..0,4 ja Kõ = 1 ning elektripliitide korral Kp = Kõ = 1. Elamu elektrikoormuste arvutamiseks võib kasutada vastavaid tabeleid (Energiamüük või EEI J2:1995). Olemasolevate asulate elektrivarustuse rekonstrueerimise projekteerimisel võib arvestada ka energia tarnija andmeid eelmiste perioodide tarbimise kohta. Kui asulad gasifitseeritakse, siis nende elektrienergia tarbimine väheneb ligikaudu 20%. Maakohtades võib elektrilise koormuse ligikaudseks määramiseks kasutada järgmisi arvutuslikke koormusi ühe elamu kohta: a) vanad majad 1,8 kW, gasifitseeritult 1,5 kW; b) uuselamud 2,2 kW, gasifitseeritult 1,8 kW; c) paljukorterilise elamu üks korter 6 kW, gasifitseeritult 4 kW. Kui puudub tsentraalne soojavee varustus, siis tuleb arvestada lisavõimsusega 1,5 kW, konditsioneeride kasutamisel lisandub 1 kW. Paljude ühesuguste tarbijate olemasolul tuleb koormuste summeerimisel arvestada üheaegsus- tegureid.
rakendamine täpsemaid ja mitmekülgsemaid tulemusi. Juhusliku komponendi matemaatiline esitus arvestab koormushälvete järelmõju (autokorrelatsiooni), mis muuhulgas on oluline koormuse lühiajalise prognoosi leidmisel. Elektrisüsteemi talitlust vaadeldakse ka pikemas (nt aastases) perspektiivis. Vaja on plaanida kütuseressursse ning sõlmida elektri ostu-müügilepinguid. Kuna koormusmudeli korral prognoosi ennetusaega ei piirata, siis ei teki arvutuslikke probleeme. Pikaajalisel plaanimisel omandab erilise tähtsuse koormuse imiteerimine. Vaja on leida koormuse väärtusi mitmesugustes ilmastikuoludes ning vaadelda koormuse kasvu (trendi) variante. Koormuse pikaajalise prognoosi korral võivad asjatundjad arvesse võtta ka regiooni majandusliku arengu perspektiive ja oodatavaid tehnilisi muutusi elektrivõrgus. Elektrivõrgu talitluse pikaajalisel plaanimisel tuleb koormuse väärtuste leidmisel
Kehtiva EEE kohaselt σmax = σt min Need väärtused kehtivad pingetele juhtme madalaimas punktis. Kinnitus- punktides ei tohi pinged olla suuremad lubatud pingest rohkem kui 105 % monometalljuhtmete ja 110 % bimetalljuhtmete puhul. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 22 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.3 ARVUTUSLIKUD ERIKOORMUSED Juhtmete arvutusel kasutatakse arvutuslikke erikoormusi γ1…γ7 − koor- musi juhtme pikkus- ja ristlõike ühiku kohta • Erikoormus juhtme omakaalust (vertikaalne) G γ1 = N/(m·mm2) A G − juhtme ühe m kaal, N/m A − juhtme ristlõige, mm2 • Erikoormus jäite kaalust (vertikaalne) Kuigi jääkate on ebaühtlase kujuga, eeldatakse ta ekvivalentse silindri kujulisena läbimõõduga d + 2b ja erikaaluga g0 = 0,9 g/cm3
hoones põhjustab märgatava materiaalse kahju, võtta arvutustes välisõhu para- meetriteks ϑ = +30 °C ja ϕ = 70%. Suviste välisõhu temperatuuride tippudest tekki- nud siseõhu temperatuuri tõusu tuleb alandada ehituslike abinõude kasutamisega, nagu akende varjutamine otsese päikese eest, ribakardinate kasutamisega jmt. Ruume jahutada öise jaheda õhuga akende avamise ja öise ventileerimise teel [29]. Talvise välisõhu arvutuslike parameetritena võib kasutada välisõhu arvutuslikke temperatuure (VAT väärtusi) normides [20]. Erinõuded on püstitatud garaažide ja tehnohooldusruumide õhuvahetusele, kus see tuleks projekteerida, lähtudes süsinikoksiidi (vingugaasi) eemaldamiseks 70 vajalikust õhuvoolu hulgast. Kui garaaž on ühendatud mõne muu ehitisega, peab õhuvahetus tagama garaažis alarõhu [29]. Tabel 5.1. Eluruumide sisekliima ja õhuvahetuse normid [29]
planeeritud otstarbel ettenähtud hooldusabinõusid kasutades, ilma olulise vältimatu remondita 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? Koormuste ja mõjutuste analüüs, jõudude ümberjaotuse arvestamine. Ülekoormus-, dünaamika- ning töötamistingimuste tegurite kontroll. Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega. 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid
kasutatakse planeeritud otstarbel ettenähtud hooldusabinõusid kasutades, ilma olulise vältimatu remondita 5. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? Koormuste ja mõjutuste analüüs, jõudude ümberjaotuse arvestamine. Ülekoormus-, dünaamika- ning töötamistingimuste tegurite kontroll. Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega. 6. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid
Just see ongi maksumuskonsultandi tegevuse edukuse tagatis. Töömahuloend kajastab valmistoodangut. Puudus: otse- ja üldkulude ning kasumi jagamine töömahuloendi ridadel sõltub töövõtjast ning tema eeldustest hinna kujundamisel. 6.2. Üksikhinnal (ühikhinnal) põhinevad eelarvestamise mudelid 1.Funksionaalühiku meetod Tavaline on tihe seos ehitusmaksumuse ja ehitise funktsionaalsete ühikute (võimsusnäitajate) vahel. Funktsionaalsete ühikute all mõistame neid arvutuslikke suurusi, millega iseloomustame ehitise kasutamist (õpilaste arv koolis, kohtade arv autoparklas, istekohti teatris). Paljude riigiasutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevadki sellel seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale või voodikohale haiglas. Eeldades, et sellisel funktsionaalühiku maksumusel põhinev maksumusnorm on "sotsiaalselt vastuvõetav", siis selle meetodiga leitav maksumus pole ka liiga äärmuslik
granuleeritud penoplast, keramsiit). 38. Osavarategurite süsteem konstruktsioonide tugevusarvutusel, rakendamise põhimõtted Osavarutegurite meetod Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1.7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkriteeriume. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuhtumid. (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante,
54 Q = surveaste × kolvi pindala × liikumisulatus. Surveaste p2/p1 leitakse kasutades valemit: p2/p1=(101,3+ töörõhk (kPa)/101,3 (merepinna kõrgusel). Nomogramm (sele 60) võimaldab leida õhu kulu kiiremini ja lihtsamalt. Nomogrammil toodud andmed vastavad enim kasutusel olevate mõõtmetega silindritele ja on kasutatavad töörõhkudel vahemikus 200-1500 kPa. Õhu kulu Q on antud Ndm3 /(cm liikumise kohta). Kasutades õhu kulu leidmiseks arvutuslikke meetodeid tuleb lähtuda järgnevatest valemitest. Ühepoolse toimega silindri kasutamisel Q=s×n×[(D2×)/4)]×surveaste (Ndm3/min) . Kahepoolse toimega silindri kasutamisel Q={s×[(D2×)/4]+s×[(D2-d2)×]/4}×n×surveaste (Ndm3/min) . Kus: Q õhukulu (Ndm3/min); s liikumisulatus (cm); n tsüklite arv/min. Nomogrammi kasutamisel kasutatakse valemeid: Q =s × n × q (Ndm3/min), ühepoolse toimega silindri puhul; Q =2 × (s × n × q) (Ndm3/min), kahepoolse toimega silindri puhul.
54 Q = surveaste × kolvi pindala × liikumisulatus. Surveaste p2/p1 leitakse kasutades valemit: p2/p1=(101,3+ töörõhk (kPa)/101,3 (merepinna kõrgusel). Nomogramm (sele 60) võimaldab leida õhu kulu kiiremini ja lihtsamalt. Nomogrammil toodud andmed vastavad enim kasutusel olevate mõõtmetega silindritele ja on kasutatavad töörõhkudel vahemikus 200-1500 kPa. Õhu kulu Q on antud Ndm3 /(cm liikumise kohta). Kasutades õhu kulu leidmiseks arvutuslikke meetodeid tuleb lähtuda järgnevatest valemitest. Ühepoolse toimega silindri kasutamisel Q=s×n×[(D2×π)/4)]×surveaste (Ndm3/min) . Kahepoolse toimega silindri kasutamisel Q={s×[(D2×π)/4]+s×[(D2-d2)×π]/4}×n×surveaste (Ndm3/min) . Kus: Q ⇒ õhukulu (Ndm3/min); s ⇒ liikumisulatus (cm); n ⇒ tsüklite arv/min. Nomogrammi kasutamisel kasutatakse valemeid: Q =s × n × q (Ndm3/min), ühepoolse toimega silindri puhul;
Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahata, eraldada ebaoluline oluli- sest. 2.6 Osavarutegurite meetod 2.6.1 Üldiselt (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EVS-EN tagatakse konst- ruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osa- varutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid üle- tamata. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 14 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkritee- riume.
tohi tekkida Osavarutegurite meetodiga ebatäpsusi, mida tuleb haprapurunemise tuleb tõestada, et kasutades arvestada konstruktsiooni situatsiooni. arvutusmudelites koormuste, kontrollimisel. Neid Kasutuspiirseisund ei ole materjalide koormusi, mis füüsilistel üldiselt ohtlik omaduste ja geomeetriliste põhjustel ei saa mõjuda konstruktsioonile või tema mõõtmete arvutuslikke samaaegselt, ekspluateerijatele. väärtusi, jäävad kõik koormusjuhtumit Kasutuspiirseisundi piirseisundid ületamata. väljendavas määramise kriteeriumid Eraldi tuleb tõestada, et koormuskombinatsioonis lähtuvad kas esteetilistest a) arvutuslikud ei arvestata. Koormusvariant kaalutlustest või muudest koormustulemid (sisejõud, määratleb liikuva koormuse ekspluatatsiooninõuetest
rohkem tsoone pole. Määrab aruanderidade sisu. Kui andmed on grupeeritud, võib prinditud aruandes detailitsooni korrata mitu korda. Näide. Kui aruanne on grupeeritud perede järgi, siis kuvatakse detailitsoonis andmed grupeerituna iga pere järgi. Detailitsoon võib sisaldada arvutuslikke välju. Access- lihtne ja vajalik 39 Aruande kujundusvaates on igal tsoonil kindel asukoht. Hall riba sisaldab tsooni nime ja selle all kuvatavad ühikud on näha iga kord, kui aruande vastav tsoon aruandevaates välja prinditakse. Tsoonide laiust võib muuta, eraldusribasid hiirega pukseerides. 8.3.2. Uue tsooni loomine Uue tsooni loomiseks: · klikatakse kujundusvaates tööriistariba nupul
12)Kus kohalt saadakse algandmeid kraavide ja jõgede veekoguste määramiseks? Usaldusväärsed on ainult pika rea (üle 30 aasta kestnud pidevad igapäevased vaatlused) andmed. Neid töödeldakse allpool kirjeldatud metoodikate alusel saamaks projekteerimiseks vajalikke algandmeid, veetasemeid või vooluhulki erinevate perioodide jaoks. 13)Suurte kanalite ja eesvoolude dimensioneerimise põhimõte Üle 2 km2 valgalaga kraave dimensioonitakse hüdraulilise arvutuse teel. Selleks on vaja teada arvutuslikke vooluhulkasid (määratakse hüdroloogiliste arvutustega) erinevate perioodide kohta: suvine keskmine, suvine maksimaalne ja kevadine maksimaalne. Ületustõenäosuste suurused on normitud: põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud saadakse üleujutatav ala, suvine maksimumveetase ei või põhjustada uputust dreenides, sügisene
.7-le vastavate arvutuste põhjal dimensioonitud konstruktsioonid. 9. OSAVARUTEGURITE MEETODI KASUTAMINE 9.1 Sissejuhatus 9.1.1 Osavarutegurite meetodi olemus (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1...7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn. osavarutegurite meetodi (ingl.k partial safety factor method) abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, matejalide omaduste ja geomeetriliste mtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirolukorrad saavutamata. (2) Eriti tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirseisundi kriteeriume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratletakse käesolevas peatükis.
vähene. Esile saab tuua esimese olulise tulemusena Indrek Künnapas T-mudel, mis oli välja töötatud 1998 aastal 70 tööstusettevõtete põhjal. Teiseks märkimisväärseks tulemuseks saab nimetada Margus Vaino 121 ettevõttete põhjal koostatatud mudelit. Ülaltoodud mudelid olid välja töötanud diskriminantanalüüsi meetodi põhjal. Kahjuks selline lähenemine ei oma vastupidavust algandmete variatsiooniks ja neid ei saa kasutada ilma lisauuringuteta, mis omakorda nõuab mahukaid arvutuslikke ressursse. (14 lk 7) 19 Lähtudes sellest, et lähiminevikus on palju näiteid nii väike ettevõtete, kui ka mitmete suurettevõtete pankrotistumisest, tekib vajadus lihtsates ja kasutamisel mugavates metoodites nii maksevõime analüüsimisel, kui ka pankrotiohu prognoosimiseel. Reitingu skoori meetodi kasutamine ettevõtte finantsseisundi uurimiseks on lihtne ja mugav,
Programmeerimise algusaegadel võeti moodulite väljaeraldamisel aluseks tegevused, ülesande lahendamist vaadeldi tegevuste järjendina, millest püüti välja eraldada alamtegevused. Viimaste jaoks oli võimalik koostada omaette lahendamisalgoritm. Väga sageli esinevateks alamülesanneteks on näiteks järjendi elementide summa leidmine, kahe arvu väärtuste vahetamine, lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine jms. Selline lähenemisviis on väga hea siis, kui arvuti lahendab peamiselt arvutuslikke ülesandeid, aga osutub raskepäraseks juhul, kui vaja on töödelda mittearvulist infot. Seepärast on osutunud loomupärasemaks võtta programmi koostamisel aluseks mitte tegevused, vaid objektid, millega tegevusi tehakse. Viimane põhimõte kehtib ka PHP's, seepärast nimetatakse seda objektorienteeritud programmeerimiskeeleks. Objekt (object) Objekt on kompleks andmetüüp, mis on lihtsalt funktsioonide (objekti funktsioone nimetakse tihti objekti meetoditeks) ja muutujate
annaabi.ee 
