ADSL puhul 256 või 512 kb/s või 1 Mb/s WiFi - 11 Mb/s või 54Mb/s Võrgukaart Võrgukaart e. võrguadapter (NIC - network interface card) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse Andmeteisaldus nende saatmisek teise arvutisse Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule Võrgukaardid ISA (Industry Standard Architecture). EISA (Extended Industry Standard Architecture). MCA (Micro Channel Architecture). PCI (Peripheral Component Interconnect). PCI-E (Peripheral Component Interconnect Express). PCI-X (PCI-eXtended) Võrgukaartide ühendamine Et tagada võrguadapteri ühilduvust arvutiga, peab tema sisemine siinistruktuur kokku langema arvuti
Kuressaare Gümnaasium Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940 Koostaja:Kadri Järvalt Klass: 9a Kuressaare,2009 Kunst 1930. aastail Realism Realism on moodne kunst, mis arenes üha suurema abstraktsuse suunas. Kunstinäitustel ja kunstielus tervikuna tervikuna moodustas see aga suhteliselt väikese osa, ülejäänu kuulus traditsioonilisele, rahvale enam arusaadavale kunstile. 1920. aastate lõpul toimus realismi taassünd ka moodsas kunstis. Realism avaldus sel ajal erinevates vormides, millele kunstiteadlased on andnud eri nimetusi. Üheks selliseks oli 1920. aastatel Saksamaal levinud ekspressionistliku tunnetega uusajalikkus. Aastakümne lõpul lisandus sellele selgelt klassivõitluse pitserit kandev sotsiaalne realism. Selle termini all on vaadeldud ka Mehhikos loodud maailmakuulsaid seinamaale. Mehhiko
NIC (Network Interface Card) Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32)
kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Näited: Printer, monitor, CD-ROM 10. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Vidinad, mille kaudu annb arvutile informatsiooni SISSE anda. N: klaviatuur, hiir, (skänner,) ... 11. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Millega arvutis töödeldud informatsiooni inimesele arusaadavale kujule arvutist VÄLJA võtta. N: monitor, printer... 12. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Arvuti keskne elektrooniline component, mis suhtelb muu riistvaraga ja täidab programmides sisalduvaid käske. Ilma selleta arvuti ei tööta. 13. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga
vahel. Võrgukaarte on erinevate ühendustega ja erinevatele siinidele. Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka andmeedastuse kvaliteet. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse. Andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse. Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel. Võrgukaardi ülesanded 2 Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel. Võrgukaardi ehitus Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine. Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini saab võrgukaart saata andmeid võrgukaablile. Võrgukaart peab muundama rööpühenduse signaali jadaühenduse signaaliks, sest kaablis liigub info jadamisi. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel
liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: 8-bitised, 16-bitised 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja
Sideliinideks olid tollal peaaegu eranditult kahekiulised vaskkaablid või siis puitpostidel rippuvad terastraadid, nagu need mõnes kohas veel praegugi pruukimises on. Just neidsamu telefoniliine hakati sageli kasutama ka arvutite ühendamiseks. Seepärast tuli digitaalinfo edastamiseks mööda telefoniliine kasutada spetsiaalseadmeid, mis teisendaksid bittide jada ehk digitaalinfo enne liinile saatmist telefonivõrgule sobivale kujule ning pärast ka arvutile arusaadavale digitaalkujule tagasi. Lisaks sellele tuli hoolitseda, et häired ei kahjustaks edastatavat digitaalsõnumit, vaid oleksid sellest hõlpsalt eristatavad. Taolisi tegevusi võimaldavaid seadmeid nimetatakse modemiteks. Kui kuulata modemi teisendatud digitaalsignaali pealt, sarnaneb ta kahinaga: umbes sellise kahinaga, mida võib kuulda ultralühilaine (FM) raadiot laine pealt ära keerates. Aga vaatamata sellele on tegu signaaliga, millel on palju ühiseid omadusi inimkõnega - nimelt
Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: · 8-bitised, · 16-bitised · 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest
Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.) Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikuft (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli
(peripeheral) DMA tsükli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsüklid vaheldumisi. 33. Sisend-väljundseadmete ja CPU andmevahetus: CPU --> parallel to serial converter --> serial data --> serial to parallel converter peripheral controller CPU ja peripherali vahel Peripheral interface chip --> Seal konverteeritakse juhtsiini, aadress-siini & andmesiini inf perifeeriaseadmele arusaadavale kujule. CPU+mem <--> Host adaptor <--> controller <--> device 34. Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid: kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole
(peripeheral) DMA tsükli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsüklid vaheldumisi. 33. Sisend-väljundseadmete ja CPU andmevahetus: CPU --> parallel to serial converter --> serial data --> serial to parallel converter peripheral controller CPU ja peripherali vahel Peripheral interface chip --> Seal konverteeritakse juhtsiini, aadress-siini & andmesiini inf perifeeriaseadmele arusaadavale kujule. CPU+mem <--> Host adaptor <--> controller <--> device 34. Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid: kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole
transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali keerupaari. Eristatakse varjestusega (STP) ja varjestuseta tasemete protokollide vahel. Kui ülemised kolm kihti tegelevad ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja (UTP) keerupaare. Tänapäeval kasutatakse rohkem UTP’d. 2 rakendusprobleemidega, siis alumised neli kihti tegelevad teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud koaksiaalkaabel-süsteemid: ringikujulise ristlõikega kaabel, andmetranspordiga. Transpordikiht pakub transporditeenust andmeid. mis koosneb neljast kihist – elektrikust südamik, dielektrik ülemistele kihtidele, et isoleerida neid andmetranspordi 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll
teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4
Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM analoog-digitaal muundur) Adressaat kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.) Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid
Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja – teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem – transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja – võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM – analoog-digitaal muundur) Adressaat – kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.) Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli
etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja postkontor sorteerimine transport sorteerimine postkontor adressaat.// Allikas andmete genereerija. Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. ///
tegelenud enam CIC sõnasõnalise refereerimisega, vaid pigem filtreeris sellest märksõnaliste lausetega lühikesi reegleid. Need kreekakeelsed lühikesed ülevaatlikud tööd muutusid elanikonnale nii keeleliselt kui sisuliselt kergesti arusaadavateks. Teosed peegeldasid praktilist õiguselu, mõjutades ühtlasi selle suundumusi. Taoline stiil vastas ühtlasi Isauruste dünastia õiguspoliitika vähenõudlikule ja kergesti arusaadavale stiilile. Loobumine püüdest teaduslikkuse järele juriidilise kirjanduse sisuliselt võttes tagasi vulgaarõiguse juurde. Õiguse uuenduslikkuse määras mitte kirjandus, vaid keisri uuenev seadusandlus, mida järjest enam mõjutas kristlus. Allikad Perioodi olulisim õigusallikas oli 726.a. jõustunud Ecloga, mille kõrvale ilmusid mitmed eriseadused, mis reguleerisid sõjaväe-, mere- ja maaharimist. Tänu pilditülile ei ole sel perioodil olulist tähendust kirikuõiguse arengus.
kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat.// Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht >
mitu postkontorit) - Saaja. Vahepealsetes etappides ehk transpordil ja postkontories ei teata midagi kirja sisust. Allikas on andmete genereerija, Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule (bittideks), Edastaja - transpordib signaali ühest kohast teise, Vastuvõtja - võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule, Adressaat kasutab saadetud andmeid. Kiri peab olema koostatud kindlate reeglite järgi: übriku sees, aadress. Meie ei näe postisüsteemi (nagu teised kihid ei näe mis neist väljaspool toimub). Kiri on nagu rakenduskihi protokoll - reeglid, kuidas sõnum kirja panna, mis keeles jne. Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu. 2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse
Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja server laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: *arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, *admeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, *andmevoo juhtimine arvuti ja kaablesüsteemi vahel, *andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: 8-bitised, 16-bitised ja 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist
annaabi.ee 
