arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil – igal maksjal oli suuruse järgi oma nöör või piits, kuhu võla tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti. Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. (Piret Linnasmägi, 2008) Majandusarvestuse areng on olnud järjepidev ning tuleb tõdeda, et see on kogu aeg edasi arenev. Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest, erinevateks otstarveteks. Kasutusel olid personaalsed kontod ja kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja väljaminekutega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ning maksude jaoks. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. (Viia Saidla) Majandusteooria vanaisa on Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pöörast tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende
Väidetavalt said õpetust neis ka esimesed naisarvepidajad, kelledel rahva arvates olid vaid lugemis-, kirjutamis- ja nõidumisoskus. Aegamööda arenes seni süsteemitu arvepidamine üha enam süsteemseks. Esimesed ,,kronoloogilised registrid" on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel, vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid". Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid
vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevate majandusprotsessidele ning nenede kirjeldamisele. Aristoteles eristas kahte teadust: oikonoomiat ja krematistikat. Esimene käsitles rikkusi kui kasulike asjade kogu, teine rikkust kui raha. Krematistikas oli raha rikkuse saavutamise vahendiks ja seda kasutati uue raha muretsemiseks. 8. Arvepidamise edasiarenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms. kohta. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid
põiktänaval, kasvab laps, kes ühel päeval sellele küsimusele vastata oskab. 3 Christoph Kolumbus Kolumbuse lapsepõlv Kolumbusest sai muidugi see, mida ta isa tegi : kangur. Elukutse, mille poiss omandas pigem kuulekusest kui huvist asja vastu. Kudumistelgede taga ei näinud teda siiski just sageli, pigem võis teda leida pisikesest kontorist, kus lebasid paksud otsatute numbrijadadega arveraamatud. Lugemise ja kirjutamise, nagu ka rehkendamise tarkust olid talle jaganud Santo Stefano ja Santa Catarina kloostri mungad. Just isa töökojast sai paik, kus nooruk hakkas unistama ääretutest kaugustest, lootes, et need unelmad ükskord ka täide lähevad. Kolumbusel oli teadaolevalt veel 3 venda ning 1 õde – Pellegrino, Bartolomeo, Giacomo ja Bianchinetta. Noor Kolumbus õppis parajasti niipalju, kui läks vaja kosmograafide kirjutiste mõistmiseks
Ometigi neid kasutati kaitserelvadena, näiteks oli blidedega võimalik vastase relvastust efektiivselt hävitada. Notstal ja springala mõistatuslikud relvad keskaegses Eestis 1. Kus ja millal kasutati relvi nimetusega notstal ja springala? 14. sajandil Euroopas, linnustes, kaitserelvastusena. 2. Millised andmed võimaldavad notstalite ja springalate kui laskemasinate tüüpi määrata? Erinevad säilinud arveraamatud, kus on märgitud ära laskemoona ja varuosade kulutused notstalitele ja springalatele. 3. Notstalite ja sprignalate erinevad rekonstruktsioonid. Tõsisemalt hakati nendest rekonstruktsioone tegema umbes 100 aastat tagasi, laiemalt tuntud on nii saksa kindrali dr Erwin Schrammi kui ka inglise relvaajaloolase sir Ralph Payne-Gallwey rekonstruktsioonid. Neid peetakse relvadeks, mis lasevad nooli nööripoolide survel, katapuldi põhimõttel. Pildi pealt on see muidugi kordi selgemalt
paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), *aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud. 17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine lihtsamaks. LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. “Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826.
- Agriograafilised allikad pühakute elulood (jutustavad imedest) - Õigust puudutavad allikad: - -Kohtumaterjalid - -Diplomaatilised allikad ürikud (õigusliku jõuga dokument, ntx testament). Ürikud võivad olla aga võltsitud, mis sisumõttes pole ehtsad. Suur osa ürikuid pole orginaalis säilinud. - -Seaduandlused - -Kirikuõigusallikad - Aktid ametnike kirjavahetus, loendid, registrid, arveraamatud jne. Suures osas seotud linnadega. - Kirjandus palveraamatud, ilukirjandus, kataloogid... - Allikad säilinud arhiivides. Tähtsal kohal kloostrite raamatukogud. Suur osa allikaid on tänaseks publitseeritud. - Muratori andis välja 18. Sajandilandil 25 köidet itaalia ajaloo allikaid - Regest üriku lühikokkuvõte - Varasel keskajal takistas kirjutamis tõsiasi, et millegi peale pold kirjutada. Põrgament oli kallis
siis on võimalik neid lihtsalt inimeste käest koguda ning seeläbi endale materjal hankida, kuid kui neid ei ole, siis korraldatakse vajaliku materiaalse osa leidmiseks kaevamised. Leidub ka harusid, mida ilma materiaalse kultuurita üldse uurida ei saa. Võib küll leiduda kirjalikke allikaid ning muud taolist, kuid ilma esemeteta ei ütle need meile suurt midagi. Üheks selliseks haruks on näiteks tööstus. Klaasikodadadest võivad meil olla küll kirjeldused ja arveraamatud, kuid ilma pudelite vmt endata ei saa me aimu, millised need pudelid ikkagi välja nägid. Veel üheks näiteks võib olla Põltsamaa portselan, mida esemete endata eriti uurida ei saa, kuna esemed ise annavad uusi tasandeid ning võimalusi uurimiseks. Sellest, kuidas esemed ise rääkima hakkavad ning infot annavad on veel arheoloogilisi tõendeid. Üks neist on Tartust Uspenski kiriku krundilt 1909. aastal leitud ahjukahli savist matriits. Taha oli kirjutatud Johann Rehn. Tänu sellele
naisele, ei puutuks poisse jne. Kui aga keegi tahtis et tal oleks kaunis eksistents, hea maine, et ta oleks võimeline teisi valitsema, siis ta pidi seda tegema. See oli isiklik valik. ,,Enesehooles" enese eest hoolitsemine, millegi kallal töötamine või millegagi tegelemine. Selleks on vaja tähelepanu, teadmisi ja tehnikat. See polnud indiviidile peale sunnitud, igaüks otsustas ise kas hoolitseda enda eest või mitte. Ülestähendused (nimekirjad, arveraamatud, isiklikud märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.
oma naisele, ei puutuks poisse jne. Kui aga keegi tahtis et tal oleks kaunis eksistents, hea maine, et ta oleks võimeline teisi valitsema, siis ta pidi seda tegema. See oli isiklik valik. „Enesehooles” – enese eest hoolitsemine, millegi kallal töötamine või millegagi tegelemine. Selleks on vaja tähelepanu, teadmisi ja tehnikat. See polnud indiviidile peale sunnitud, igaüks otsustas ise kas hoolitseda enda eest või mitte. Ülestähendused (nimekirjad, arveraamatud, isiklikud märkmikud, kuuldu, loetu, kogetu jne) olid nagu käitumisjuhised, mis jagasid õpetusi kuidas mingis olukorras käituda vms. Enesevaatlustehnika on parim viis endale hinnangute andmiseks, st. vaatad ennast justkui kellegi teise silmade läbi. *Me ise ei ole meile ette antud, vaid meil tuleb luua ennast kui kunstiteost. Endaga peavad olema loomingulised suhted. Tuleb luua oma elu, andes sellele stiili. 15. Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism
Koti Jaan. Lisanimi võis kujuneda talunimest (Rabasaare Jaak), elukutsenimetusest (Nahkuri Mats), hüüdnimest (Venelase Jaak) või isanimest (Mardijaagu Hans). Lisanimi ei olnud inimesele ametlikult kinnistatud, vaid oli pigem nagu tema aadress. Nii võis mees nimega Hanso Jaani sulane Toomas olla mõnes hilisemas sissekandes juba Jürihanso Jaani sulane Toomas. Perekonnaseisudokumendid:Kirikuraamatud peaaegu kogu kirikuarhiiv kiriku majanduslikku olukorda kajastavad arveraamatud, kroonika- ja meetrikaraamatud, leerilaste ja armulaualiste nimekirjad, kihluste registrid ja personaalraamatud. Kõige olulisemaks allikaks perekonnaloo uurimisel on meetrikaraamatud sündide (ristimiste), abiellumiste (laulatuste) ning surmajuhtumite (matuste) registrid. Meetrikaraamatute süstemaatiline pidamine levis Euroopas 16.sajandist. Meetrikaraamatuid peeti kuni 1832.a kirikuseaduse jõustumiseni suhteliselt vabas vormis, nii, nagu pastor paremaks pidas.
2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil. Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi endaga kaasa. Liivi ordu arhiiv sattus Stockholmi ning hävis 17. saj tulekahjus.
Jaapan ei saa kunagi kindel olla, milline on perekonnanimi ja milline eesnimi. Eestlaste isikunime kujunemine Allikate järgi olid kasutusel üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed jms). Eduard Roos eristanud nelja perioodi: - Muistsed isikunimed - Kristlikud mugandnimed - Rahvusvahelised mugandamata nimed - Eesti nimed Põhilisim Roosi artikkel. Allikad, kust nimede kohta infot, on piiratud. Eeskätt kroonikad ja vanad arveraamatud, vakuraamatud jms. Kui nimesid struktuuri järgi uurime, võib neid jagada kolme rühma: - Lihttüved - Liittüved Kirjapildi tõlgendamisega raskusi. Mitmeosalistes nimedes. Perioodil, kui toimus üleminek kristlikele isikunimedele. Muistsed nimed lisanimedena kasutusel: - Lisanimed - Kohanimed - Isanimed Nimede teemad: - Loodus (linnud) - Inimese omadused - Abstraktmõisted - Väga vähe ,,sõjakaid" nimesid
Kui kirik ei suutnud riigis oma ül täita, pidi ta ise kehastuma riigiks ja saama suuremas ulatuses õigus ja halduskirikuks. Tema reformitööd algasid rahandusasjadest. Katk ja sõda suurendasid kiriku finantsvajadusi. Rooma rahavas tahtis toitmist ja sõjanduse kulud tuli katta. Kiriku sissetulekuallikad olid juhuslikud. Kord oli halvenenud ka vaimulike seas-mungad ja nunnad hulkusid ringi. Gregorius seadis sisse korraldused. Seati sisse talupoegade koormatise arveraamatud. Tähtis oli ka talupoegade kaitsmine. Neilt saadavat ei tohi mitu korda sisse nõuda.Nende järeltulijaid said pärida majapidamise vanemate surma korral. Talumaad ei võinud ära võtta. Keelati koormiste sissenõudmine enne kui saaks oli koristatud ja müüdud. Kirik ei pidanud surema koos Lääne- Rooma riigiga, ta ärkas uuele elule - KESKAEG OLI ALANUD. Õhtumaa sünni ja Euroopa õiguse ristiusustamise tegi võimalikuks-kirik avastas põhjamaade rahvaste
Kui kirik ei suutnud riigis oma ül täita, pidi ta ise kehastuma riigiks ja saama suuremas ulatuses õigus ja halduskirikuks. Tema reformitööd algasid rahandusasjadest. Katk ja sõda suurendasid kiriku finantsvajadusi. Rooma rahavas tahtis toitmist ja sõjanduse kulud tuli katta. Kiriku sissetulekuallikad olid juhuslikud. Kord oli halvenenud ka vaimulike seas-mungad ja nunnad hulkusid ringi. Gregorius seadis sisse korraldused. Seati sisse talupoegade koormatise arveraamatud. Tähtis oli ka talupoegade kaitsmine. Neilt saadavat ei tohi mitu korda sisse nõuda.Nende järeltulijaid said pärida majapidamise vanemate surma korral. Talumaad ei võinud ära võtta. Keelati koormiste sissenõudmine enne kui saaks oli koristatud ja müüdud. Kirik ei pidanud surema koos Lääne-Rooma riigiga, ta ärkas uuele elule - KESKAEG OLI ALANUD. Õhtumaa sünni ja Euroopa õiguse ristiusustamise tegi võimalikuks-kirik avastas põhjamaade
keiser, piiskop). Et oleks juriidiliselt korrektne tuli panna kirja nt kõik, mis oli maatükil. Suur osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud.
kust võib teada saada, et Oudard deVille-neuve'il oli maja Tapamajade tänavas, et Guillaume de Hangast ostis endale suure ja väikese Savoie' maja, et Guillaume Thiboust pärandas Sainte-Genevieve'i nunnadele oma majad Clopini tänavas, et Hugues Aubriot elas Okassea võõrastemajas, veel teisi selletaolisi koduseid asju. Kuid hoolimata sellest, et härra Robert d'Estoute-ville'il oli palju põhjusi oma elu rahulikult ja rõõm- J Kroonu arveraamatud, 1383. a. (Autori märkus.) 184 sait võtta, ärkas ta 7-nda jaanuari hommikul 1482 üles õige pahurana ja halvas tujus. Millest tuli see paha tuju? Kas ehk sellest, et taevas oli pilves? Või et ta Montlhery-aegse vana vöö pannal oli halvasti kinni pandud, ta ülemkohtuniku suurt vatsa liiga sõjmeheli-kult kinni tõmmates? Või et ta tänaval nägi pummeldajaid neljakaupa reas, kes akna alt mööda minnes J:eda pilkasid, endal seljas särgita kuued, peas põhjata mütsid ja külje peal
annaabi.ee 
