Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi
Kui ma käitun hästi , õpin korralikult ja olen pai poiss , siis ma saan suvevaheajal Tallinna inglise keele õpimis laagrisse . Seal on mul palju sõpru . Minu praegune plaan on ikkagi seda huvitavat kohta külastada ja sõpradega kohtuda . Tegelikult mul on veel üks praegune plaan. See on isa töö juures autopesulas tööd saada. Seal ma veedan terve vaheaja. Seal mulle meeldib ka väga. Ning ausalt öeldes seal ma saan ma väga head palka. Ning tuligi vist meie arutuse lõpp. Mida ma tahtsin seletada ma ütlesin ära. Ning viimane mida ma tahaksin öelda on see ,et planeerige enda elu , ärge olge igavad. Ükskõik kas teie plaanid saavad reaalseks või mitte.
majanduskasv, finantskriiside ärahoidmine. Tegevdirektor Christine Lagarde EL Euroopa Liit 27 liikmesriiki, 17 eurotsoonis. Algus: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 1951.a.; Rooma lepingute sõlmimine 1957.a. Beneluxi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa vahel; 1992.a. Maastrichti leping. Eesti astus EL-i 2004.a. Valitsemisinstitutsioonid: 1.Euroopa Liidu Nõukogu (Ministrite Nõukogu) institutsiooni kuulub üks valitsuse esindaja/minister vastavalt arutuse all oleva küsimuse temaatikale igast liikmesriigist. ÜL: EL õigusaktide vastuvõtmine; mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2.Euroopa Komisjon institutsiooni kuulub üks esindaja/volinik igast liikmesriigist, kelle nimetab liikmesriigi valitsus ja kinnitab Euroopa Parlament. ÜL: koostab seaduseelnõude ettepanekud; viib ellu EL poliitika, täidab eelarvet. Komisjoni juhib president, 2004.a Jose Manuel Barroso; Siim Kallas Euroopa Komisjoni
lühendis. 10. Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi alguses, siis eraldatakse komaga. nt Lugemata ajaleht läbi, ei teadnud õpetaja hommikustest uudistest midagi. // Õppides reeglid selgeks, olin enda üle uhke. 11. Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi lõpus, siis komaga ei eraldata. nt Head sõpra leides on meil samad tunded kui uut raamatut lugeda. 12. Kui lauselühendid on aluse ja õeldise vahel, siis eraldatakse alati komaga. nt Meie arutuse esindaja, ettekannet valmis tegemata, otsustas koosolekult lahkuda. III. LISAND - öeldiseta sõnarühm, mis väljendab lauses seda sama eset, olendit või mõistet, mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. 13. Põhisõna ees olevat täiendit ei eraldata komaga. nt Tartu Ülikooli professor akadeemik Boris Ramm esines konverentsil. 14. Olevas käändes lisandit (kellena? millena?) komaga ei eraldata. nt Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi esindajana kommenteeris
Sellisel juhul kujuneb mulje projekti edukusest peale aruande enese ka selle esitluse põhjal. Aruannet esitleb tavaliselt projektijuht. Esitluse juures tasub keskenduda kõige olulisematele küsimustele, kuna projekti detaile on juhtkomitee liikmed eeldatavasti juba lugenud. Projektijuhil on kasulik esmalt rõhutada edukaid momente projekti juures. Kui aga probleemide lahendamine sõltub juhtkomitee liikmetest, tuleb ka need arutuse alla võtta. Projektijuht jätab endast efektiivsema mulje, kui reageerib positiivselt kõigile ettepanekutele ja kriitikale - ka siis, kui ta päriselt sellega ei nõustu. Juhtkomitee koosolek pole koht, kus vaidlema või tüliküsimusi lahendama hakata. Kasuks tuleb kasusaaja panuse esile tõstmine projekti tegevuste juures . 92
nn ohtlike jäätmete hulka), siis oleme esikohal kogu Euroopas. Üks suuremaid küsimusi Eesti jätkusuutliku arengu juures on energeetika. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel. Ainus jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine ja tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega. Säästev Eesti 21
Täpselt sel hetkel ,kui sõjajumal oli paisanud kreeka kuulsa kangelase Diomedese pihta pronksoda, juhtis Athena käsi selle oskuslikult eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi suuresti täna Athena abile võitjaks Diomedes. Aruka ja kindlameelse Athena ning tormaka Arese vahel tekkis vaen ,mis päädis mitmete võitlustega, kus paraku jäi kaotajaks Ares. Nende kahe jumala vastuseisus võib näha ka alatist osavuse ja tarkuse ning tooruse ja arutuse vastandust. Püsivat kultust Aresele ei tekkinud, rahvas ei austaud teda. Erinevalt enamikest teistest jumalatest, ei olnud tal eelistatud linna ,templeid või pühasid/pidustusi. Hoolimata oma sõjakusest ja võitlusoskustest ,oli Ares põlatud kogu Homerose „Iliase“ vältel, kuigi tegu on sõjapoeemiga. Sõdalased olid pigem õnnelikud kui pääsesid julma Arese halastamatu raevu eest, liiatigi võis see pöörduda nagu pidetu tuuleiil – kord ühe ,kord teise leeri vastu.
viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel. Jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine, tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega.
Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. See kõik moodustab kultuurilise venestamise- neg. Poliitilise elu kaasajastamine: 1882-1892 kohtureform- inimestele olenemata seisusest tagati formaalselt võrdne kohtupidamine. Linnareform- keskajast pärit raad likvideeriti, tuli linnaduuma. Erinevad arusaamad venestusaja erinevatel suundadel siinse elanikkonna tulevikust. 1) Harry Jannsen- baltisakslaste ja eestlaste, lätlaste vahel ei tohiks olla terav joon, vaid
Minule tundub, et meil on seadusi parasjagu või siis pigem vähe. Ka jääb mulje, et võetakse vastu seadusi, mis aitaks meil väljapool riigipiire paista demokraatliku riigina, näiteks Kooseluseadus, aga mitmedki valdkonnad, mille reguleerimist inimesed vajaksid, jäävad reguleerimata või siis venib seaduste vastuvõtmine tohutult pikka aega näiteks Avaliku teenistuse seadus, mille muutmine võttis pea kakskümmend aastat või siis pikalt arutuse all olnud elatisabi maksmine lapsele, kelle vanem oma kohustusi ei täida. Samuti ei täida kõik seadused minu arvates hoolivuse ja nõrgemate järeleaitamise põhimõtet, või et siis täidavad küll, aga on pisut läbimõtlemata selleks, et inimeste vajadusi täiel määral katta ja samas on paljud seadused liiga universaalsed, sätestamata erandeid või jätmata ruumi kaalutlusele, kelle õigusi tagada. Seda just sotsiaalse sisuga seaduste puhul.
Teenril tuleb jälle vaidlemise isu. Uurib, et kas mees tõepoolest ei usu jumalasse, kuradisse ning isegi mitte musta munka. Eriti see viimane on talle vastuvõetamatu, sest inimene peab ju millegisse uskuma, eriti niivõrd reaalsesse kui see viimane on. Don Juan ütleb, et tema usub, et neli pluss kaks pluss kaks annab kokku nelja jne. Sganarella jahub inimese anatoomiast, et see peab olema jumala kätetöö, mitte mingi labane aritmeetika. Don Juan ootab, et mees oma arutuse lõpetaks. Teener jätkab, et teadusemehed pole veel tänini suutnud seletada, et miks võib inimene oma kehaga igasugu vigureid teha. Tõsta kätt üles, alla lasta, silmi pöörata, astuda ette, taha, tagurpidi, keerutada. Ta kukub keerutades maha. Mehed avastavad, et nad on eksinud. Näevad ühte meest. Lähevad abi küsima. TEINE STSEEN Mehed saavad sandi käest juhised kätte. Mees manitseb neid veel ettevaatlikusele, kuna tee peal olevat palju röövleid
Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp.
Cervantes ei olnud mingi "metsik geenius", vaid oma aega ja selle kultuuri sügavalt tunnetav looja. Poeemi 4. peatüki algusesse mahutab Cervantes hinnanguid omaenda loomele. Mõte "Don Quijote" püsivusest läbi "kõigi aegade" vastandub siin selgesti tagasihoidlikumatele, eelkõige oma "ajaga" seotud taotlustele näidendeis. "Õpetlike novellide" iseloomustuses säilib mitmemõttelisus. Cervantes ütleb nimelt, et neis "avas ta kastiilia keelele tee ehtsa hulluse (arutuse) näitamiseks". Kohe seejärel lisab ta, et kujutluselt ületab ta paljusid teisi ning et vaid kujutlusjõud suudab kirjanikku kuulsusesse tõsta. Veel kord rõhutab ta oma armastust luule vastu ja seda, et kunagi pole ta sulge paberile pannud eesmärgiga kedagi laimata või pilgata. Cervantese poeetika ei piirdu muidugi mitte Kalliope lauluga "Galateast" või "Teekonnaga Parnassile". Kõigis tema teostes kohtab ridamisi arutlusi kirjandusest, kirjanikukunstist ja missioonist
Ja kas saaks öelda, et inimeste huvide tundmine on tõepoolest just seda tüüpi teadmine, mida annab filosoofiline haridus? Võibolla on kõigil ühesugused huvid. Sellisel juhul annab filosoofide peen analüüsivõime neile parima võimaliku positsiooni inimeste huvide teadmiseks. Mida iganes Platon ka sellest arvas ja mis iganes oleks tõene sügavaimas metafüüsilises mõttes, praktilises plaanis on kahtlemata väär, et meil on kõigil samad huvid. Kujutlegem, et arutuse all on suure maantee ehitamine. Mõnel inimesel on huvi, et see maantee saaks ehitatud. Mõnel on vastupidine huvi, näiteks praeguse peamaantee ääres paikneva äri omanikul. Mõnel inimesel on huvi, et maantee läheks läbi teatud kindlatest kohtadest, teised eelistavad teist trajektoori. Maantee ehitamine mõjutab inimesi väga paljudel erinevatel viisidel. Seega tuleb siin vaagida paljusid ja võistlevaid huvisid. Filosoofiliste teoste lugemine ei anna seda laadi probleemile lahendust.
tagantjärele targad, - just nimelt nemad 1914. a. suvel, nemad tõukasid kõige enam Saksamaad sellesse saatuslikku sõtta. Saksa sotsiaaldemokraatia levitas paljude aastakümnete jooksul kõige jälgimat laimu Venemaa kohta. Teisest küljest, keskpartei, lähtudes religioossetest kaalutlustest, aitas kõige enam kaasa sellele, et teha Austriast Saksa poliitikale tugi. Vaat´ nüüd tulebki meil tasuda selle arutuse eest. Me lõikame seda, mida külvasime. Vältida seda, mis juhtus, polnud mingitelgi asjaoludel võimalik. Saksa valitsuse süü seisnes selles, et võidujooksus rahu eest lasi ta käest kõige sood-sama momendi sõja alustamiseks. Saksa valitsuse süü seisneb selles, et võidujooksus rahu eest asus ta liidupoliitika teele Austriaga, sidus end selle poliitikaga ja, lõppude lõpuks, sai koalitsiooni ohvriks, mis seadis