,,sõda ja rahu"- napoleoni sõjakäigud venemaale, üle 500 tegelase,armastus ja sõda .austerlitzi lahingus saab peategelane viga,napoleon oli egoistlik väejuht,kutuzovile oli oluline rahva saatus.kolm kõrgaadlikihti. Polkonski läheb sõtta,et ennast leida ja teha karjääri.natasa äratab ta uuesti ellu. ,,anna karenina" Dostojevski Looming: Jutustus ,,vaesed inimesed"-näitab peterburi väikese ametniku armetut elu., sotsiaalne ebavvõrdsus hävitab inimeses oleva headuse,siiani polnud psüühikast nii süvitsi kirjutatud. ,,teisik","perenaine""nõrk süda" hing on sageli lõhestatud headuse ja kurjuse vahel. Kas kurjus peitub ühiskonnas või inimeses endas? Romaan: ,, alandatud ja solvatud"- toob lugejani et inimene ei käitu mõistuspäraselt vaid tujude ja kirgede ajel.andestamis temaatika on oluline ,,kuritöö ja karistus"-teemad. Alandatute ja solvatute teema,kangelaste individualism,
Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise
sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Ta oli kõige kaugemal itaalialikust humanismist ning oli väga pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega.
Luges, tegeles kirjandusega, 1843. a. lõpetas inseneride kooli ja asus madala astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldas Balzaci romaani, mille tõlkis prantsuse keelest vene keelde. Samal ajal asub kirjutama ka oma esikromaani. Kirjanduse kõrval oli tal veel üks kirg mängurlus, mille tõttu kaotas palju raha. Loobus ametnikutööst ja pühendus täielikult kirjandusele, 1845. ilmus esimene romaan ,,Vaesed inimesed" kujutab Peterburi väikeametniku armetut, alandusi täis elu. Dostojevski tollane eluvaade inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikkaid ja vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakujutlusega. Teos võetakse hästi vastu (positiivne kriitika), D. pääseb kirjandusringkonda. Aja jooksul siiski kaugeneb senistest toetajatest-pooldajatest. Üheltpoolt põhjuseks kinnine loomus, teisalt erinevad vaated, kuidas ühiskonda muuta
Ta küsib Raskolnikovi käest, et kas too suudab öelda veenvalt, et Marmeladov ei ole siga ning kas too teab, mis tähendab, kui sul ei ole kuhugi minna, olla täielikus meeleheites ja kannatada ilma, et oleks mingitki korvamist igale aktsioonile. Ta võttis Sonja viimased 39 kopikat, et osta alkoholi. Ta kardab koju minna, sest Katerina peksaks teda ja ta väärib seda Raskolnikov, kes tahtis lahkuda, otsustab Marmeladovit koju aidata, kus ta näe seda armetut vaesust, milles nad elavad. Pärast tunnistanud kohutavat stseeni Marmeladovi ja Katerina vahel, sobrab ta oma taskutes ning jäteb neile veidike raha. Peatükk 3 Järgmine päev ärkab Raskolnikov oma korteris, tundes jälestust oma lohaka ja allakäinud elukommete pärast. Natasja nimeline Raskolnikovi teener, ütleb mehele, et üüriperenaine Praskovja Pavlovna raporteerib teda politseile, sest mees ei ole maksnud oma renti. Teener toob talle ka kirja mehe emalt.
2) Michelangelo Buonarroti ,,Sixtuse kabeli laemaalid" ,, Taavet" 3) Raffael ,,Ateena kool" ,,Sixtuse madonna" 40. manerism stiiliperiood, püüti jäljendada tuntud meistrite stiili. Sellest sai alguse barokk. 41. Madalmaade kunstis oli esiplaanis inimeste võrdsus ja õiglus, olid ainult tahvelmaalid , mis määrati kirikute ja elusolendite kaunistamiseks, peamiselt kasutati õlivärve , peen ja realistlik käsitluslaad. 42.Hieronymus Bosch armastas maalida inimest kui armetut looma, kes on määratud surmale. 43. Pieter Brueghel armastas talupoegade elu kujutada, vähe tõe ja loodustruult, tüüpide võimas karaktiseerimine, haarav elulisus. 44. Albert Dürer saksa suurim graafik 45. Sõna barokk tulene portugali keelsest sõnas barocco, mis tähendab erakorralist pärli. See stiili üldiseloomustus oleks uhke, dekoratiicne, tundeküllased maalid, arhitektuur sümmeetriline, paraadlikkus. 46.Euroopas jaotatid maad kolme rühma barokki ajal:
Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada. Ta kohtub ka vennanaise õe Kittyga ning neist saavad sõbrannad. Mõne aja pärast toimub balli, kus Vronski suhtub oma endisesse kiindusobjekti küllaltki jahedalt, kuid tantsides Annaga lööb justkui särama. Kitty saab aru, et tema armastatu on armunud teise, ning kurvastab väga. Samal ajal külastab Levin oma venda. Ta näeb oma sugulase armetut olukorda ja kutsub enda juurde elama, kuid saab eitava vastuse. Järgmisel õhtul jõuab mees koju, kus sukeldub jälle endisesse töökasse ellu. Ballile järgnenud hommikul otsustab ka Anna Karenina koju tagsi sõita. Ta kardab Vronskiga uuesti kohtuda, kuid näeb teda peagi raudteejaamas. Seal ütleb mees, et sõidab sinna kuhu nainegi, sest ei saa ilma temata olla. Anna üritab küll ükskõikseks jääda, aga ei saa tereve öö magada. Peterburgi saabudes
Boschi looming on veider ja fantastiline segu 4 naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga. Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja
Kuningas Sauli sõdalastele esitas ta sageli mõnitavaid väljakutseid.Taavet tahtis hiiglasega võidelda. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma. Oma üleolekus kindlana ei pööranud hiiglane karjuspoisi tegevusele enam mingit tähelepanu. Taavet aga võttis salaja paunast kivi. Ja lennutas selle sügavale hiiglase laupa. Koljat kukkus maha, ning Taavet jooksis Koljati juurde, rebis tal mõõga käest ja lõi pea otsast.Nähes oma kuulsusrikka kangelase armetut hukku, kaotas vilistite vägi pea ja põgenes, kannul Iisraeli armee. Taavet viis Koljati pea Jeruusalemma kuningas Saulile. Hiiglase sõjariistad võttis endale ja pani need oma telki. Saalomoni lugu Kui Taaveti päevad surmale lähenesid, andis ta oma pojale lihtsa käsu. Saalomon istus oma isa aujärjele ja valitses riiki 40 aastat. Saalomon muutis Jeruusalemma võimsaks pealinnaks.Et kindlustada rahvusvahelist positsiooni, abiellus Saalomon Egiptuse vaarao tütrega ja sai kaasavaraks suure
Grigorjevna Snitkinat, kellega ta 1867 abiellus. 1873-1881 andis Dostojevski välja igakuist ajalehte Kirjaniku Päevik, mida saatis tohutu edu. 1881. aasta 9. veebruaril aga Dostojevski suri kopsuverejooksu tagajärjel ja ta maeti Tikhvini kalmistule Aleksander Nevski Katedraali. Fjodor Dostojevski tähtsamad teosed olid: ,,Vaesed inimesed"- esikteos on kahe inimese kirjavahetusena ilma autripoolse tekstita, kujutades Peterbusi väikeametniku armetut elu. ,,Alantatud ja solvatud"- romaanis jätkus nagu ,,Vaeste inemestes", Peterburi tagahoovidesse surutud õnnetute inimeste elu kujutamine. ,,Märkmeid surnud majast"- Teos sai ilmneda üksnes seetõttu, et tsensor mõistis sisu valesti: ta luges käsikirjast välja, et sunnitöö on kurjategijatele liigagi pehme karistus. Tegelikult väljendas teos vastupidist mõtet. ,,Kuritöö ja karistus"- Selle uudse ja huvitava romaani peategelaste saatused
o Kui sa ärritad tigedaid inimesi siis on väga tõenäoline, et nad sind kahjustavad. o Kui tahad vältida halbu tagajärgi siis tuleb sul omal käitumist muuta. o Ebaterved ja ebarealistlikud hirmud viivad sageli äärmusliku ärevuseni, ehki ohtu tegelikult ei ole või on väga väike. o Irratsionaalseid hirme on paljudel ja nad lasevad neil hirmudel enda üle valitseda ning elavad seetõttu armetut elu. Kuidas teha vahet ebatervel ja tervel ärevusel ja ratsionaalsel ning irratsionaalsel hirmul · Kõrvuta hirme tegelikkusega ja kasuta tõenäosus seadust · Ebarealistlikud hirmud on liialdatud ja ülemäärase üldistuse vili · Ära vaata maailma must-valgena, vaata ka halle toone · Ebarealistlik ärevus on suuresti ebaõige ja liialdava mõtlemise vili 2
ja seadustest üle astuda. ,,Idioot" Jutustus ,,uuest inimesest" ja tema kokkupõrkest vene eluga. Peategelane on vürst Mõskin, kes kujutab endast ideaalset inimest, ,,kaasaja kristust". Paljud romaani tegelased peavad teda idioodiks, sest ta erineb neist. Mõskin kannatab langetõve all (nagu ka Dostojevski) ja see aitab teda lugejale lähedaseks muuta ,,Vaesed inimesed" Kujutab Peterburi väikeametniku armetut elu. Ta kirjeldab loomupäraslet head inimest, kelle headus on hävinud sotsiaalses ebaõigluses. Esineb ka romantismi jooni ,,Kuritöö ja karistus" H. de Balzac ,,Isa Goriot" F.Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" · Peategelase 19. sajand olukord paraneb
järelromantilised ja ilutsevad salmikud, Kuid näitavad ka tema luuleannet. Joonistab oma luuletusters realistliku looduspilti, nätab sellega meeleolu, tunndeid, värsid on lihtsad ja loomulikud. Peale tema haigestumist avaldab vaid ühe luuletuse, see muutub väga tähendusrikkaks eesti kultuuriloos, see on ennustus tulevikust. ,, Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Tähtis koht on tema luules isamaluulel, mis põimub luuletaja isikliku saatuse teemaga. Liivi isamaa on midagi õnnetut ja armetut mitte nii nagu oli see koidulal. Kuid väljendab armastust isamaa vastu. Saatuseluules kirjutab enda mõtteid ja tundeid, hirmud ja ängid, on kirjuatnud ka armastusluulet, looduseluulet. Liivon olnud läbi aegade üks armastatumaid luuletajaid, tema luule on justkui tüüpiline kui täiesti erakordne. Tema luule on kõneline, eriliselt eestilik kõla. Tõi suure murrangu eesti luulesse 3. ,,Noor Eesti" liikumine, ajendid ja ulatus 1905 1915
Nüüd tuleb see hädaoht jäädavalt kahjutuks teha. Kõik eesti mehed, tulgem võitluseks kokku! Teile on lubatud võidurikka Saksa armee varustus ja palgaline tasu /---/ Tulge kokku kõik tugevad ja terved mehed keskmiselt 18–45 aasta vanuses. /---/ Sakala 23.08.1941. Allikas C Väljavõtted lendlehest “Vabadusvõitlus” 15.12.1943 Jälle on Eestis välja kuulutatud sundmobilisatsioon, jälle tahetakse meie elujõulisi mehi küüditada kuhugi kaugele võitlema ja surema – surema armetut surma võõra asja eest, millest pole kasu ei meile ega meie maale ja mis käib meie õigustundele ja südametunnistusele vastu. Mida teha selle puhul? /---/ Eesti mehed! Jääge koju või varjake endid sugulaste ja sõprade juures! /---/ Kel võimalik, mingu üle lahe ja astugu sõbraliku Soome väkke. Kuulujutud, et Soome ei võta sõjaväkkeastujaid vastu, on väljamõeldis, millega püütakse pidurdada Soome minekut. Nagu
Aasta hiljem tõlkis ja avaldas prantsuse keelest tõlgituna ühe Balzaci teose. Asub kirjutama oma esikteost. 2 aastat hiljem sureb isa. Fjodorit tabas närvivapustus ja krambid, diagnoositi langetõbi. Isa tapsid ta enda pärisorjad, nii väidetakse. Kirjanduse kõrval veel üks kirg- mängurikirg. Ta oli hasartmängija. Ta loobus oma ametnikutööst ja pühendus kirjandusele. Esimene romaan ,,Vaesed inimesed" 1845.a. Kujutab Peterburi väikeametniku armetut alandusi täis elu. Eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga rikkus rikub rikkad inimesed, ja vaesus vaesed halvaks. Põhimõtteliselt ühiskond rikub inimesi. Paistis silma inimpsüühika käsitlemisega, mida tegi väga süviti, see oli väga sügav. Teos võeti hästi vastu- pääses kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul ta kaugeneb kirjanikest ka oma pooldajates- ta oma loomus väga kinnine. Vaated, kuidas ühiskonda muuta ja parandada. Kirjandusringkondades ju levisid pigem
täidetakse. Juba turumajanduse klassik Adam Smith õpetas, et korra tagamine eeldab kolmesuguste mõjurite tasakaalu: 1) objektiivsed seadused; 2) isikuvabadus; 3) valitsuse mõjujõud. Ta selgitas, et lepingujõud ei saa toimida päris iseeneslikult, ilma valitsuse reglementeeriva ja (vahekohtunikuna) korrigeeriva sekkumiseta. Just riigi nõrkus selgitab paljude arengumaade armetut majanduskasvu. Kõik ühiskonnad vajavad korda, seadusi, põhilisi avalikke hüvesid pakkuvat valitsust ja suhteliselt ausat ressursside jagamist. Kui valitsejad ei suuda tõhusalt valitseda, kui nad on väga korrumpeerunud ja kasutavad avalikke ressursse põhiliselt erahuvides, kui nad käituvad meelevaldselt, siis löövad nad jalad alt säästmisel ja investeerimisel, mida on vaja pikaajaliseks kasvuks.
Kella poole kümne või kümne paiku jõudis ta tühjale tänavale, kus elas tema jumaldatud tundmatu. Ta peatus viivu; ükski hääl ei ulatunud tema kuulatavasse kõrva, ainult maja teisel korral langes ähmane küünlavalgus ühe akna eesriidele. Kas pühapaik oli seal? Ta ronis üle aia ja puges vargsi läbi põõsaste selle akna alla. Kaua ja liigutatult vaatas ta selle poole üles; siis heitis ta akna alla selili maha, käed risti rinnal, hoides oma armetut närbunud õiekest. Nii tahtis ta surra -- väljas külmas maailmas, ühegi varjuta tema kodutu pea köhal; ükski sõbralik käsi ei pühi surmahigi ta laubalt, 26 ükski armastav nägu ei kummardu kaastundlikult tema kohale, kui suur surmaheitlus algab. Ja nii näeb tema teda, kui ta vaatab välja rõõmsasse hommikusse, -- ja oh, kas valab ta ainsatki pisarat tema vaesele elutule kehale, kas ta rinnast tõuseb ühtegi tasast ohet, kui ta näeb, et
püksid on närud. Mina teen omale seisusekohased särgid -- ütleb Molli, ja ema ütleb, et meie saame Molli läbi ka seisusekohaseks. Aga see ei meeldi Mollile, et meie ka, tema tahab üksi olla seisusekohane. Teil pole ju õiget särkigi seljas -- ütleb ta minule ja emale -- mis seisusekohane teie olete! Ja ega ma olegi, kui tahad, vaata." Tiina tõstis oma kleidikese üles ja näitas Indrekule, mis kattis tema armetut keha. Siis ütles ta: ,,Nüüd sa tead, mis on minu seisus; aga tule, ma näitan sulle nüüd Molli seisust, et sa teaksid. Tule, kodus pole ju kedagi ja võtit ma tean." Tiina tahtis maksku mis maksab Indrekule näidata Molli ,,seisust", nagu ta ütles, aga Indrek ei tahtnud seda näha. See tõi nende vahele teatava lahkheli, sest Tiina ei saanud kuidagi aru, miks ei taha Indrek Molli uusi särke näha, kui tema, Tiina, teab, kus on võti. Aga Indrekul oli
annaabi.ee 
