tehnilist suutlikust, mida oli suutnud saavutada Soome,kes oli 1920-datel aastatel valmis ehitanud Mannerheimi kaitseliini.Kuna Eestil polnud kumbagi neist,kuna Balti liidu loomine ebaõnnestumine välistas kohaliku sõjalisejõu tekkimise,sellepärast oligi Eesti väga raskes olukorras kus ei jäänud muud üle kui NSVL ile meele järele olla. Eesti suutmatuses iseseisvust kaitsta suurendas tollaste riigijuhtide hirm vaenlase sõjalise jõu arvulistes suurustes ja lootuses et Eesti ei pea sõtta minema vaenlasega,kellel oli võimalik lahingusse saata 1 miljon sõdurit ja tuhandeid tanke.Nagu Talvesõjast selgus,siis hirm oli asjata,kuid selleks ajaks oli Eesti jaoks midagi ette võtta juba hilja,sest 10000 punaarmeelast oli juba oma positsioonid kindlustanud hoolimata sellest,et oli just septembris 1939a. allkirjastatud vastastikuse abistamise leping ametlikult lubanud paljude asjade hulgas Eestile säilitada iseseisvust
olemuse konkreetset kehastust . See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik, olles vaid arvude maailma koopia. Viimane teooria on tõenäoliselt huvi pakkunud Platonile, kes tuli hiljem välja mõttega täiuslikust ideedemaailmast ja varjudest koopaseinal, mis inimeste jaoks reaalset maailma kujutavad. Ühesõnaga — kogu maailm seisab arvulistes vahekordades. Igale arvule näiteks vastab konkreetne kujund. 1 tähistab punkti, 2 sirgjoont, 3 tasapinda, 4 ruumi või keha etc. Arvu ruut kujutab endast õigluse sümbolit - tegu on võrdsete tegurite korrutisega, mis sümboliseerib samaga sama tasumise põhimõtet (Salumaa, 1992). Kõige täiuslikumaks arvuks peeti aga kümmet, sest ta on esimese nelja arvu summa, 1+2+3+4=10, ja need neli arvu, väljendatuna punktidest kolmnurgana, moodustavad täiusliku kolmnurga — tetractyse
Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus (uniformsusseadus) Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus) Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades. Kui on tegemist domineerimisega, siis on kolmveerandil isenditest domineeriv tunnus, veerandil retsessiivne tunnus. Mittedomineerimise puhul on kumbki homosügootne variant veerandil järglastel ning poolel isenditest on emapõlvkonna tunnuste suhtes vahepealne vorm. Mõned pildid DNA biheeliks- DNA teeb endast koopia t-RNA Sperm Interfaas/Mitoos/Meioos
Indeksiteooris on kaks peamist suunda: 1. Deskriptiivne ehk kirlejdav suund - seab eesmärgiks niisuguste ndeksiridade tuletamise, mis kirlejdaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. 2. Analüütiline suund – indeksite põhiülesandeks selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujundemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused – toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu. ( β ) 1 i 0 Kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused – toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus ( α ) 1 i 0 Käive, maksumus – γ αβ=γ Lihtindeks – kahe arvu jagatis. Liitindeksid – individuaalindeksite keskmine, agregaatsummade jagatis
3 - mhelik arm 2 + 3 = 5 - abielu Iga põhiarv 1 kuni 10-ni omab erilist jõudu ja tähendust. Arv 10 sümboliseerib maailma harmooniat. Ta kirjeldab gitarat ja leiab, et heli kõrgus sõltub keelte pikkusest. Ta väidab, et samasugune muusikaline harmoonia täidab kogu maailma. Päikese, kuu ja tähtede liikumine tekitab võimsaid toone s.o. "sfääride muusika", mida me ei taju. Püthagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses - nimet muutumatutes arvulistes suhetes. Tema kosmogoonia leidis tugevad kriitikat ühe tema enda avastuse tõttu. Ta näitas, et ruudu diogonaali ja külgede suhe ei saa olla täisarv. Diagonaali mittevõrdelisuse probleem viis välja irratsionaalarvu avastamiseni. Peale selle esindas ta veel idast pärit hingede rändu. Püthagorase ühing võttis vastu ka naisi, iga liige pidi elama kasinalt ja tagasihoidlikult, ei tohtinud tappa ühtki looma, kui loom ei rünnanud
Indeksiteoorias võib eristada kaht peamist suunda: · Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist: kvantitatiivseteks ehk ekstensiivseteks nähtusteks nagu toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu jne kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused nagu toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus · Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed nähtused on omavahel tihedalt seotud. Kvalitatiivset nähtust
See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik, olles vaid arvude maailma koopia. Viimane teooria on tõenäoliselt huvi pakkunud Platonile, kes tuli hiljem välja mõttega täiuslikust ideedemaailmast ja varjudest koopaseinal, mis inimeste jaoks reaalset maailma kujutavad. Ühesõnaga -- kogu maailm seisab arvulistes vahekordades. Igale arvule näiteks vastab konkreetne kujund. 1 tähistab punkti, 2 sirgjoont, 3 tasapinda, 4 ruumi või keha etc. Arvu ruut kujutab endast õigluse sümbolit - tegu on võrdsete tegurite korrutisega, mis sümboliseerib samaga sama tasumise põhimõtet. Kõige täiuslikumaks arvuks peeti aga kümmet, sest ta on esimese nelja arvu summa, 1+2+3+4=10, ja need neli arvu, väljendatuna punktidest kolmnurgana, moodustavad täiusliku kolmnurga -- tetractyse
· Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist ja võimaldaks võrdlust teiste nähtuste dünaamikaga. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Individuaalindeksid ehk dünaamikasuhtarvud iseloomustavad nähtuste ajalist muutumist ning nad leitakse kui tunnuse väärtus mingil ajaperioodil jagatakse tunnuse väärtusega mingil talle eelneval ajaperioodil. Ahelindeksid leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t2, t2 vs t1) Alusindeksid (baasindeksid) leitakse ühe kindla ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t1, t2 vs t1)
Platon- Ilu on see vorm või vahend, tänu millele me oma empiiriliste meelte abil suudame tajuda midagi teistmoodi. Omadust olla sarnane arheotüüpitele. Teatud tüüpi universaalne vorm. Sümboosiumis viidatakse kosmosele, kui esteetilisele absoluutile. Kosmos kehtestab harmoonia. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist, sest kosmos on harmooniline. Ilusad on asjad, mis on harmoonilised. Pythagoras- ilu on matemaatiline. Proportisoon on arvuline suhe. ilu peitub arvulistes vahekordades. Ilu on demiurgilise mõtte vorm Demiurg kui maailma looja. Asjade jaoks on valmis vorm, et nad saaksid oma eesmärki täita. Jumalikku vormi iseloomustab antiikses mõtlemises ikkagi ilu. Jumalad ei loo asju eesmärgipäraselt vaid ta loob ka nii, et maailm ilus oleks. Kui asjad vastavad vormidele, siis nad vastavad demiurgi ideele, mille väline vorm ongi ilu. Lõpmatuse lõplik vorm Inimloomuse sügavikus on algne kaos
korraldatavad nn Püütia mängud. Vana-Roomas on muusika osa pidustustest, gladiaatorite võistlustel. jne. Noodinäited vt. õpik Muusikateooria 7-astmelised heliread, vt. õpik Pythagoras (6./5. saj. vahetus eKr) muusika matemaatilise olemuse avastaja oktav e ½ konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid. Arv kui asjade tõelise olemuse kehastaja. Kogu maailm on arvulistes suhetes. Heli võnkumine. Planeetide, tähtede liikumine oma orbiitidel samuti võnkumine idee ,,sfääride harmooniast". Muusikateooria ja -praktika teineteist kuigivõrd ei mõjuta. Muusikaesteetika Platoni (5./4. saj. vahetus eKr, dialoogid ,,Riik", ,,Seadused") käsitlused muusika mõjust ja muusika osast inimeste kasvatamisel muusika ja võimlemine kui teineteist täiendavad ained, eri helilaadidel erinev emotsionaalne ,,vägi".
kõik oma eksimused ja vead st et eksisteerimine on võlg, mis tuleb tagasi maksta. Tema käsitlus on antropomorfne inimese keskne (andros mees, kreeka keeles). Anaximenes tegi arche osas tagasisammu pidades selleks õhku, kuid kirjeldas esimesena seda, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise (nt õhu hõrenedes tekib tuli, õhu kokku tõmbumisel aga vesi ja maa) 2. Pütaagorlased (Pytagoorlased) Nemad pidasid archeks arvu kogu maailm on arvulistes suhetes, arv ei valeta, arvuga võib tähistada ka geomeetrilisi sümboleid, ka kõlbelisi väärtusi saab väljendada arvudega (nt ruutarvud väljendavad õiglust, sest seal korrutatakse võrdne võrdsega, mis omakorda väljendab põhimõtet, et samale tuleb vastata samaga. Nad nägid ka seda, et maailm koosnes vastanditest: Paariarvud Paaritud arvud Piiratud ehk täiuslik arv Piiramatu arv Nt hea ja halb
Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID Xenophanes u 570 oli luuletaja, laulja, Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni. Naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist. Kõigi nähtuste mitmekesiduse taga on muutumatu olemine. Parmenides x-i õpilane. Räägitakse suure sukartusega tema vaimu sügavusest ja mõttelaadi tõsidusest. On säilinud õpetuslik poeem (u 150 rida) heksameetris. Temalt pärineb ''Parmenidese poeem''. Esimeses osas ''Elu kui olemine''eitab ta muutusi
Ta räägib ka sellest, et maailmas toimub pidav sünd ja kadu ja hävimisega maksame kinni oma võlad ja vead, inimene elab nagu võlgu. Anaximenes (588 524). Ise seda teadmata, kirjeldas ta, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise. Archeks on õhk. Kui õhk hõreneb, tekib tuli ja õhu kokku tõmbumisel tekivad vesi ja maa. Pytaagorlased (pütagoorlased). Nemad pidasid archeks arvu, sest arv ei valeta. Kogu maailm on arvulistes suhetes tekib ebamäärane arvude müstika. Arvudega saab väljendada moraali põhimõtteid, nt ruutarvud väljendavad õiglust, sest seal korrutatakse võrdne võrdsega ja see väljendab omakorda põhimõtet, et samale tuleb vastata samaga. Nad tabasid ära, et maailm koosneb vastanditest nagu piiratud ehk paaris arvud ja piiramatud ehk paaritud arvud. Nad ei osanud aga näha vastandite üleminekut. ELEAADID. Parmenides ta arvas, et archeks on olemine ise
aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrge-nevad metallilised ja tugevnevad mittemetalli-lised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalala-rühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paaritu-arvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nimetatakse suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementi-deks. Kõikides väikestes perioodides kasvab vasakult paremale liikudes elektronide arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide
on printsiibid? mis võiksid seda tüüpi tegevust eristada muust tegevuse tüüpidest? Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivse ilu teooria - objektis endas otsitakse ilu. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist. Kosmos ise kujutab endast harmoonia printsiipi ning kõik asjad on nii niivõrd ilusad kuivõrd nad on harmoonilised. Varasem teooria- Kui ilu seisneb harmoonias, harmoonia baseerub proportsioonil aga proporstioonil on arvuline suhe, seega ilu peitub arvulistes vahekordades. Schelling : Ilu on lõpmatuse sümboolne väljendus. Subjektiivses teoorias mõistetakse ilu kui midagi vaatleja juurde kuuluvat. Immanuel Kant: Eesmärgipärasus ilma eesmärgita. Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Me tajume midagi ilusat sel juhul, kui meile tunub antud asjal mingi eesmärk olevat, kuid me ei oska seda seostada. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost
6 · Hingel on kolm alget: · Püthagoras ei otsi maailma harmooniat mitte · Mõistuslik - asub peas - tarkus ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes · Afektiivne asub südames - mehisus arvulistes suhetes. · Himustav naba ja maksa piirkonnas - tasakaal · Tema kosmogoonia leidis tugevat kriitikat ühe tema · Riigi õpetus: enda avastuse tõttu. Ta näitas, et ruudu diagonaali ja külgede suhe ei saa olla täisarv. Diagonaali · Valitsejad filosoofid
täiuslikud. Arv 1 sümboliseerib jumalikku printsiipi, 3 on mehelik arv ja kaks on naiselik. 3+2=5, 5 tähistab abielu. Paarisarvudest on täiuslikem 10. Pythagoras oli esimene, kes nimetas maailma kosmoseks. Ta leidis, et kogu olev koosneb võitlevatest ja vastassuunalistest suurustest, moodustades harmoonia. Maailma keskmes seisab aga tuli, mille ümber liiguvad Maa, Kuu, Päike ja planeedid, mis peegeldavad keskse tule valgust. Pythagoras otsis maailma harmooniat ürgseaduses, muutumatutes arvulistes suhetes. Ta asendab ainelise printsiibi vaimsega. Pythagorase eetika kannab indialikke jooni: hing läbib pika ümbersündide ahela, et saada puhastatud, ta võib sündida ka loomade kehas. Siit ka moraal: ühtki looma ei tohiks tappa ega ohverdada ning liha ei tohiks süüa. Schopenhaueri igasugune filosoofia tugineb eeldusele, et inimene on mõistuslik olend. Inimesel ka võime teadvustada ja maailmast mõistusepäraselt aru saada, näiteks Hegel ütleb, et mõistusepäraselt
Sinna võeti nii mehi kui naisi. See oli antiikmaailmas erakordne. Liikmed kandsid valget rõivastust, nad olid puhtad ja elasid korrapärast elu. Nende filosoofia aluseks on idee, et maailma saab kirjeldada matemaatika abil et kõikide asjade aluseks on arv ja kõik asjad väljenduvad arvus. Arv on midagi sellist, millest saab mõelda. Maailm on arvude harmoonia. Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr). Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr.
põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. Esimese põlvkonna ühetaolisuse ja retsiprooksuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisest sadud hübriidid on ühetaolised ning see ühetaolisus ei sõltu ristamise suunast. II seadus - ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus) Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades. Kui on tegemist domineerimisega, siis on kolmveerandil isenditest domineeriv tunnus, veerandil retsessiivne tunnus. Mittedomineerimise puhul on kumbki homosügootne variant veerandil järglastel ning poolel isenditest on emapõlvkonna tunnuste suhtes vahepealne vorm. III seadus- ehk sõltumatusseadus (independentsiseadus) ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus Kaks tunnust päranduvad lahus, kusjuures alates teisest tütarpõlvkonnast võivad esineda