5)radikaalid - kõige suuremad ümberkorraldajad (GeorgesClemençeau Koolides keelati religioosne kasvatus. Kirik lahutati riigist. INGLISMAA: Kolooniate valitseja. Tööstusharud: laevatööstus, keemiatööstus, elektroonikatööstus, terasetööstus. Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat. Toodeti vana tehnikaga. 3.Ing. sõltus välismaisest toodangust 4.Suur kapitali väljavedu kolooniatesse. Kapitali paigutati asumaadesse, sest seal oli odav tööjõud Nõrgad küljed Ing. - kasumid, mis asumaadest tulid, kasutati luksusteks jameelelahutustekskorra hoidmiseks oli vaja suurt laevastikku Kahe parteiline süsteem: ·konservatiivid - koloniaalpoliitika peab olema tugev. Turgu püüdsidkaitsta kõrgete tollitariifidega. ·liberaalid - vabakaubanduse kaitsjad. Mõlemad tunnistasid, et Sak.võib-olla Ing. ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi ·tööerakond Victoria, Eduard III , George V. ITAALIA:
Euroopas. Kolonistide hulgas olid sagedased epideemiad ja haigused ning tihti tuli kannatada nälga ja puudust- umbes 2/3 Ameerikasse asunuist suri. Paljudel riikidel oli 17. sajandi algul Põhja-Ameerikas kolooniaid. Omavahelistes sõdades jäid sajandi lõpuks peale inglased ja prantslased. 18. sajandil jätkusid võitlused ülemvõimu pärast Põhja-Ameerika kolooniates inglaste ja prantslaste vahel. Prantsuse asumaad osutusid siiski vähem elujõulisemaks. Prantsusmaa asumaadesse voolas palju sellist rahvast, kes polnud harjunud püsiva tööga. Seetõttu kannatasid Prantsuse kolooniad elanike vähesuse all. Kolooniate valitsemisel lokkas korruptsioon. Kõik see kergendas asumaade vallutamist inglaste poolt. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Esimesed Ameerikasse jõudnud eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks-
Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka riigile (riigilaenupaberid), saades selle peale kasumit e.- dividende. Elanike kihti, kes elasid ainult oma kapitalilt teenitud tulust nimet. rantjeedeks. Imperialismiajastul kasvavad sotsiaalsed vastuolud. Võitlus tööandjate ja töötajate vahel kestis kogu 19. saj. Oma
kulutused arstiabile, hooldekodud, haiglad suurenevad kulutused sotsiaalabile, sündimus madal. 15. Ränded. Varasemad ränded: Euroopast rännati Ameerikasse, Lõuna- Ameerikasse, Austraaliassemaadavastused, demograafiline plahvatus Euroopas. Indiast rännati välja demograafiline plahvatus, tasuv töö teistes riikides. Aafrikast väljaränne orjade väljaviimine 17.-19.saj. Prantsusmaalt rännati Põhja- Aafrikasse, Venemaalevähe asustatud piirkondadesse või endistesse asumaadesse. Ida- Aasiast Ameerikasselepingutöölised. Hilisemad ränded: Rännati Lääne- Euroopasse kiiresti areneva majanduse jaoks tuli tööjõudu esialgu Euroopa lõunapoolsematest riikidest Hispaaniast, Portugalist, Itaaliast, Jugoslaaviast, hiljem Türgist, Kreekast, Alzeeriast, Marokost. Rännatakse Põhja- Ameerikasse- kõige rohkem Euroopast, Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam,
põhjaosa, mis on siia maani Ühendkuningriigi osa. Valitsevad meelsused Vaadati imetlusega saksamaa poole. 4 PRANTSUSMAA Olukord pärast IMS Saab alguse kiire tööstuslik areng. Prantsusmaa sai Saksamaalt piisavalt reparatsioone, et majanduse jalule seada. Enam ei veeta raha riigist välja, vaid hakatakse siseriiklikult investeerima. Kui veeti kapitali välja, siis ainult oma asumaadesse, kust saadi toorainet. Majanduskriis jõuab prantsusmaale suhteliselt hilja, 1933. aastal. Põhiliselt tabab põllumajandust, väiketootjaid ja töölisi. Samas ei ole kriis kaugeltki nii sügav kui mujal töötuse määr umbes 7,8%. Sisepoliitika Jätkuvalt iseloomustab sisepoliitikat parteide paljusus. Kõik valitsused on koalitsiooni valitsused. Tegemist on parlamentaarse vabariigiga, pidevad valitsuskriisid ja skandaalid, Poliitika on küllaltki sarnane sellele, mis enne sõdagi
Saades teistelt riikidelt defitsiitseid kaupu krediidina, kasvas sõja-aastail Suurbritannia riigivõlg kolmekordseks: 7,2 miljardilt naelsterlingilt 1939. aastal 21,5 miljardini 1945. aastal. Katkesid või nõrgenesid ka Suurbritannia traditsioonilised majandussidemed teiste riikidega. Paljudes varem tema mõjusfääri kuulunud piirkondades, nagu Kagu-Aasia, tugevnesid sõja- aastail USA kapitali positsioonid. Ühendriikide kapital tungis isegi Suurbritannia dominioonidesse ja asumaadesse. Näiteks suurenes sõjaperioodil Ameerika Ühendriikide eksport Kanadasse 2 korda, Indiasse 8,5 korda, Lõuna-Aafrika Liitu 5 korda ja Austraaliasse peaaegu 3 korda. Suurbritannia sõjajärgne majandus Vaatamata Saksamaa ja Jaapani kui konkurentide lavalt lahkumisele mõneks ajaks pärast sõda, ei paranenud oluliselt Suurbritannia positsioon. Peamine konkurent, USA, suurendas sõjaajal oma majanduslikku positsiooni maailmas. Tervikuna andis Inglismaa 5 korda vähem tööstustoodangut
I MAJANDUS • I maailmasõja järel toimus majanduslik elavnemine. Tööstuse arengule aitas kaasa ELSASSI ja LOTHRINGI tooraine piirkondade omamine. • Põhirõhk oli 1920. aastatel rasketööstuse eelisarendamisel. • 1930. aastatel moodustati Rahvuslik Majandusnõukogu. Riik tagas kaitse kriisi eest suurematele monopolidele ja eraettevõtjtele. • Muutus kapitali paigutuste suund ja ulatus. Venemaa turu äralangemise tõttu suundus kapital asumaadesse. II SISEPOLIITIKA • Mitmeparteisüsteem. • Sisepoliitika oli ebastabiilne. Iseloomulikud olid sagedased valitsuskriisid (1919 – 1939 oli Prantsusmaal 41 erinevat valitsust). • Oht demokraatiale oli fasistide poolt 09.01.1934 toimus fasistide demonstratsioon Pariisis. Suuri fasistlik organisatsioon oli Tulirist. • Ühisrinde fasismi vastu moodustasid kommunistid ja sotsialistid. 1934.a
aastate keskpaigani valitses nn. “vana” väljaränne Loode- ja Kesk-Euroopast nn. germaani maadest ja keltiliselt Iirimaalt. Siis tõusid esirinda itaallased, kes edestasid juba sakslasi ja 1890. aastatest ka britte, saades esijoones Lõuna- ja Ida-Euroopast lähtunud nn. “uue” ülemererände eestvedajateks, tõmmates kaasa hispaanlasi ja 1 portugallasi, kes läksid enamasti oma endistesse asumaadesse Ladina- ja Lõuna- Ameerikas. Samuti liitusid selle lainega massiliselt mitmed rahvad Austria-Ungari ja Vene impeeriumist – viimaste hulgas paistsid silma eriti juudid, poolakad ja leedulased. Euroopa emigratsiooni absoluutarvud kasvasid hüppeliselt 1880.aastatel ja veelkord sajandivahetusel. Kommunikatsioonitingimuste paranemise tõttu suurenes sajandivahetusest aga ka tagasiränne, mis oli suurem just nn. “uute” emigrantide hulgas.
USA majandust kontrollisid kaks suurt panka: Rockefelleri pank ja J.P. Morgan, mis elas üle ka praeguse majanduskriisi. Saksamaad valitses kuus panka, Pr. kolm. Tööstus kapital ja panga kapital kasvavad kokku ehk lähevad sama omaniku kätte. Maalsuurtööstus oli huvitatud pankade heast käekäigust. Võimalus finants oligarhhia tekkeks ehk majandusliku mõjuvõimuga inimesed hakkavd mõjutama poliitikat nagu praegu Lätis näiteks. Kapitali väljavedu. Paigutades kapitali asumaadesse, kus on odav tööjõud on võimalik saada maksimaalne kasum. Tavaliselt antakse laenu teiste riikide valitsustele. Nt. Venemaa laenas 1 väga palju. Teine võimalus, et paigutataakse ettevõtetesse nagu kaevandus, raudteed, istandused (Inglismaa paigutas palju kapitali LAV, Saksamaa ehitas raudteed läbi Türgi). Suurim kapitali eksportija on Inglismaa. Need riigid, kus raha paigutati väljapoole, hakkab seestpoolt majanduslikult känguma
mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20. saj algul oli maailm koloniaalmaailm ja hakkas võitlus maailma ümberjagamise eest Kultuur: uus maailmapilt - 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale - A.H
õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust. Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni. Eesti on saanud mõjutusi igalt R - G süsteemi kuulunud vallutaja õiguskorrast. Seetõttu on välja kujunenud kohalik subsitaarne õiguskord - Balti eraõigus e. Balti erikord. Angloameerika e. common law. Kodumaa Inglismaa. Levis asumaadesse. Common law - õigus, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid. Algselt ainult avalik õigus. Ülesanne: krooni nimel ja kasuks, s.t. ilmaliku avaliku võimu nimel ennistada rahu ja tasakaal iga tekkinud üksikjuhul mil seda rikuti. Tegeldi üksikjuhtumiga siis, kui see aset leidis, ei olnud ühiskondlikku süsteemset õiguskorda. Kaasajal era- ja avalikuõiguse jagamine tähtsusetu. Õigusnorm ei ole üldine ega
6. PRANTSUSMAA MAJANDUSARENG. Esimene maailmasõda oli andnud tugeva tõuke Prantsuse tööstuse arengule. Kui enne sõda oli Prantsusmaa olnud agraar-industriaalmaa ja tööstuses oli ülekaal kergetööstuse käes, siis nüüd kasvas kiiresti ka rasketööstus. Enne 1914. a. oli suuri kapitalimahutusi Venemaale tehtud, nüüd pandi aga suuremat rõhku kodumaise tööstuse arendamiseks. Väljaveetav kapital suundus peamiselt asumaadesse, kus hangiti ja töödeldi tootmiseks maavarasid. Tööstuse arengule mõjusid soodsalt ka Versailles' rahulepinguga saadud territoriaalsed liidendused. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a
i m p e e r i u m i s e a d u s a n d l u s e a l u s n i n g õ i g u s e ko o l ko n n a d (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamis el oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon. Üldine ehk common law ehk anglo-ameerika suur õigussüsteem Common law algne kodumaa on Inglismaa, kust see levis hiljem asumaadesse, sh Ameerika Ühendriikidesse jaKanadasse. Common law tähendab iseenesest õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendadeseravaidluste ning kriminaalasjade üksikjuhtumeid (ld casus; ingl case ). Common law tekkeprotsessis on rooma õigus etendanud vähest osa. Teatud mõttes on common law algselt olnudtervenisti avalikõigus - tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul , m i l s e d a r i ku t i
(1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond) koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigi konstitutsioon. P.3. Üldine ehk common law ehk anglo-ameerika suur õigussüsteem Common law algne kodumaa on Inglismaa, kust see levis hiljem asumaadesse, sh Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Common law tähendab iseenesest õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, lahendades eravaidluste ning kriminaalasjade üksikjuhtumeid (ld casus; ingl case). Common law tekkeprotsessis on rooma õigus etendanud vähest osa. Teatud mõttes on common law algselt olnud tervenisti avalikõigus - tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (seega ilmaliku, avaliku võimu nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud
See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahte asemele astus inimeste tahteakt. 1.1.2. Põhiseaduste levik Euroopas 19. sajandil Prantsusmaa eeskujul ja sunnil levis kirjutatud põhiseaduse traditsioon kogu Euroopas. 1.2. Kirjutatud põhiseaduse eesmärgid Aluseks uue õiguskorra korrastatud ülesehituseks. 1.3. Argumendid kirjutatud põhiseaduse poolt/vastu +kõik ühest kohast -raske muuta 2. USA iseseisvumine 2.1. Iseseisvussõda Suhtudes asumaadesse pms kui tooraineallikasse, püüdis Suurbritannia valitsus takistada seal tööstuse ja kaubanduse arengut (1750. a keelati rauasulatusahjude ehitamine). Vastuseks Suurbritannia survele asutati 1765 Uus-Inglismaa võitlusorg ,,Vabaduse Pojad" ja otsustati boikoteerida Briti kaupu (,,Bostoni teejoomine"). 1774 tuli Philadelphias kokku I kontinentaalkongress. Emamaa vägede ja kohalike elanike vahel Concordi ja Lexingtoni juures 19.04.1775 toimunud lahingutega algas Iseseisvussõda P-Am-s. 4.07
annaabi.ee 
