Selleks tuleb saata internetipanga kaudu pangateade, esitada avaldus kontoris või teha netipanka sisse logides ise vastav muudatus. Väikelaenu tähtaeg võib olla 6 kuud kuni 5 aastat. Makseraskuste tekkimisel on võimalus taotleda kuni pooleaastast maksepuhkust. Maksepuhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus. Maksepuhkust võib laenutähtaja jooksul võtta mitu korda. Lepingutasu on 1,5% laenusummast, kuid minimaalselt 35 eurot. 1.2 ARVELDUSLAEN Arvelduslaenu saab taotleda iga täisealine Eesti kodanik või siin alalise või tähtajalise elamisloa alusel viibiv isik, kelle viimase poole aasta keskmine kuu netosissetulek on olnud vähemalt 500 eurot ja see on laekunud korrapäraselt tema kontole. Intress 15-24%, lõplik intressimäär oleneb summa suurusest, laenuvõtja kohustusest ja maksevõimest. Kui antud isik ei ole Swedbanki klient või sissetulek ei laeku Swedbanki, peab arvelduslaenu taotlemiseks esitama viimase kuu kuu
saldoga miinuses 900 euro ulatuses. Aasta pärast pakkus pank lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot intressimääraga 18%. Lepingu pikendamise tasu oli 10 eurot. Mart oli sunnitud lepingut pikendama, sest oma palgast ei suutnud ta tasuda 900 eurot, et kasutatud limiiti tagasi maksta. Kahe aasta pärast pakkus pank taas lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot juba intressimääraga 21% aastas. Lepingu pikendamise tasu jäi samaks- 10 eurot. Ka seekord ei suutnud Mart kogu arvelduslaenu kasutatud limiiti tagasi maksta, kuid nüüd tegi ta mõned arvutused. Ta otsustas hakata igakuiselt pisut säästma, et arvelduskrediidi limiiti mitte enam kasutada ja antud leping lõpetada. 1. Leia, millise summa peaks Mart iga kuu säästma, et arvelduskrediidi kasutatud limiit ühe aasta jooksul tagasi maksta? Mart on pangale võlgu: 900*0,15+900+900*0,18+900+900*0,21+900=3 186 Peab säästma iga kuu: 3 186/12=265,5 Vastus:
Tihti ei pruugi laekumised ja väljaminekud oma vahel ajaliselt ühtida. Ettevõttelaenu andmisel lähtub pank sellest, milleks ettevõte laenu vajab ja ettevõtte reputasoonist. Pank vaatab ka üldfinantsseisundit ja pangakonto keskmist käivet. Ettevõttelaenu tagastatavus ja tähtajalisus oleneb üldjuhul varade käibe kestusest. Arvelduslaen Lühiajalinelaen, mis on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse e. miinusesse. Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist, klient võib võtta arvelduslaenu alati, kui tal tekib käibekapitali puudus. Arvelduslaen pakub kindla limiidi ulatuses vararaha, mida saab kasutada nagu muud pangakontol olevat raha. Saab raha välja võtta ja ka makseid teha. Et aga arvelduslaenu saada peab laenusaaja vastama mõnigatele tingimustele. Pangad ei anna piiramatult laenu. Klient saab laenu umbes 30-60% oma nelja kuu sissetuleku keskmisest
laenutähtaja lõpus. 7 2. SEB PANK 2.1. Lühiajalised laenud 2.1.1. Arvelduslaen Arvelduslaenuga saab ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses. Arvelduslaenu tingimused: Maksimaalne laenulimiit oleneb kliendi riskilimiidist, enamasti kuni 50% taotleja viimase kolme kuu keskmisest kuukäibest pangas Tähtaeg on kuni üks aasta Tagatis: kinnisvara, vallasvara, deposiit, lisatagatisena käendus ja väärtpaberid. Kuni 75% ulatuses laenulimiidist on võimalik taotleda tagatist Sihtasutuselt KredEx, maapiirkondades Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) Lepingu sõlmimise tasu:
- tagatisega krediit (garanteeritud) - tagatiseta krediit (blanko) 22 Eesti pankade poolt väljastatavad krediidid on üldjuhul tagatud. Ettevõtluslaenud võib tinglikult jagada kahte gruppi: I Jooksva tegevusega seotud laenud, millest käsitleme: 1) arvelduslaen on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse (miinusesse), st saada laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega: klient võib arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. Arvelduslaenu ei anta piiramatult, vaid kliendile kehtestatakse kindel limiit, mille suurus sõltub tema arvelduskonto käibest. Arvelduslaenu limiit tavatingimustes ei ületa 30-60% ettevõtja viimaste kuude (nt kuus kuud) keskmisest käibest. Raha kontol 150000 Arve tasumiseks 190000 pank tasub puudu oleva selle kliendi eest
Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüb ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks (pank, tema tütarfirma, finantsettevõtted). Arvelduslaen ehk arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks
Kindlustus Laokulu 13. Ettevõtte finantseerimise erinevad võimalused Omafinantseerimine sisuliselt omanik ise rahastab ettevõtte tegevusi Pangalaen, - panga laenu kasutamine Toetused riigi tugistruktuurid, nt eestis töötukassa, EAS, pakub või vahendab Euroopa Liidu või Eesti riigi toetusi, valdavalt nö tasuta 14. Erinevad laenude liigid (teha võrdlus) Lühiajaline pangalaen kuni 1. a : Arvelduslaenu - Kehtestatakse laenulimiit ja võimalik on minna miinusesse, laen on enamasti tagatud Krediitkaardilaenude tagasimaksega krediitkaardilaen, püsimaksega krediitkaardilaen ja vaba tagasimaksega krediitkaardilaen. Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul. Käibekapitalilaen leevendab hooajalisusest, võimaldab rahastada lühiajalise investeeringu tegemist
Krediidi saamiseks peab ettevõte (laenutaotleja) esitama tellimuse mõnele oma tarnijatest, kes kontrollib tema krediidikindlust ja, kui see on tugev, saadab kauba. Lühiajalised pangalaenud tagavad käibevara ringkäigu katkematuse. Arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga miinusesse (deebetisse), s.t. saada laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindla otstarbega, vaid klient võib arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. Avatakse kindel krediidilimiit, mis harilikult ei ületa 30-60% firma viimaste kuude keskmisest käibest. Käibekapitali laen on laen, mis antakse üks kord ja kindlaks tähtajaks. Aitab ettevõtte üle ajavahemikust, kus tootmiseks on vaja teha kulutusi, kuid müügist ei laeku veel midagi (näiteks hooajaline tootmine või tootmise kiire laiendamine).
Tabrimislaenu summa on tavaliselt piiratud ja tagasimakse tähtaeg lühike ning tagatiseks piisab enamasti käendusest. Hüpoteeklaen - antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad suuremad, tagasimakse periood pikem ning intress madalam. Arvelduslaen - mõeldud ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katteks. Sõlmitakse leping, kui palju tohib arvelduskonto miinustesse minna. Võrreldes krediitkaardiga on eeliseks see, et raha saab välja võtta ja teha ülekandeid. Arvelduslaenu tagatiseks on kliendi igakuine sissetulek. Sündikaatlaen - laen, mille puhul on mitu laenusaajat. Enamasti on tegu suurte summadega, ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta. Õppelaen - õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamiseks kaasnevate kulutuste katmiseks. Riik määrab igal aastal maksimaalse laenusumma. 2009/2010 aastal on see 30 000 krooni. Laenusaajale on laenuintress 5 %. Raha funktsioonid
Inkasso Andres Laar 2008 2007 RAHAVOOGUDE PROGNOOS See on rahavajaduse täpne määramine järgmise perioodi kohta. Tuleb vastata küsimusele, kas raha jääb üle või tuleb seda puudu? Sõltuvalt vastusest on vaja otsustada, kas me investeerime või otsime finantseerimise võimalusi? Enamasti arvatakse, et suur rahavaru on vajalik ootamatute kulutuste katteks? Võtaks ootamatuste katmiseks arveldusteks krediiti (arvelduslaenu)? Sel juhul on vajaduse korral võimalik limiidi ulatuses laenu võta. Limiidi võrra suureneb pangakontol kasutada oleva raha summa. Intressi tuleb tasuda nii kasutuses olevalt kui ka kasutamata osalt. Andres Laar 2008 2007 Näide Arvelduskrediidi intressikulud Arvelduskrediidi limiit on 5 MEEK.
tähtaeg on kuni 1 aasta. Lühiajalised kohustused kajastatakse bilansi passivas kirjetel: · Laenukohustused · Võlad ja ettemaksed · Lühiajalised eraldised 7.1.1 Lühiajalised laenukohustused Laenukohustused jagunevad: · lühiajalised laenud ja võlakirjad · pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil · konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Lühiajalised laenud on alla 1 aasta tasumistähtajaga laenud ja ka arvelduslaen. Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood hõlmab mingit osa kahest majandusaastast, tuleb intressikulu arvestada mõlema
Krediidi saamiseks peab ettevõte (laenutaotleja) esitama tellimuse mõnele oma tarnijatest, kes kontrollib tema krediidikindlust ja, kui see on tugev, saadab kauba. Lühiajalised pangalaenud tagavad käibevara ringkäigu katkematuse. Arvelduskrediit on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga miinusesse (deebetisse), s.t. saada laenu. Üldjuhul ei piira pank arvelduskrediidi kasutamist kindla otstarbega, vaid klient võib arvelduslaenu võtta alati, kui tal tekib mingil põhjusel käibekapitali puudus. Avatakse kindel krediidilimiit, mis harilikult ei ületa 30-60% firma viimaste kuude keskmisest käibest. Käibekapitali laen on laen, mis antakse üks kord ja kindlaks tähtajaks. Aitab ettevõtte üle ajavahemikust, kus tootmiseks on vaja teha kulutusi, kuid müügist ei laeku veel midagi (näiteks hooajaline tootmine või tootmise kiire laiendamine).
jooksvateks kulutusteks või püsikaupade soetuseks. Eraisikulaenude põhiliigid on järgmised: · arvelduslaen (krediitkaardi vormis), · tarbijalaen, · õppelaen, · eluasemelaen. Arvelduslaen võimaldab eraisikul kasutada raha rohkem, kui tema arvelduskontol tegelikult on ehk minna kontoga miinusesse. Pank kehtestab tavaliselt krediidilimiidi üheks aastaks, mille kestel võib limiiti kasutada piiramatu arv kordi. Arvelduslaenu puhul ei nõuta kliendilt üldjuhul tagatist. Intressi arvestatakse iga pangapäeva lõpul negatiivse kontojäägi põhjal. Tähele tuleb panna aga seda, et limiidi kasutamata osalt maksab klient pangale limiiditasu (tavaliselt 12% aastas), mis on küll väike, võrreldes laenu intressimääraga. Eraisikute puhul on arvelduslaen seotud tavaliselt krediitkaartidega (nt Mastercard ja VISA). Krediitkaardil on kindel taastuv kuu-
* raha all mõistetakse raha ja raha ekvivalentide summat (raha ekvivalendid on lühiajalised ülilikviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumiste risk on väike) ** majandusüksused, mis soovivad oma maksevõimet paremana (rahajääki suuremana) näidata, peaksid raha ekvivalentide määratlemisel loomingulisemad olema (näiteks lugema kasutamata arvelduslaenu jäägi raha ekvivalendiks) 40 Rahavoogude aruannet on võimalik koostada kas otsemeetodil või kaudmeetodil. Otsemeetodi ("ülevalt alla“ meetodi) puhul kajastatakse raha sissetulek ja väljaminek
annaabi.ee 
