Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths `tugevused', weaknesses `nõrkused', opportunities `võimalused', threats `ohud'). Visioon tulevikupilt, mida tahetakse linnas teatud ajaks saavutada. Ajapiir lepitakse kokku arengukava koostamisel. Tegevuskava loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Koostöövõrgustik asjaliste ühishuvidel ja sidususel (ametlikel ja mitteametlikel) põhinev ideede ja teabe vahetus, mis stimuleerib ja toetab pidevat õppimist ning on avatud uutele teadmistele ja arusaamadele. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. 1. MISSIOON Ettevõte loob hea tunde tarbijatele, kustutades nende argipäeva mured mõneks hetkeks ning pakkudes neile positiivseid elamusi. Ettevõte loob hea tunde klientidele läbi kliendikeskse müügipoliitika, pakkudes neile oma
keeruline leida õiget teed Narva-Jõesuusse, sest kesklinnas ja piiriületuspunkti läheduses ei ole ühtegi suunavat viita Narva-Jõesuusse. Samuti pakutavate teenuste ja vaba aja veetmise ühekülgsus ning unikaalsete toodete puudumine, maafondi mitteratsionaalne kasutamine, teadmiste ja kogemuste puudulikkus turismi arendamise osas ning mitteküllaldane partnerlus avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel ja turismiarengukava puudumine. Puhke- ja turismimajandusega seotud asjaliste analüüs. Kõigi eelnevalt mainitud tegevuste juures on oluliseks koostöö erinevate asjaliste vahel. Turismiasjalisteks nimetatakse üksikisikuid, gruppe ja organisatsioone, kes mõjutavad turismivaldkonna otsuseid ja keda need mõjutavad ning kes osalevad külastuselamuse kujunemise protsessis. Arendamine saab olla tulemuslik ja kasulik vaid siis, kui kaasatud on kõik osapooled võimalikult varajases staadiumis. Teabe, kogemuste ja oskuste jagamine, algatuste toetamine,
loodus-ja kultuurmaastikud, mille säilimisele aitavad kaasa looduskaitsealad. Oluliseks konkurentsieeliseks on mitmekesine ja unikaalne ajaloopärand. Kernu valla 2 konkurentsieeliseks saab pidada ka suhteliselt suurt hulka piirkonnas tegutsevaid turismiettevõtteid, mis pakuvad külastajale võimalust tutvuda antud sihtkohaga. Puhke- ja turismimajandusega seotud asjaliste analüüs. Turismi edendamiseks antud piirkonnas on Kernu vallavalitsus koostöös valla ettevõtjate ja huvigruppidega koostanud piirkonna arengukava. Arengukavas on turismimajandusega seotud asjalised analüüsinud turismi hetkeolukorda, andnud ülevaate sihtkoha teenustest ja toodetest ning määranud edasised tegevused piirkonna arendamiseks. Arengukava kohaselt on Kernu valla peamiseks eesmärgiks koostöö tugevdamine era-, kolmanda ja avaliku sektori vahel
konventsiooni põhimõtted on ebapiisavalt integreeritud valdkondlikesse ja piirkondlikesse poliitikatesse. Selle raskuse peamised põhjused võivad olla ebapiisav infovahetus ja vähene koostöö sektorite vahel ning madal teadlikkus eri sektorite rollist bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täitmisel. Teine oluline takistus on vähetähtsustav suhtumine bioloogilise mitmekesisuse temaatikasse nii üldsuse kui konkreetsete asjaliste poolt vastutusvaldkondades. Uute kohustuste võtmise suhtes on potentsiaalsed konventsiooni rakendajad väga skeptilised, eriti kui tegu on esmapilgul raskesti mõistetavate ja täidetavate 8 kohustustega, nagu geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu jaotamine. Omapärase, bumerangina toimiva efektiga on suhteliselt detailse ja näiliselt head seisundit
käel väga raske või võimatu kogeda. Ökoturism on kvaliteetturism, mistõttu seda on traditsioonilise turismiga võrreldes palju raskem korraldada ning see nõuab nii turistilt kui ka reisikorraldajalt palju enam. Hoolimata ökoturismi kontseptsiooni keerukusest ja ökoturismi mõiste piiride hägususest on ökoturismi põhiväärtused muutunud järjest konkreetsemaks ja üha enamate asjaliste silmis aktsepteerituks. Ökoturismi kriteeriumid Loodus- ja/või kultuurielamustel põhinemine Sageli lähtutakse ökoturismis eesliitest "öko" kui viitest ökoloogilisele turismile. Seetõttu põhineb enamik ökoturismist loodusel. Paljudes piirkondades on loodus tihedalt kultuuriga seotud ja sageli on edukad turismitooted just sellised, kus loodus ja kultuur on osavalt kombineeritud.
jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg) Käesoleva referaadi teises osas toetutakse teisele definitsioonile ehk eksisteeriva kogukonna jälgimisele ja tundmaõppimisele. Valik tehti lähtudes sellele, et näiteks Eesti jaoks on tegemist väga aktuaalse ning olulise haruga, mis on populaarne nii sise- kui ka välisturistidele. 4 1.2. Kultuuriturismi tüübid
ärgitavad külastajaid Eestisse tulema (sündmused, ajalugu, loodus, atraktsioonid, äri, tegevused jm). Selleks, et neid kogeda, vajab külastaja külastuselamust kogeda võimaldavaid ja toetavaid tooteid transporti, majutust, toitlustust ja mitmesuguseid teisi teenuseid. Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: · riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid · üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid · kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid · turismiteenuste pakkujad · turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad · turistid, külastajad, elanikud
kasutamise võimalus numbritoas. Kaks käterätikut ja vannilina voodikoha kohta. 5. Ühene numbrituba min. 14 m2, kahene numbrituba min. 23 m2. Min. kaks tugitooli või diivan numbritoas. Toateenindus 24 tundi. Ujula või tervisekeskus (hotellides üle 50 numbritoa). 6. A la carte restoran avatud min. 7.00-23.00. Lai valik vanni ja tualetitarbeid. Pesu vahetus iga päev. 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) Eesti Ökoturismi Ühendus koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism ja mitmete teiste asjaliste organisatsioonidega käivitas 2001. aastal turismitoodete ökomärgistamise süsteemi EHE – Ehtne ja huvitav Eesti. EHE-märk on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. Tegemist on süsteemiga, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda. EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. Turismiettevõtetele annab
külastamisest. Vahepeal tegi turism vaatamisväärse kui primaarse pealt primaarsemate aistingute ehk soojade randade suunas suure võnke, nüüd on aga jällegi tagasi pöördumas kultuuri, kuid sedakorda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse juurde. Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. See viimane nn. osalusturismiga seotud trend tegelikult ongi kultuuriturismi toonud ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest võrreldes muu turismiga on kultuuriturism saanud tõesti vähe arengualast tähelepanu, vahenditest rääkimata. Nõudluse poolelt aina rohkem pakkumist mõjutav identiteedipalvus ja turism kui majandus ning tööandja on tänaseks aga toonud kultuuriturismi tagasi päevakorda ning poliitiliselt korrektses turismiarenguprioriteetide loetelus leiame kultuuriturismi säästva turismiga käsikäes ja tihtipeale lausa üheskoos.
) või millegi säilimist (bioloogiline mitmekesisus, rahvuskultuur, keskkond…) Kõik need fondid mõjutavad turismiarengut olenemata sellest, kas nad tegutsevad keskkonna, kultuuripärandi või maaelu arengu nimel. Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused, üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid, kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid turismi- ja teiste teenuste pakkujad, turistid, külastajad, elanikud, meedia, akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused,
7 jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju.3 EESTIMAA TURISMITOODETE ÖKOTURISMI KVALITEEDIMÄRGIS EHE (Ehtne ja huvitav Eesti) Eesti Ökoturismi Ühendus koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism ja mitmete teiste asjaliste organisatsioonidega käivitas 2001. aastal turismitoodete ökomärgistamise süsteemi EHE Ehtne ja huvitav Eesti. EHE-märk on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. Tegemist on süsteemiga, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda. EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele.
2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused, üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid, kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid turismi- ja teiste teenuste pakkujad, turistid, külastajad, elanikud, meedia, akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused, turva- ja terviseteenuste pakkujad jt.
tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid. · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs, sh nende keskkonnaosiste omaduste muutmise piirangud ja võimalused; · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele; · eri huvide ja huvigruppide (asjaliste ja kooskondade) väljaselgitamine; · eri valikuvõimaluste hindamine ning valikustrateegiate väljatöötamine; · otsustamine, mis on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele või võimalikult suure toimimisvabaduse saavutamisele; · sellise juriidiliste aktide süsteemi kujundamine, mis teeks planeerimise ja planeeringu, kui kokkuleppel põhineva kohaliku juriidilise akti, elluviimise võimalikuks ning takistaks ebasoovitatavaid arengutrende;
● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: ● riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid ● üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid ● kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid; ● turismiteenuste pakkujad
Geopoliitiline stabiilsus nii turismi `tekitavates' kui vastu võtvates riikides Kasvav hulk puhkepäevi sage reisimine on rutiinne tegevus Välisreisid on moes, nende atraktiivsus tuntud: Kosmopoliitne ja mobiilne ühiskond Puhkus välismaal kui isikliku staatuse sümbol Teadlikkust välismaast, sealsetest puhkekohtadest ja võimalustest 71. Sihtkohaasjaliste rollid sihtkohatoote arendamisel ja asjaliste kaasamine Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad 45 turismivaldkonna otsuseid ning keda need mõjutavad ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sealhulgas: riigi ja omavalitsusasutused ning nende loodud tulundus ja mittetulunduslikud organisatsioonid;
planeeringut. Ühiskonnaplaneerimine, mis käsitleb tervet haldusüksust või muud moodi piiritletud territooriumit (st on territoriaalne) sisaldab endas alljärgnevaid etappe: • olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs, nende keskkonnaosiste omaduste muutmise piirangud ja võimalused; • hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele; • eri huvide ja huvigruppide (asjaliste ja koolkondade) väljaselgitamine; • eri valikuvõimaluste hindamine ning valikustrateegiate väljatöötamine; • otsustamine, mis on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele või võimalikult suure toimimisvabaduse saavutamisele; • sellise juriidiliste aktide süsteemi kujundamine, mis teeks planeerimise ja planeeringu (planeering kui kohalik juriidiline akt, mis põhineb kokkuleppel) elluviimise võimalikuks ning takistaks ebasoovitatavaid arengutrende;
annaabi.ee 
