Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Vajadusel kasutada lahast, ortoosi, elastiksidet. Jäse tõsta kõrgemale. Külmakompressi tuleks teha 1020 minuti kaupa iga 23 tunni järel. Sobivad nii jääkott (asetada kerge surve alla ja mitte otse nahale), külma-aerosool, külm vesi või muud käepärased vahendid. Ka kroonilise vigastuse ägenemise korral sobib KKK reegel. Äge sporditrauma Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (zgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti.
Viige oma keha raskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged! Suruge 15 korda järjest. [Üksinda olles tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (2:15). Kahekesi tehakse üks hingamine ja viis pumpamist (1:5).] NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt). Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! Suur väline verejooks: arteriaalsed (haavast tulev veri on helepunane ja pulseeriv) ja ka venoossed (veri on tume ja pidev) verejooksud tuleb peatada koheselt, püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik. Seejärel pange kannatanu lamama ning tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale. Tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ). Tehke haavale rõhkside.
rasedusvastased tabletid) võib ka 10 tunnine lennureis põhjustada tromembooliat. Uuringud on näidanud et väga suurel osal inimestel tekib pikema lennureisi järel veenidesse trombe, aga enamasti ei vii nad kliiniliselt väljendunud kopsuarteri trombembooliani. Verejooks e. hemorraagia haimatos- veri, rhexis- rebend vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Verejooksud võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või sisemised ja välimised. Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk. 196-197. Hematoom ehk verimuhk kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei
struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti
(, 64 a., 86 g) oli 50 mg esimesel postop. tunnil Edaspidi (72 tundi) morfiini annus ei erinenud keskmisest Pt. puudusid COMT ja OPRM1 mutatsioonid ANESTEESIAGA SEOTUD TÜSISTUSTE ESINEMISSAGEDUS 10 000 ANESTEESIA KOHTA PONV 555 Muud kard. tüsistused 57 Valud kurgus 139 Venoossed tüsistused 19 Valud lihastes 34 Arteriaalsed tüsistused Peavalu 44 (verejooksud, embolid) 51 Seljavalu 14 Närvide kahjustus 2 Hamba ekstraktsioon 10 Hepatiit 1 Muud meh. vigastused 43 Neerupuududlikus 0,3 Silma kahjustus 5 Uriini retensioon 4
kaudu. sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: 1) hüpotaalamuse hüpofüsiotroopne (soodustav) ala. Seda ala ja hüpofüüsi eessagar ehk näärmehüpofüüs. Seal paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub nende närviraku kehas. Hormoon laskub pikki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas olevate veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad eessagara näärmerakkude talitust. Hüpotaalamusest pärit hormoonid on kahesugused: · liberiinid, mis stimuleerivad eessagara hormoonide tööd ja · statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd Hüpotaalamuse tase · gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket
seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA ( SOODUSTAV ALA ) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub piki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas oleva veresoonte põimikuni, need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon veresoonte põimikust venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on
TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! VEREJOOKSUD Verejooksud jagunevad kolmeks: Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav oma sõrmedega kinni pange kannatanu lamama tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) tehke haavale rõhkside Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. PANE KANNATANU LAMAMA SURU HAAV OMA SÕRMEDEGA KINNI TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale)
humoraalsed tegurid hormoonid, mediaatorid, metaboliidid: vasokonstriktorid adrenaliin noradrenaliin adiuretiin vasodilataatorid atsetüülkoliin histamiin bradikiniin CO2 ATP lihastes tekkiv piimhape Infarkt- infarctus,-us,m. mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm, tromb, embol), mis põhjustab tema varustusalal olnud kudedes rakkude nekroosi. Lõpparterid arterid, millel on ailnult kapillaarsed, kuid puuduvad arteriaalsed anastomoosid. Lõpparterite kaudu saavad varustatud aju, süda, neer põrn ja reetina. Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase hargnemise alal, kusjuures kolde põhi on suunatus organi pinna poole. INFARKTI VORMID 1. VALGED INFARKTID tekivad täieliku isheemia tingimustes. Vere puudumise tõttu on nekrootilised koed kahvatu värvusega 2. PUNASED INFARKTID
· Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad
Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA (SOODUSTAV ALA) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st. erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub piki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas oleva veresoonte põimikuni, need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon veresoonte põimikust venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on
Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska
annaabi.ee 
