseks kaks sümbolit – üksik valjastatud tiivuline hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle aja Korintoses loogiline ning kas ülalmainitud motiivil oli Korintose jaoks sümboolne tähendus
laevastiku toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494. aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Joonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483. a-st ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 481, ähvardava sissetungi eel, mood suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajaks spartalased. 480 vallutasid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk- Kreeka piiril
Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. Pärsia sõjad Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuid see väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa, mispeale oli sunnitud Kreekast lahkuma. 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud . Ateena impeerium Peloponnesose sõda (431 404 eKr)
kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Alles Kreekas muutut matemaatika teoreetiliseks teaduseks. KLASSIKALINE PERIOOD (V sajandi algus u 330) Kreeka-Pärsia sõjad 500 478 eKr VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või
kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Alles Kreekas muutut matemaatika teoreetiliseks teaduseks. KLASSIKALINE PERIOOD (V sajandi algus u 330) Kreeka-Pärsia sõjad 500 478 eKr VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või
ioonlaste laevastiko toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494 aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Ioonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483-st alates ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 480 479 Xerxese sõjaretk: 481, ähvardava sissetungi eel, moodustasid suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajateks spartalased. 480 vallutaid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja
Järgnevalt tegi sõjaretki kesk-aasiasse, kreekaallikatest teada.SAi seal kuskil surma.536 a eKr. Egitpus ei olnud tema võimu all. 525Vallutas Kyrose poeg Kamlyses vallutas Egiptuse.Suri ,kukkus mõõgaotsa, läks hulluks. Järgnes kodusõda , ja sellest tuli välja , dünastia kõrvalliinist Dareios ülistas oma võitu Behistuni raidkirjas. Dareios üritas laiendada oma valdusi euroopasse, ja üritas alistada ka mandri-kreekat, laevastik saadeti üle mere kreekasse Maratoni lahing, sai ateenlastelt lüüa. Suri 486. pärandas vüimu Xerxesele, tahtis kätte maksta 480- 479 lüüa saamise Salamis ja Plataia lahingutes.Kreeka jäi vallutamata.Nendest pärsia sõdadest pole pärsia allikatest mitte sõnagi. 19.03.14 Pärsia impeeriumi kohta peale kreeka tekstidest, Persepholise tekstid, majanduslikud tekstid, mis näitasid kuidas inimesed teenisid kuningat jne. Babüloonia tekstid ka majandussüsteemi, pankuri
demokraadina esinev riigimees Alkibiades (Periklese sugulane ja hoolealune), kes võttis kindla suuna vaenu taasõhutamisele. Alkibiadese katse organiseerida Sparta-vastane liit Peloponnesoses lõppes küll lüüasaamisega suures lahingus Arkaadias Mantineia linna juures (418.a.). Kuid peagi terendas võimalus laiendada ateenlaste võimupiire lääne pool Sitsiilias. Paar väiksemat Sitsiilia linna (Egesta ja Leontini elanikud) palusid ateenlastelt abi Sürakuusa vastu. Ägedate vaidluste järel rahvakoosolekul, kus Alkibiades kõneles sõjaretke poolt ja Nikias selle vastu, otsustati 415. a. laevastik teele saata. Enne ärasõitu lõhuti ühel ööl Ateenas Hermese (teekäijate jumala) kujud tänavanurkadel, tõenäoliselt vältimaks laevastiku teelesaatmist. Asja uurimise käigus teatati muudestki pühaduseteotustest (Eleusise müsteeriumide parodeerimisest), millega seostati ka
annaabi.ee 
