Bachi eluperioodid · Lapsepõlv (1685-1703) · Arnstadti periood (1703-1707) · Weimari periood (1708-1717) · Kötheni periood (1717-1723) · Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707)
ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t
Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Tema esivanemad olid kuni 16. sajandini välja muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8aastaselt läks Bach kooli. 10 aastaselt jäi Bach aga orvuks ning kolis vennaga vanema venna poole. Töö Peale hariduse saamist Lüneburgis asus Bach töötama Weimaris ühe vürsti viiuldajana. Töö aga ei sobinud ja Johann kolis Arnstadti , organistiks. Tööandjale aga Bach ei sobinud ja seepärast võttis ta ette puhkuse, peale mida lahkus töölt. Töötas aasta Mühlhausenis ja abiellus 1707 seal Maria Barbara Bachiga, kes suri 1720. Neil oli 7 last. 1721 abiellus Bach teist korda (Anna Magdalena Bach), neil oli 13 last. Bachi neljst pojast said samuti heliloojad. Nii edasi liikudes, kuid igas kohas mõne teose kirjutanud, jõudis Bach lõpuks 1723 Leipzigisse, kus asus tööle
Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti. Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esitaja. Tema teoseid mõjutas Itaalia ja prantsuse teoste noodid. Siis sündis tema enamik oreliteoseid. Ta lahkus seal solvununa kuna ei saanud tahetud tööd ja enne seda ka arestiti. 5. Mis juhtus aastatel 1717-1723 ? 5. Ta elas Köthenis, töötas vürst Leopoldi õukonnakapelli meistrina. Seal valmisid ta kammermuusika, klavessiini,
teerada. Seda rada tuli tal käia kogu eluaeg. 1703. aasta aprillis astus Bach lossi-viiulimängijana Weimari pisivürsti Johann Ernsti väikesesse kapelli. Kuid siia ei jäänud Bach kauaks. Uhke tiitel paraku ei vastanud põrmugi vähehuvitavale, labasele tööle, mis nõudis palju aega ega ei andnud võimalusi loominguliseks enesetäiendamiseks. Juba aasta pärast lahkus Bach Weimarist ja asus Arnstadti, kus talle pakuti Uue kiriku organisti kohta. Nii lõppesid Sebastian noorusaastad karmid aastad, mis tugevdasid temas visadust ja vaimset jõudu. Bach Arnstadtis ja Mühlhausenis Arnstadtis töötamise aastad (1704-1707) on Bachi elus tähendusrikkad. Siin puhkes esimese õiena organisti hiilgav anne. Ka Arnsatadtis, nagu kõikjal, nagu kogu oma elu kestel, jätkas Johann Sebastian Bach õppimist. Kuid siin hakkas juba märkamatust usinast õpilasest-
Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. Bachi jaoks oli seevähehuvitav töö aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks. Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. Arnstadt (17041707) Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat.. Lisaks sellele oli Arnstadti Uue kiriku orel täiesti uus. Varsti tekkisid aga probleemid. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud. Kui ta hiljem konsistooriumi ette kutsuti, siis heideti
Peale mitmeaastast õppimist oma vanema venna käe all sai ta stipendiumi Lunebergis õppimiseks, mis asub Saksamaa põhjaosas. Teismeliseeas sattus Bach eri Saksamaa paikadesse, kus ta peamiselt töötas kirikutes orelimängijana. Bach valdas teismeliseeas palju erinevaid instrumente, hinnates kõige enam orelit, kuid tema esimeseks tööotsaks oli siiski viiuldaja koht Weimari õukonna orkestris. Sinna ei jäänud ta eriti kauaks, üsna varsti võttis Bach vastu Arnstadti kiriku orelimängija koha. Kuna Bachi oli noorusajal tugeval mõjutanud helilooja Buxtehude looming lahkus ta Arnstadtis õppereisile Lübeckisse, et võtta helilooja käest tunde. See lõppes neljakuuse äraolekuga, mis tekitas Bachile oma tööandjatega probleeme. Mitte ainult selle tõttu, et teda ei olnud tervelt neli kuud kohal, vaid ka selle tõttu, et tagasi tulles kirjutas ta arenenud, ebatavalises stiilis, mis ei olnud just see, mida oodati. See oli hea muusika, kuid lihtsalt omast
1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. See, Bachi jaoks vähehuvitav töö oli aga aeganõudev ega andnud võimalust loominguliseks tööks ja enesetäienduseks Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat. Bachile oli aga veel rohkem meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega aeganõudev, andes seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti, linnas valitsenud pietism taunis kunstmuusikat, 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma.
aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla · Oma aja kohta korralik haridus: ladina kool hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus · Ohrdurffi ja Lüneburgi gümnaasiumid. · Lüneburgis sai tasuta õpetuse ja koguni väikese toetuse oma imetletud sopranihääle eest. · Bachi elukäik jagatakse IV perioodiks: · 1. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) · Õukonnaviiuldaja Weimaris, siis Arnstadti organistiks. · Reis Lübeckisse Buxtehude juurde, jäi kauemaks, kui lubatud, skandaal. · Oreliteosed ja kirikukantaadid. · Toccata d-moll BWV 565 · Mühlhausenis valitses pietism, tegutses õukonnamuusikuna · 2. Weimar (1708-1717) · Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Hertsog muusikahuviline. · 20-liikmeline kapell, hea noodikogu. · Bachi tegi Vivaldi teostest orelitöötlusi. · Kontsert a-moll I osa
Seda tegi noor Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis. Varsti pärast lõpetamist suundus Weimarisse, kus ta töötas hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Tema kuulsus muusikuna levis ning Bach kutsuti Arnstadti, kus ta töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu. Kahest neist, Wilhelm Friedemann Bachist ja Carl Philipp Emanuel Bachist, said olulised rokokoo stiili heliloojad.
aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana. Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist, kuna töö oli tema jaoks vähehuvitav ning ei andnud talle võimalust loominguliseks tööks ega enesetäienduseks. Arnstadt (17041707) Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina. Bachile oli meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega aeganõudev, andes seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus, samuti ei laabunud tal töö viletsa kirikukooriga. Bach lahkus Arnstadtist, kuna talle heideti ette nii omavolilist puhkusevõtmist kui ka keerulisi ja liiga pikki orelisoolosid, mis kogudust ärritasid. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina
taeva ja maa vahel. Instrumentaalmuusika: - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t
Neid käis ta kuulamas Hamburgis, mis oli 45 kilomeetri kaugusel.Hiljem kirjutas ta need kuumide järgi ümber. Weimar (jaanuar juuni 1703) Weimaris oli Johann Sebastian Bach vürst Johann ernst III teenistuses, kellele meeldis Itaalia muusika. Weimaris elamisest sai ta kasu niipalju, et tutvus Corelli ja Vivaldi muusikaga. Juba samal aastal lahus ta sealt. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadti ehitati uus kirik ja Bachi kutsuti sinna orelit proovima. Kuna tema mäng meeldis väga, anti talle seal organisti koht. Bach oli väga hea orelivirtuoos.Johann Sebastian Bach tahtis end täiendada Lübeckis organist Buscdehude juures. Kuna tal oli vähe raha ning raha jätkus ainult asendajale maksmiseks tuli tal minna Lübeckisse jalgsi. Kuna ta viibis seal 3 kuus kauem, kui tal oli lubatud pidi ta töölt ära tulema. Lübeck Lübeckis võttis Bach maksimumi
Lüneburgist ette reise Hamburgi, et õppida sealsete väljapaistvate organistide mängust. 1702. aastal tegi ta edukalt läbi katsed Hamburgi Jakobi kiriku organisti kohale, aga see anti vägeva soovituse tõttu siiski teisele. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada neljaks perioodiks: I ARNSTADT JA MÜHLHAUSEN 1703-1708 1703.a. algul sai noor Bach õukonnaorkestri viiuldaja koha Weimaris, kuid ta jäi sinna väga lühikeseks ajaks- juba samal aastal sai ta organistikoha Arnstadti . Sealne tulekahjus kannatadasaanud kirik oli taas üles ehitatud ja orel restaureeritud. Arnstadtist tegi Bach oma kõige tähtsama õppereisi LÜBECKISSE tolle aja kuulsaima orelivirtuoosi DIETRICH BUXTEHUDE`i juurde. Bach oli end Arnstadtist vabaks küsinud neljaks nädalaks, reis aga kestis neli kuud! See lubamatu viibimine annab tunnistust reisi erakordsest tähtsusest. Need kuud
Oma teostes ühendas ta Lõuna-Saksa stiili (Pachelbel, Froberger, millest ta kuulis venna juures õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt: Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist. Märkimisväärseim osa Bachi oreliteostest on komponeeritud Weimaris, kus sealne lossikirik andis helilooja ideedele täieliku vabaduse. Tutvused Vivaldi muusikaga lisasid nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi väljenduslaade. Pärast Weimarit polnud Bachi töökohustused enam
9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t
muusikaajaloos. Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa muusikaharidusest vennalt Johann Christophilt. Tal oli oma aja kohta hea kooliharidus-Eisenachi ladina kool, Ohrdurfi gümnaasium ja Lüneburgi Michaeli kool. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada 4 perioodi. I Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) 1703 sai viiuldaja koha Weimeris, kuid lahkus sealt kiiresti Arnstadti, kus vabanes organisti koht. Sel perioodil käis Bach Lübeckis Buxtehude juures õppimas. 1707 vahetas organisti koha samasuguse vastu Mühlhausenis, kus tauniti kunstmuusikat ning seega see polnud Bachile vastuvõetav. II Weimar (1708-1717) 1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Seal puutus kokku ka Vivaldi teostega ning see mõjutas tema käekirja. Weimari aastatel sündis enamik tema oreliteostest. 1714. ülenadati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks
annaabi.ee 
