Tallinnas on Keskerakond siiski suutnud oma reklaamimisega ning kartulite jagamisega enda poole võita palju venelasi, kuid on väga palju inimesi, kes arvavad, et oleks aeg võimuvahetuseks. Üheks selliseks on näiteks Savisaare konkurent Eerik-Niiles Kross, kes avaldab oma arvamust väga julgelt ning arvatavasti võidab sellega enda poole palju uusi hääletajaid. Rahumeelseid arvamuste kokkupõrkeid tuleb ette kõikjal, need lahendatakse kas tülide või lihtsalt aruteludega. Näiteks riigikogus uusi seadusi luues, ei pruugi kõik alati ühte meelt olla, kuid igaühel on võimalus oma arvamust avaldada ning pika arutamise peale leitakse tavaliselt kompromiss, mis sobib osaliselt kõigile. Loomulikult ei saa kõik alati olla 100 % nõus. Inimesed, kes ei ole mõne seadusega nõus, võivad selle vastu küll protesteerida, kuid täitma peavad nad seda seadust ikkagi. Näiteks kui mõni inimene arvab, et bussis suitsetamine on
See aga ei tähenda, et kõik noored on ühe vitsaga löödud ning ükski neist pole võimeline tõsisemaks aruteluks. Hoolimata laialt levinud arvamusest, et noored on hukas ega hooli muust kui lõbutsemisest, arutletakse näiteks poliitika, keskkonna või muude tähtsate teemade üle sageli isegi pidudel. Tulised vaidlused on küll sageli läbi põimunud kuumimate klatsiuudistega, kuid see-eest faktirohked ja argumenteeritud. Loomulikult ei lähe selliste aruteludega kõik kaasa inimestel on ju erinevad huvid. Kindlasti ei saa aga öelda, et noored ei räägi, sest tegelikult kui ainult silmad-kõrvad lahti hoida, leiab nende mõtteid otseses mõttes igalt poolt kasvõi majaseintele ja plankudele kirjutatult. Lisaks on Eestis palju noorteühendusi, kus oma mõtteid teistega jagada ning neid siis üheskoos ellu viia erakondade noortekogud, koolides õpilasesindused, üliõpilasorganisatsioonid jne
konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajaid või eestkostjaid? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõestamine ikka toob soovitud tulemuse? 9. Missugust uudist nimetatakse pseudouudiseks? Uudist, mis sisaldab valeinformatsiooni. 10. Kommunikatsioonibarjäärid. Nendeks võivad olla erinev kogemusväli, väärtushinnang, keeleprobleem, meediumi ja sõnumi mittevastavus, erinev staatus, selektiivsus, ajapiirang, ülekoormatus. 11. Mittesõnalised väljendusvahendid. Mitteverbaalsed suhtlemisvõimalused. 12. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada
) Lisaküsimused, mis panevad õpilasi majandusringluse osade tähtsusele rohkem mõtlema: Kui majandusringlusest ära võtta tarbimine, mis siis juhtuks? Kui majandusringlusest ära võtta tootmine, mis siis juhtuks? Kui Eestis on rohkem töötuid, kuidas see mõjutab majandusringlust? Kui Eestis on vähem töötuid, kuidas see mõjutab majandusringlust? Mis juhtuks erinevate osapoolte ära võtmisel (ettevõte, tarbija, valitus, turg)? Lisatund: Täpsem majandusringluse tutvustus aruteludega Õpetaja võib vastavalt oma soovile ja klassi eelnevale kogemusele majandusõpingutega majandusringlusega seonduvatest teemadest lähemalt rääkida näiteks läbi Maslow’ vajaduste püramiidi, valitsuse, turumajanduse või raha. Majandusringluse parem mõistmine läbi Maslow’ vajaduste püramiidi. Kuidas tekivad vajadused? Mida teevad inimesed oma vajaduste rahuldamiseks? Kuidas on seotud majandus ja Maslow’ püramiid?
· Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? · Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras. Vajalikkuse otsustamine: Sündmuse uudisväärtus Konkureerimine päevakorraliste teemadega Sündmuse mõju ulatus
See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes. Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse. Augustinus (354-430) Oskab ainult ladina keelt. Nooruses kergemeelne ja lõbujanuline. On saanud nii kristlikku, klassikalist kui ka paganlikku haridust. Kirjutas kaks teost, mida peetakse inimajaloo tähtsaimate hulka kuuluvaks: ,,Pihtimused" ja ,,Jumala riigist".
Maailm on tema jaoks üks imeline paik ja ta suudab isegi varblaste kõndimist mööda välisseina hämmastusega vaadata. Talle meeldib ka öösiti suvalistele inimestele helistada ja küsida mõistatusi (ta helistab ka teose teistele peategelastele). Kui poiss vahel ema käest maailma asjade kohta aru pärib, ei saa ta peaaegu kunagi vastust. Peeter on sunnitud avastama seda maailma üksinda., Mustamäel sündinud ja kasvanud laps oma mõnevõrra kummalise mõttemaailma ja omanäoliste aruteludega, Linnalapse maailm erineb suuresti teistsugustes oludes sirgunud laste omadest. Peetri arusaamad ülejäänud maailmast on kujunenud vaid raamatute põhjal. Loomadestki teab ta vaid neid, keda linnamajades või nende ümbruses leidub – hiirt, kassi, koera, mutte ja lindusid. * Theo – restoranišveitser – talle väga maitseb alkohol ning naised ei pidanud seda oma põhitööks/ sügavate huvidega tark mees. Teda huvitab sügavalt astroloogia
tervis. Väärtuste teema on on tihedalt seotud küsimusega hest elust. Antiik-Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne ja sellega seotud küsimused kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning kesiseimate küsimuste hulka. EETIKA AJALUGU Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi.
Tema peateos ongi ,,Sümboolsete vormide filosoofia". [Blackburn, S., 2002, lk. 69] Siiski on kerkinud ka Cassirer'i osas üles märkusi, et kui igaüks otsustab maailma üle just enda sümbolitest lähtuvalt, et kas siis see ongi uus-kantiaanlus? Või on see ikka seesama Kant, ainult teises terminoloogias? Ja kas sümboliseerimisvõime on sama mis kujutlusvõime? Igal juhul on Cassirer väga laia silmaringiga sünteesimisvõimeline mõtleja, kes oma aruteludega suunab, viitab ja ärgitab edasi mõtlema. ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 6 Keel Eestlane peaks alati arvestama sellega, et erinevad keeled asuvad nagu erinevates kultuuriruumides ja inimmõtlemine nagu peegelduks keeles. Võiks öelda isegi nii, et mõtlemine peegeldub keeles või ka vastupidi, et keel peegeldub mõtlemises.
õigus enda eest otsustada jm. Kohustus- teha iseseisvaid otsuseid, kohustus iseenda ees. Kohustus mehe ja laste ees (mees), kohustus olla seaduse kuulekas. Nukumaja kujund- Nora tundis end nukuna (algul mängis isa, siis mees)- selles majas/elus oli ta nukk, lahkudes sai vabaks. Modernsus- pinge ja selle pidev kasv, vaatajale ei jäeta hetkegi lõdvestuseks. Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust),
maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib poeetiline mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog
See peab olema koht, kus igaüks saab hingel parajasti kripeldavat teistega jagada ja tähtsate asjade kohta arvamust avaldada. Sellised koosolekud on kõige tõhusamad, sest inimene ise näeb, et parem on jooksvad küsimused lahendada kiiresti, ennem kui need hakkavad lisaprobleeme tekitama ja ka jäävad vajalikud ,,sõnade pealelugemised" paremini meelde. Sellistel koosolekutel pole isegi protokolli vaja, sest need on töötajate jaoks, spontaansed ja vabad. Iseasi on temaatiliste aruteludega, kus on mõttekas fikseerida erinevaid arvamusi ja mõttelõnga jooksmist, et tekitada sealt edasi uusi mõtteid. · Erinevate kursuste ja koolituste läbiviimine Alati polegi kõige tähtsam see, millistele koolitustele täpselt töötajaid suunata või milliseid kursusi korraldada, vaid kursusest osa võttes tunneb töötaja, et firma panustab temasse, järelikult on ta firmale vajalik. Kui firma näitab töötajale, et Sa oled mulle ka tulevikus
ja “koopaelanikud” võivad ta ka tappa. See viimane situatsioon sümboliseerib seda, et inimene ei saa muidugi ka filosofeerides katkestada oma sidemeid meeltega tajutava kehalise maailmaga. Ta jääb kehaliseks ning meeleorganeid omavaks olendiks. Filosoofia ei pruugi kehalis-meelelise maailma üksikasjades orienteerumiseks vahetult kasulik olla, pigemini võib inimene pikaajaliselt mõisteliste aruteludega tegeledes eluvõõras paista (silmad on hämara koopaga harjumatud). Samuti võib filosofeerimine tekitada võõrastust mitte-filosofeerijate seas. See, et selline võõrastus võib üle kasvada ka vaenuks ja koguni valmiduseks tappa, on muidugi ilmne viide Sokratese surmamõistmisele ateenlaste poolt. Teiselt poolt pakub filosoofia aga just tõelise aluse meeltega tajutavas maailmas orienteerumiseks. Nii nagu see, kes on koopast väljaskäinuna võimeline iga
· Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kuidas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas meil on kogu teemat puudutav info ja kas saame väiteid faktidega tõestada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? Sõnumi koostamine mis, kellele, miks? Kõige sagedasem viga kommunikatsiooni planeerimisel on vormi domineerimine sisu üle ehk kõigepealt sünnib otsus koostada pressiteade või korraldada pressikonverents ning alles seejärel minnakse sõnumite juurde. Nii toimides on tihtipeale tulemuseks segase ülesehitusega pressiteade või
25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. 17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, aga see oli üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja religioosne ja esoteeriline arutelu tihedasti seotud. 26. Teadusfilosoofia - Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad üksteisest reaal-,sotsiaal- ja humanitaarteadused?
sadamate arendamiseks. Tootjaorganisatsioonide intensiivne areng on samuti jäänud sellesse ajavahemikku ja näidanud, et koostöö ja ühise tegutsemisega saavutatakse mastaabisääst ja toodanguga konkurentsieeliseid. Seega on tehtud palju vajalikke rahapaigutusi infrastruktuuri ja tehnoloogiatesse ning järgmisel perioodil tuleb keskenduda teadmiste suurendamisele ja innovatsioonile, et olemasolevat tehnilist baasi optimaalselt ära kasutada. Kuivõrd parimate lahendusteni jõutakse aruteludega, kuhu on kaasatud erinevad asjassepuutuvad osapooled, tuleb pidada pidevat konstruktiivset dialoogi riigiasutuste, teadlaste ja sektori esindajatega. Antud eesmärke aitab saavutada: 1. Traalisektori valmisolek püüdmaks kala väljaspool Eesti veeala; 2. perioodi 2007-2013 lõpuks eeldatavalt korrastatud sadamatevõrk, mis loob, head tehnilised ja geograafilised tingimused kala vastuvõtuks; 19 3
annaabi.ee 
