Vahest veelgi suuremaks anahoreetide keskuseks on olnud Edessa. See linn on olnud 1 süüria kristlaste hulgas püha linn. Ka Edessa linna läheduses oli mäestik, mis sobis hästi anahoreetide elupaikadeks. Mesopotaamias asus anahoreetide tähtsaim keskus Mosuli lähedal mäestikus. Teine munkluse vorm koinobiitlus on askeetlik eluvorm, milles on kogukondlik mõtlemine ja kollektiivne tegutsemine. Askeetide ühiskond moodustab kloostri. Kloostri eesotsas seisab abt. Abtil lasub kogu vastutus kloostri elu kujundamisel. Kloostrisse astumisega ja mungaks hakkamisega olid mehed ühtlasi käest andnud oma liikumisevabaduse. Nad ei tohtinud kloostrist lahkuda, ega külalisi vastu võtta. Mõnes kloostris oli arvamus, et isegi sel juhul ei tohi lahkuda, kui oli kavatsus minna teise kloostrisse. Mõnes teises kloostris aga ei oldud liikumise vastu nii karm
peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval. Seksuaalsus oli neile täielikult keelatud, naine oli nende arvates maailma suurim patt, neil ei olnud lubatud naistega rääkida veel vähem siis neid puudutada, sest naine pidi askeedi viima halvale teele. Sama asi oli ka noorte poistga. Naised ja noored poisid olid seksuaalselt liiga ahvatlevad ja seovad inimest liialt maailma külge. Suureks probleemiks oli askeetide jaoks ka pollutsioon. Seda üritati igati vältida, näiteks peale öist jumalateenistust ei lubatud munkadel enam magama minna. Kui see siiski juhtus oli ka karistus vastav. Väga levinud oli näiteks 50 pattukahetsus tegu. Asteegid pidid loobuma täielikult igasugusest varandusest, mis neil on. Mida vaesem munk välja nägi seda parem oli. Isikliku vara omamine oli täiesti välistatud. Nende elukohad
Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha esmalt väikesele askeetide rühmale India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis. Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.
karavaniteede ristumiskoht. Umbes tuhat aastat peale Mahavira tegevusaega kujutas džainism endast ühtset (Bowker; 2005 lk 60). Džainismi ajaloo varases järgus lõhenes usund kaheks peamiseks vooluks. Lõuna-Indias on peamine diagambara džainism, Edela-Indias švetambara džainism. Kaks voolu lahknesid pärast Sauraštras 5. saj pKr koos olnud Valabhi mungakogu (Partridge; 2006 lk 165). Peamine vaidlusküsimus puudutas askeetide riietust. Umbes 5. saj pKr kujunesid välja kaks džainismi voolu, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Nendeks on svetambarad ehk „valgesse mässitud“, kes väidavad, et mungad peavad kandma valget munga rüüd ning digambarad, „taevasse mähknud“, kes kinnitavad, et tõeline munk peab olema alasti (Bowker; 2006 lk 60). Kahe suuna erinevust iseloomustab ka arusaam kahekümne nelja džina sünnist, kes jutustasid iga kosmilise ajastu kolmandas ja neljandas faasis
põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka. XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt. Kasutatud materjalid: Õpik http://www.google.ee/imgres? q=Ameerika&hl=en&biw=1440&bih=785&gbv=2&tbm=isch&tbnid=H05gH1dgaU1AfM:&imgref url=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/elutuba/3-6- 19paevnew.htm&docid=f_Bhb0oQu0TuyM&imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/3klass/6sihid/elutuba/ameerika.jpg&w=386&h=628&ei=j_9LT9nZFonf4QTf- pXqAw&zoom=1&iact=hc&dur=1214&sig=110341746658454778003&page=1&tbnh=116&tbnw
Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva jumalus, kelle/mille valisid ·
(loobuda tava-pärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). Budism Budism kasvas 6. saj. eKr välja hinduismist. Selle loojaks on Buddha ehk Siddharta Gautama. Algses budismis jumalaid ei olnud selle poolest erineb see hinduismist,kuid ka budistide jaoks oli oluline vabaneda ümbersündidest ja eluga paratamatult kaasnevatest kannatustest. Buddha arvates tuli selleks leida kesktee preestrite korraldatud uhkete ohvritalituste ja askeetide enesepiinamise vahel. Selleks keskteeks oli loobumine soovidest ja ihadest, aga ka ülekohtustest tegudest. Jumalad Indra. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Kolmas tase Kõige tähtsam, igavesti Neljas tase Viies tase noor . Tormi-,päikese- ja sõjajumal Allusid äike ja pikne ka vihma toov ning lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane.
Ilma Indiata ei oleks sufismi, sest ilma sufide Indiast pärit õpetusteta oleksid nad ortodokssed muhameedlased. Tutvudes sufide alussüsteemiga on need pärit vedaantast ja bhakti-joogast. Sõna Sufi on tulnud pärsia (araabia tüvega) sõnast ,,suf", mis tähendab vill. See tuleneb sellest, et muistsed sufid loobusid kallistest ja luksuslikest riietest ja kabndsid jämedast värvimata villast tehtud lihtsaid ürpe. Maal oli vill kõige odavam materjal nagu ka indias askeetide poolt kantav odav paberikangas. TEKKIMISE PÕHJUSED Sufism tekkis sisuliselt islamistlikust usust Islami müstiline vool, mis on suunatud jumaliku armastuse otsingutele. See on tekkinud tänu sellele, et see oleks islamistliku usu mõnevõrra vabameelsem haru müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund. Nad on rikkuse ja materiaalse edu vastased. Nad ei tegele absoluutselt metafüüsiliste arutlustega, näiteks ei huvita neid absoluutselt, kuidas mingi asi tekkis
korratuse puhul appi, kehastus avataara. Suuri kehastusi kokku 10 (Rama, Grišna, Buddha, Galki - pole veel tulnud siia maailma). Lisaks nendele lugematu arv väikseid jumalakehastusi. Õiglane kuningas Rama (Rama eepos), ustava kaaslasena esineb ahvikuningas Hanuman. Jumal Krišna, kõrgema teadmuse kehastus. Krišna austamine tõusis esile 15. sajandil. Šiva, kuninglik tantsija, kes tantsib loomise ja hävitamise tantsu, hävitab ka rumalust ja rahutust ning inimesi kiusavaid deemoneid. Askeetide jumal, laubal olev kolmas silm suletult. Jumal Šiva on inimese selge ja meelepuhtuse sümbol. Mantra vabastab Sansaara ahelaist. HIndu traditsioonis on kõikidel meesjumalate juures ka naisenergia. Šiva naine on emajumalanna. Šaktism - jumalannade austamine, ohverdused. Jumalanna Kali, mustanahaline, raevukas. 3 teed: teadmiste tee, armastuse/pühendumise tee, tegute tee (karma). Esineb teisigi jooga vorme. Vaadates Hindu vaimseid traditsoone, et iga
hoonete kergust ja õhulisust. · Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Jaapani kalligraafias levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. · Tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika. · Sajandeid kasutati puulõiketehnikat vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17.saj-st hakkas see laiemalt levima. Vana-Ameerika kunst · Askeetide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik, isegi kanalid linnas aeti kinni. · Vanima kultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. · Misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. · Maajade kalender jagunes 260 päevaks
Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva jumalus, kelle/mille valisid · Krsna räägib reaalsest teest, neid on kolm: · karma - tegutsed selleks, et vabaneda · õppimise tee juana, marga
Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Sivat. Sival on ambivalentne olemus: purustav ning taasloov. Seda kujut ette Siva tantsuga. Siva on ka kunsti kaitsejumal ning askeetide kaitsja. Sivat kujut mitmenäolise ja-käelisena. Siva laubal on kujut kolmandat silma. Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahmanil on kolm isikulist aspekti: Brahma, Visnu ja Siva. Brahma kehastav loovat, Visnu maailmakorda hoidvat ja Siva purustavat, hävitavat ja taasloovat aspekti. Seda õpetust nimetatakse trimurti. Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline atman ehk inimese igavene olemus
harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka. XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt.(Konspekt2013) 3. Ameerika Üldinfot Ameerikast: pindala 9.36 miljonit km2, pealinnaks Washington, kus on elanikke 700 000 ning koos eeslinnadega 2,7 miljonit Valitsemis korralduselt on Ameerika föderatiivne vabariik. Riigikeeleks on inglise keel ning rahaühikuks on kasutusel dollar (tähis $). USA koosneb 50 osariigist, 2 neist - Alaska ja Havai- asuvad põhiterritooriumist eraldi. Sõltuvate aladena kuuluvad USA valdusesse Buertorico ning mõned Lääne-
• Višnu astub deemonitega võitlusesse ja pärast seda saab tekkida uus maailm • Veedade ajal oli üks 12st päikesejumalast, kes sümboliseeris päikese liikumist • Maailma säilitajana kehastab halastust ja headust • Šiva kui hävitaja • Kõige rahvalikum jumal • Kahepealine jumal, sest kehastab erineval kujul ja eri inkarnatsioonides üheaegselt nii universumi loovaid kui ka hävitavaid jõude • Vaimselt suurte askeetide prototüüp, kes lihasuretamis kaudu ületab maailma, loob uue olemise ja muutub sellega lunastist jagavaks õnnetoojaks • Kõige mitmetahulisem ja -kujulisem jumal • Väga vana loodusjumal • 1008 eri nime • Tänapäeval nii mees-, nais- kui ka mõlemasooline jumal • Pidustused langevad tihti kokku aastaaegade vaheldumisega • Diwaali (oktoobri lõpust novembri keskpaigani) - rahvuslik pidu Rama ja tema kaasa auks.
Budism on levinud oma tekkepaigast väljapoole üle kogu maailma, samamoodi nagu kristlus. Budismi nähakse läänemaailmas pigem filosoofiana kui religioonina. Budism sai alguse Gautama Siddhartaga sündis kuningapojana Kirde-Indias (Nepaal) (563-483/448-368). Buddha sünniga käib samuti kaasas sündimise imelugu. Siddharta kohtas teekonnal vanurit, haiget, surnut ja lihasuretajat askeeti nii oli olnud ka tema ennustuses. Ta otsustas pere juurest lahkuda ja vabanemist otsima minna. Askeetide juures veetis ta 6 aastat ja ta leidis, et askees on ainult ühe kannatuse asendamine teise kannatusega. Lõpuks sai temast Buddha (tiitel), mis tähendab virgunut. Ta suri 80-aastaselt. Buddhal oli umbes 500 jüngrit, kellega ta ringi rändas. Levinud tiitel on Buddhal veel Saakjamuni. Budistlikus traditsioonis on samuti Kolmikaare: · Buddha õpetaja/Virgunu · Dharma õpetus/Seadmus · Sangha kogukond/Kogudus
nimetus Siva (leebe, taltsas). Teda kummardati, et ta ei teeks viga. Brahma on loojajumal, isikustatud absoluudi üks versioon, teda üldiselt ei kummardata, sest teda pole mõtet paluda. Indias on ainult 11 Brahma templit. Kõik ülejäänud jumalused taandatakse Visnu ja Siva või nende naiste kehastuseks. Visnu on õpetatuse jumal, tema ülesanne on maailma säilitada. Siva tähtsaim funktsioon on positiivne hävitamine, ta on tantsijate askeetide jumal. Hinduism lubab inimestel järgida arvukaid elu eesmärke. · Moksa on kõigi eesmärk, kuid põhieesmärgina nähakse ainult usumeestel. Aktsepteeritakse ka teisi eesmärke: · Dharma on seadusekuulekus, kõigi kohustuste, religioossete ja juriidiliste järgimine. · Artha (eesmärk, siht) on raha ja poliitiline võim. Raha kogumine ja rikkuse hankimine. · Kama on elunautimine. Krisna on üks paljudest Visnu kehastustest
vanem ja annab impulsse Läände. Võrsumise teesi kõrvale toovad Lääne uurijad teise teesi, Lääne munklus omandab 4./5. sajandil Idast iseseisva näo. Munklusest kujuneb olulisim faktor, mis vormib järgneva aja vaimset kiriklikku elu – annab palju misjonäre ja teolooge. Gallia munklus 4.-5. sajandil. Munklus 4. sajandi lõpus on väga lõdvalt seotud, elati küll kollektiivselt, ent siiski eraklikult. Püha Martin kultiveerib esimesena teadlikult omaette institutsionaalsusega askeetide asundust Gallias. Martinil sõjaline taust, ent ristimise järel lahkus sõjaväest ning asus õppima. 371. a valitakse ta Toulouse’i linna piiskopiks. Gallia munkluse vaimne isa/juht. Tema eluloost Vita Martini, kujuneb eeskuju. Oluliseks saab Marmoutier’i klooster. Gallia kaguosas tekib omaette keskus. Peamiseks asualaks saab Rhone’i jõe org. Lerinumi kloostri rajas Honoratus. Ta oli riigiteenistujate perest pärit. Kloostreid nimetatakse sageli
jumalateenistuste jaoks. Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees. Munk pidi palvetama ja tööd tegema, aga mitte üle enda jõu sellega tegelema. Munga töö on kloostri ülalpidamine, aga ka lugemine ja kirjumine: kopeeriti tekste, tegutsesid ka kloostrikoolid. Mandril rajasid oma kloostreid ka iiri mungad oma reeglite järgi need olid rangemalt askeetlikud. Benedictuse reeglid aga tõrjusid iirlaste omad kõrvale.
annaabi.ee 
