Tunnitöö 4 ÕPILASE TÕÕLEHT Ülesanne Mardi igakuine sissetulek oli 1200 eurot. Pank pakkus Mardile võimalust kasutada 900 euro piires lisaraha (arvelduskrediiti). Lepingut pakkus pank 1 aastaks. Lepingu sõlmimise tasu oli 10 eurot ning intressimäär aastas oli 15% kasutatud laenulimiidilt. Mart sõlmis lepingu ning kulutas kogu arveldukrediidi limiidi uue pesumasina ja teleri ostuks. Kuna Mart võttis iga kuu kohe palga sularahas välja ning kulutas kuu jooksul ära, siis oli ta igakuiselt oma konto saldoga miinuses 900 euro ulatuses. Aasta pärast pakkus pank lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot intressimääraga 18%.
hinnata uute klientide krediidikõlblikkust, leppida kokku maksetähtajad ja krediidilimiidid; jälgida müügiarvete õigeaegset laekumist ja vajaduse korral tegeleda võlgade sissenõudmisega; jälgida, et kogu aeg on olemas raha ostuarvete ja muude kohustuste tasumiseks; kui raha jääb ajutiselt üle, tuleks see paigutada näiteks üleöödeposiidile või hoiusele; kui raha jääb ajutiselt puudu, siis võiks kasutada arvelduskrediiti jne. 2. Investeerimine ja finantseerimine (ehk pikaajaline/strateegiline finantsjuhtimine) hõlmab näiteks järgmisi otsuseid: Kas investeerimiseks kasutada omakapitali (ehk omaniku raha) või võõrkapitali? Millist võõrkapitali kasutada (arvelduskrediit, lühiajaline või pikaajaline pangalaen, liising, riskiinvestorid, pikaajaline finantsinvestor)? Millised on võõrkapitali hinnad, tingimused, tagatised? Kas vajalikke seadmeid osta või rentida
Omafinantseeringu suurus on reeglina vähemalt 20%, KredExi käenduse kasutamise korral piisab 10%-lisest omafinantseeringust. Kui laenu tagatiseks olev eluase ei ole kliendi isiklik kodu, siis võib laenusumma olla kuni 60% vara turuväärtusest. 7 2 LHV, SWEDBANK JA SEB ÄRISEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD 2.1 ARVELDUSKREDIIT/ARVELDUSLAEN Swedbank pakub ettevõtetele arvelduskrediiti, et ettevõte saaks katta ootamatuid väljaminekuid, lisaraha kasutamise üle vabalt otsustada, paindlik reageerimine väiksemale müügikasvule, sobib ka Euroopa liidu struktuurfondidest toetavate projektide sildfinantseerimiseks. Minimaalselt pakutakse arvelduskrediiti 2000 eurot ning antud laenu tähtaeg on kuni üks aasta. Arvelduskrediidi lepingu kehtimise jooksul on võimalik teha oma arvelduskontolt krediidi väljamakseid summades, mis jäävad fikseeritud krediidilimiidi piirdesse
1% tuleb sealt: jätkuperioodil kasvab FCFF 1% aastas) VF = -23,2/(1+0,12) + 21,8/(1+0,12)2 + 51,05/(1+0,12)3 + 51,55/0,12 0,01/(1+0,12)3 = 366,63 (0,12 e. 12% on WACC) P = 366,63 14,5 /10 = 35,21 4. Käibekapitali juhtimine Ettevõtte müüb kaupa 8000 euro eest. Traditsiooniline maksetähtaeg on 30 päeva, kuid 20 päeva varem maksmise eest on müüja nõus tegema hinnaalandust, mis on kulukuselt võrdne sama situatsiooniga, kui peate võtma arvelduskrediiti, mille hind on 18,51%. Kui suur võiks olla see maksimaalne allahindlus protsentides ja eurodes? Kirjutage välja ka saadud krediiditingimus aruandega (kujul a/b, kogu c). LAHENDUS: (konspekt lk 84, valem 5.8 lk.86) a-? b 10 (ehk maksab 20 päeva varem) c 30 PV = 8000/1+(0,1851*30/365) = 8000/1,0152.. = 7880,11 Ristkorrutis: 8000 100% 98,5% 7880,11 X 100% 98,5% = 1,5% Vastus: 1,5% tehakse allahindlust. (a = 1,5) Ül. Finantsanalüüs
Kui ettevõte hakkab tööle Et elada üle olukordi kus ettevõtet on tabanud rahanappus tuleb kasutusele võtta mingid võimalused rahanappuse leevendamiseks. Käibekapitali laen on mõeldud tootmise hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks. Arveduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinustesse. Arvelduskrediiti on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste perioodil. Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest. Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine. Sisuliselt on võlakiri samuti laen. Laenu ja võlakirja põhiline erinevus seisneb selles, et laene müüb
tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed). Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega.
kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning perioodi(de)l, mil need loovad majanduslikku kasu, kajastatakse kuluna. Kõik (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks
kontrolli alt väljumist. Krediidipoliitika rakendamiseks on neli erinevat võimalust (Brigham, Daves 2004): 1. Krediidi perioodi määramine ehk päevade arv, mille jooksul klientidel on võimalik tasuda ostetud kauba eest. 2. Ennetähtaegselt tasutud arvete puhul allahindluse pakkumine, millega määratakse päevade arv, mille jooksul arve varasemal tasumisel saab klient teatud protsendi võrra allahindlust. 3. Krediidi saamise standardid, millega määratakse millistele klientidele antakse arvelduskrediiti ja millises ulatuses. 4. Kogumise poliitika, mis määrab abinõud klientide suhtes, kes ei ole arvet tähtajaks tasunud. Debitoorse võlgnevuse suurus oleneb tavaliselt kahest asjaolust: krediidimüügi mahust ja keskmisest ajast, mis möödub kauba müügist kuni raha laekumiseni klientidelt. 44. Varude juhtimise põhiprintsiibid Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist
rahavoo juhtimiseks vajaliku võõrvahendite kaasamine, kuna neil puuduvad kontod kommertspankades. Rahandusministeeriumil on õigus hoida ja paigutada avalik- õiguslike juriidiliste isikute ja riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute raha ning teostada makseid ja arveldusi. Riigikassas hoiavad oma vahendeid nii Haigekassa, Töötukassa kui ka üle 40 sihtasutuse. Mitmed sihtasutused vajavad oma igapäevase rahavoo juhtimiseks arvelduskrediiti, mis oli neil ka aktiivselt kasutusel, kui neil olid pangakontod avatud kommertspankades. Koos pangakontode sulgemisega pidid sihtasutused lõpetama ka olemasolevad arvelduskrediidilepingud pankades ja pankadelt laenu saamise eelduseks võib olla kohustus arveldada laenu andva panga kaudu. Seetõttu on vajalik luua analoogne võimalus riigikassa kaudu arveldades.
vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (kuni 31.detsembrini 2010 Eesti kroon). Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid)
Kogu tootmist varustab elektriga Osaühingu oma alajaam. Saematerjal veetakse laiali või ümarmetsamaterjal tuuakse saekaatrisse kahe veoautoga. Kuna mõlemad autod on suhteliselt vanad, siis ostetakse transporditeenust täiendvalt sisse. Kasutamata seisab veel Maarjas asuv kartulihoidla, millele on mõeldud mitmeid erinevaid rakendusviise, kahjuks pole ükski neist seni teostunud. Osaühing kasutab üheks finantseerimisallikana arvelduskrediiti, et varuda hooajaliselt suuremas koguses vajalikku toormaterjali. 1.3. Asjaajamise korraldus Firma peakontori töötajatest üks on sekretär. Tema käest käib läbi kogu ettevõtte kirjavahetus. Käsiposti ja faksi teel saabuvad kirjad vaadatakse läbi ja vajaduse korral vastatakse või edastatakse pädevale isikule. Kirju säilitatakse valikuliselt, neid ei registreerita. Elektroonilisel teel saabuvad kirjad vaadatakse läbi ja samuti vajaduse korral vastatakse. Kirju
Kogu tootmist varustab elektriga Osaühingu oma alajaam. Saematerjal veetakse laiali või ümarmetsamaterjal tuuakse saekaatrisse kahe veoautoga. Kuna mõlemad autod on suhteliselt vanad, siis ostetakse transporditeenust täiendvalt sisse. Kasutamata seisab veel Maarjas asuv kartulihoidla, millele on mõeldud mitmeid erinevaid rakendusviise, kahjuks pole ükski neist seni teostunud. Osaühing kasutab üheks finantseerimisallikana arvelduskrediiti, et varuda hooajaliselt suuremas koguses vajalikku toormaterjali. 1.3. Asjaajamise korraldus Firma peakontori töötajatest üks on sekretär. Tema käest käib läbi kogu ettevõtte kirjavahetus. Käsiposti ja faksi teel saabuvad kirjad vaadatakse läbi ja vajaduse korral vastatakse või edastatakse pädevale isikule. Kirju säilitatakse valikuliselt, neid ei registreerita. Elektroonilisel teel saabuvad kirjad vaadatakse läbi ja samuti vajaduse korral vastatakse. Kirju
ekvivalendid perioodi lõpus ehk sisuliselt tuleb rahakonto seis sealt. Sellisel meetodil planeerides ei ole vaja kasutada MS Exceli iteratsioonitehnikat (vt naide AFN mudeli alapunktis), sest bilanss viiakse tasakaalu tehingute tegemisel rahajaagi muuduga. Tahele tuleb panna aga seda, et rahakonto jaak ei tohi tulla bilanssi negatiivne. Kui see planeerides nii tuleb, siis on vaja otsustada jargmist (et ikkagi lõpuks positiivne tuleks): Kasutada arvelduskrediiti. Vahendada kulusid (või ei saa lubada lihtsalt muugikaibe nii suurt kasvu). Võtta pikaajaline pangalaen. Kusida omanikelt raha juurde. Nõuded ja ettemaksed (finantsjuhtimises debitoorne võlgnevus) on reeglina tugevasti seotud muugikaibega ja seetõttu oleks mõttekas esitada see proportsionaalse seosena muugikaibesse. Parameetri vaartuse saab leida jargmiselt: Kui aga nimetatud kirjes on suur osakaal juhuslikel ettemaksetel (või muudel nõuetel), siis nimetud seos ei kehti
aastal kroonides. Edasi pakun teie vaatamisele OÜ Abilis arvestuse põhimõtted ja toon välja mõned näited. 7 3.1 Raha Ettevõttes OÜ Abilis raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste ja laenukohustuste koosseisus.(4) Tabelis 1 saab tutvuda OÜ Abilis aastaaruande lisaga mille nimetus on raha. Siin on näha palju raha on arvelduskontodel ja palju hoitakse sularahas ja palju on muutunud antud näitajad. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 1 Raha (kroonides) (4)
Kui ostja ei tasu arveid õigeks ajaks, siis võib ta need üldse tasumata jätta. Pankrotistunud ettevõttest on oma raha hiljem raske kätte saada, sest kaubakrediit ei ole üldjuhul pandiga tagatud. Miks on suur debitoorne võlgnevus ettevõttele halb? Põhjus on selles, et raha on ettevõttel debitoorse võlgnevuse all kinni. Seega peab ettevõte näiteks pangalaenu võtma, et maksta oma kreeditoridele. Kui juhtida debitoorset võlga efektiivselt, siis ei ole võib-olla tarvidust võtta arvelduskrediiti. Samas peab arvestama, et oma ostjatele tuleb tavaliselt pakkuda hiljem maksmise võimalust vastasel juhul lähevad kliendid sellise ettevõtte juurde, kes seda pakub. Iga ettevõte peaks välja töötama oma krediidimüügi tingimused. Krediidimüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba (teenuse) eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a%, ning kui klient ei võta pakutud
aastal ning kehvem 2004. aastal. Maksevalmiduse kordaja (Valem 3) näitab, kui palju on ettevõtte koheselt võimeline tasuma lühiajalistest kohustustest. 2003. aastal on vastav näitaja olnud piisavalt suur, et kohustusi katta, järgneval kahel aastal aga on näitajad oluliselt langenud võrreldes 2003. 37 aastaga, mis aga ei tähenda, et ettevõte ei oleks suutnud oma kohustusi täita, kuna kasutatakse ka arvelduskrediiti (ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2004). Arvelduskrediidi kasutamisel võib maksevalmiduskordaja olla ka null. Ettevõtte puhas käibekapital (Valem 4) iseloomustab püsivaid investeeringuid käibe- varadesse. Nimetatud näitaja ei ole mitte suhtarv, vaid summa ning seetõttu on hinnangu andmisel vajalik arvestada ettevõtte tegevusmahuga. Käibekapitali seisundist sõltub suurel määral võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ning vastutada võlgade eest.
miinusesse. Selle toote eeliseks on see, et intresse arvestatakse ainult summa eest, millega minuses ollakse. Seda toodet on otstarbekas kasutada käibevahendite nappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste vahelisel perioodil. Näiteks, kui te olete ostjale andnud maksetähtajaks 30 päeva, siis et te sellel periooil ei vaevleks käibevahendite puuduse käes, on otstarbekas kasutada arvelduskrediiti. § Käibekapitali laen on sihtotstarbeline laen ettevõtte käibevahendite täiendamiseks . See toode on mõeldud käibekapitali püsivaks täiendamiseks ja sobib kasutada näiteks hooajalisusest tingitud ühekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks või mingi suurtellimuse täitmisel lühiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks. Nimetatud toodet võib kasutada ka lühiajaliste investeeringute teostamiseks. Tagatislaenud
annaabi.ee 
