Barracuda. Tol ajal oli Dodge´i võitluspilt väga konservatiivne, kuigi see oli domineeriv Ameerika motospordi ja 426 hobujõulise(mootori) Hemi suhtes. Dodgel oli vaja erilist autot. Lynn Towsendi juhtimisel 1966 charger sündiski. Auto ehitati valmis ja 1965 aastal oli see autonäitusel. Auto sai positiivse vastuse ning see läks tootmisse. 1965 Dodge Charger 1966-1967 Armatuurlaua juures oli eriti huvitav, kui tavalisi elektripirne ei kasutatud gabariitvalgusena. Selle asemel kasutati 4 elektroonilist osa, mis oli jaotatud:tahhomeeter, spidomeeter ning generaatorist tulevad kütuse- ja termomeetrid. Taga on täispikk tuli mida kutsutakse laadijaks. 1966 chargeri armatuurlaud Chargeri mootor rida 6 V8 ehitati aastal 1968. Aastal 1966 oli pakkuda 4 erineva mootoriga mudelit: baasmudel 318 ³ (5.2L) 2-silindriline V8, veoauto 361 ³ (5.9L) 2-silindriline, 383 ³ (6
Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ja rakendub 3-5 nõksuga. 5.Välivalgustus-Kas kõik tuled põlevad. 6.Sisevalgustus-Kas salongi tuled põlevad. 7.Armatuurlaua märgutuled-kas need kõik töötavad ja on korras. 8.Tuuleklaas-Kas tuuleklaasis on mõrasid või pragusid. 9.Klaasipuhastid-Kas on korras ja vaadata indikaatoreid mis muudab aja möödudes värvi. 10.Diagnoosimine- Kas auto töötab normide piires. Tööd ülestõstetud autol 1.Õli ja vedeliku lekked- mootori, jõuülekande ja abiseadiste kontrollimine. 2.Õlifiltri vahetus- ligikaudu 35 Nm, Õlifilter kätega kinni keerata. 3
Eemaldage pürotehnilised eelpingutid kere parandamisel või keevitamisel. SRS-hoiatustuli Süsteemi toimimine Süüde lülitada sisse. SRS-hoiatustuli süttib. Lamp kustub umbes 4 sekundi pärast. Kui mitte: vaadake jaotist "Enesediagnostika". Kui hoiatustuli vilgub siis 15 sekundi jooksul on kõrvalistuja turvapadi välja lülitatud. SRS-juhtmooduli tõrke mälu saab kontrollida ainult andmesideühenduse (DLC) abil ühendatud diagnostiliste seadmetega. Tühjenda süsteem Millal Fassaadi / armatuurlaua eemaldamine või asendamine. Esiistmete parandamine või vahetamine, kui külgmised turvapadjad on paigaldatud. Kui paigaldatud on täispuhutavad kardinad, pealiskihti või trimmi eemaldamiseks või asendamiseks. Parandage SRS-komponentide, eriti turvapatjade ümber. SRS-komponendi eemaldamine või asendamine, va turvavööd. Rooli / veeru remont või asendamine. Keevitustööd. Turvavöö eemaldamine või asendamine: häirida pürotehniline eelpinguti. Veenduge, et süüde on välja lülitatud
4.2 Roosteimmutusõli...........................................................................................16 1.4.3 Karburaatori puhastusvahend.........................................................................16 1.4.4 Summuti paranduslint.....................................................................................17 1.4.5 Autosol........................................................................................................... 17 1.4.6 Armatuurlaua puhastusvahend....................................................................... 17 1.5 Rehvide velgede puhastus..................................................................................... 18 1.5.1 Autoglym Hi-Tech Car Wheel Brush ............................................................18 1.5.2 Autoglym Instant Tyre Dressing....................................................................18 1.5.3 Sonax Rehvipesuvahend ................................
tuleb süsteemi kõik osad läbi kontrollida, mis on aeganõudev (kulukas) tegevus. Autol on veel mugavussüsteemideks: * elektrilised aknatõstukid * salongi - ja mootori eelsoojendusseadmed * handsfreesüsteem * auto distantskäivitussüsteem * haagise konksujuhtmed TURVAPADI Turvapadja süsteem autos koosneb kolmest põhikomponendist- nailonist turvapadi ise, andurist, mis reageerib tõukele, ning padja täitemehhanismist. Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja
- nii väldite tarbetut müra ruumis. Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Sisevalgustus - Kontrollige, etkõikideuste - luukide avamisel toimib sisevalgustus korralikult. Ärge unustage ka kindalaeka valgustust. Armatuurlaua märgutuled - Kontrollige näidikuploki ja lülitusnuppude valgustust ja märgutulesid. Kontrollige ka näidikuvalgustuse regulaatori tööd. Klaasipuhastid - Kontrollige klaasi - ja laternapuhastite - pesurite tööd ning puhastiharjade seisundit. Määrige puhastihoovastiku liugelaagreid vedela määrdega. Tuuleklaas - Kontrollige vaatlusega klaaside, tihendite ja iluliistude seisundit. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võimalikele kivitäketele ja kriimudele
· Helisignaal · Sõidumeerik ja kiirusmõõdik · Turvavööd ja lapse turvaseade · Tunnusmärgid · Lisaseadmed ja kasutustõkis 2) Valgustusseadmed: · Lähi- ja kaugtule laternad · Päeva- ja seisutule laternad · Eesmised- ja tagumised udutule laternad · Eesmised, - külje- ja taga ääretule laternad · Piduritule laternad · Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism · Roolihoovastiku liigendid ja esirataste pöördepiirikud · Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad
Ühe juhtplokki rikke korral saavad teised juhtplokid endiselt infot vahetada. Keskusjuhtplokk Keskusjuhtploki asukoht sõltub sõiduki margist. Esitatud näites asub see armatuurlaua all roolivõlli kohal. Keskusjuhtplokk juhib: -sisevalgustust -tagaluugi kesklukustust -kokkupõrkeandurite signaali -sõidukiirussignaali
Lisaks sellele võib enesekontrolisüsteem võrrelda teglikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui. - seadise enesekontrollis avastatakse häire. - Või mõni osadest jaab pidevalt sooritamata. Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid. Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine Rike signaallamp asub armatuurlaua näidikuplokis ja sellel on oranz või kollane mootori kujutis. Normaaltingimustes, ehk töökorras masinal signaalalamp süüte siiselülitamisel süttima ja peale mpootori käivitumist kustuma. Signaallambi aktiviseekumine sõltub rikkest: 1. Juhul kui rike põhjustab heitgaaside mürgiste komponentide üle 1,5 kordset suurenemist, süttib signaallamp põlema. 2. Juhul kui rike võib ohustada katalüüsmuundurit, hakkab signaallamp vilkuma. 3
Plastik Tänapäeva autodes kasutatakse meeletutes kogustes plastikut auto tootmises. Nad moodustavad umbes 50 protsenti auto ehitusest. See ei ole üllatav, sest plastidel on hea vastupidavus, odav teha ning võib muutuda peaaegu ükskõik milleks. Teie armatuurlaud, gabariidid, lülitid, konditsioneer tuulutusavad, ukselingid, põrandamatid, turvavööd, turvapadjad ning mitmel pool mujal on kõik valmistatud eri tüüpi plastidest. Lisaks armatuurlaua osadele, on palju pisikesi osi mootoris, näiteks käepide õlimõõtevardal, on samuti valmistatud plastikust. Kuna nende kergele iseloomule, plaste kasutatakse üha enam ka kerestruktuurides ja mootorites autotööstuses. Pikendamine eluiga oma autol. Plastist komponendid on sageli vastupidavamad kui need on toodetud tavalisest materjalist. Lisaks plastist kattele auto aluspõhjas et kaitsta seda korrosiooni eest ja aitab oluliselt laiendada auto eluiga.
Valgusreklaamides on ülieredad valgusdioodid laialt levinud tänu nende kompaktsusele koos kõrge eredustaseme ja madala energiatarbimisega. Vähetähtis pole sealjuures seegi, et ülivõimsa valgusdioodi kasutusaeg on kuni 100000 tundi. See võimaldab vähendada kulutusi reklaamstendi teenindamiseks viia miinimumini purunemisrisk. Transpordivahendites on ülieredad valgusdioodid teised valgusallikad täiesti välja tõrjunud. Autos kasutatakse ülieredaid valgusdioode salongi ja armatuurlaua valgustamiseks, stopptuledes ja sageli ka suunatuledes. Aktiivsete tänavasiltide ja liiklusmärkidega on ülieredatel valgusdioodidel seotud eraldi lugu. Alustanud oma teed selles valdkonnas valgusfoorides, muutusid ülieredad valgusdioodid peagi aktiivselt kasutatavateks mitmesugustes teetähistes ja liiklusmärkides. Olulist rolli mängis siin asjaolu, et ereda päikesevalguse korral ei anna ülieredad
CRC Glass Clean (Klaasipuhastusvaht) Aktiivvaht eemaldab tolmu, rasva, plekki, napujäljed, saaste, putukaid ja muu mustuse. Tugeva struktuuriga vaht ei valgu maha. Sobib samuti sõidukite esitulede, kaitseraudade, kerede puhastamiseks. CRC Tire Shine Aktiivvaht, mis muudab rehvide ja kummipindade välimuse uueks. Eemaldab plekid ja mustuse, jätab mustushülgava kaitsekihi, kaitseb oksüdeerumise eest. CRC Cockpit Shine Armatuurlaua ja plastpindade hooldusvahend. Sülikoonipõhine. Puhastab ja taastab sõidukite armatuurlauad ning sisemised plastpinnad. Kaitseb plastikuid tuhmumise ning pragunemise eest. CRC Cockpit Matt Armatuurlaua ja plastpindade hooldusvahend. Sülikoonivaba. Puhastab ja taastab sõidukite armatuurlauad ning sisemised plastpinnad. Eemaldab plekid, jätab mati, vetthülgava kaitsekihi. CRC Cockpit Shine Sponge (Sülikoonsvamm) Puhastab sõidukite armatuurlauad ning
kiiresti tagasi ning kinnitavad sõitja sobiva jõuga. Toyota on aastast 2003 paigaldanud hoiatuslambi ja sumistiga turvavöö meeldetuletussüsteemi juhi- ja kõrvalistme jaoks ning peaaegu kõik Toyota sõiduautod on selle meeldetuletussüsteemiga varustatud. 2. Turvapadjad Turvapadja süsteem autos koosneb kolmest põhikomponendist- nailonist turvapadi ise, andurist, mis reageerib tõukele, ning padja täitemehhanismist. Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku.
GTI oli esimene sportlik väikeauto millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588cm3 mootori võimsuse 85 kW/108 HJ'ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri Sports Car International GTI Mk Ie 1980. aastate kolmandaks parimaks autoks. USA-s tunti Mk I GTId kui Rabbit GTId. GTI sai ülemaailmselt tuntuks kui "Igamehe Porsche". 1980. aastal läbis Golf facelifti, mille tagajärjel sai mudel suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja uue, moodsama, armatuurlaua. Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani. Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16-klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI
neljaukseline sedaan, kaheukseline sportkupee ja kabriolett. Sportkupeel oli lühendatud katusejoon ja lai tagaaken, mis lubas piiramatut tahavaadet. Kasutusel oli 138kW ja 4640cm3 V8, kuid valida sai ka veel 220kW ja veel võimsama, 5700cm3 V8, millel oli juba 235 kW. V8 maksis tollal $2,967, aga V6 säästis klient $118. Impala sisustus näitas selle head staatust. Pakkuda oli käetugesid, elektrilist kella ja kahte päikesesirmi. Näidikute paneel oli peidetud sügavale armatuurlaua sisse, et vältida peegeldust. Uus võimalus oli ka algne kiirusehoidja, mis lasi sõitjal märkida ära kindla kiiruse ja mis andis põriseva heliga märku, kui määratud kiirust ületati. 1960. aasta mudelid olid konsevatiivsema välimusega kui 1959. aasta mudelid, kuna stilistid ja müügimehed leidsid, et tagatiibadega ja kroomitud mood oli juba oma aja elanud. Tagasi toodi mõistliku suurusega kolmekaupa asetsevad tagatuled ja esitulede kohal asuvad õhuavad kaotati täielikult
GTI oli esimene sportlik väikeauto, millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588 cm³ mootori võimsuse 85 kW- ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri "Sports Car International" GTI Mk I 1980. aastate paremuselt kolmandaks autoks. USA-s tunti Mk I GTI-d kui Rabbit GTI-d. GTI sai üle maailma tuntuks "igamehe Porschena". 1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. Mk II (19831992)a Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik. Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16- klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline
GTI oli esimene sportlik väikeauto, millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588 cm³ mootori võimsuse 85 kW-ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri "Sports Car International" GTI Mk I 1980. aastate paremuselt kolmandaks autoks. USA-s tunti Mk I GTI-d kui Rabbit GTI-d. GTI sai üle maailma tuntuks "igamehe Porschena". 1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. 5 12.12.2012 TTK 2. GOLF MARK II (19831992) 2.1. Golf mark II lühiülevaade Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal)
Lisaks sellele võib enesekontrollisüsteem võrrelda tegelikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui Seadise enesekontrollis avastatakse häire. Või mõni osadest jääb pidevalt sooritamata. Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid. Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine Rike signaallamp asub armatuurlaua näidikuplokis ja sellel on oranz või kollane mootori kujutis. Normaaltingimustes, ehk töökorras masinal signaallamp süüte sisselülitamisel süttima ja peale mootori käivitumist kustuma. Signaallambi aktiviseerumine sõltub rikkest Juhul kui rike põhjustab heitgaaside mürgiste komponentide üle 1,5 kordset suurenemist, süttib signaallamp põlema. Juhul kui rike võib ohustada katalüüsmuundurit, hakkab signaallamp vilkuma
vähenenud, EBS osaliselt või täiesti töövõimetu. · Kollane märgutuli viitab piduriseadme vähemohtlikule rikkele, pidurdustõhusus pole vähenenud (näiteks ABS ei toimi). · · Sele 22. Märgutuled sõiduki armatuurlaual (allikas: WABCO) · Haagise EBS süsteemi vigadest informeerib kollane ABS märgutuli. Nagu klassikalise piduriseadme puhul, näitavad armatuurlaua manomeetrid suruõhu rõhku I ja II harus. · Pildigalerii MB Actros MP IV näidikud (youtube.com) MAN TGL näidikud (allikas: MAN) Haagise EBS (TrailerEBS) pakub järgmisi eeliseid: · veoki ja haagise vaheliste pidurdusjõudude optimeerimine (välditakse avariipidurdusi); · kiirem töölerakendumine;
Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks tagumist punast mittekolmnurkse kujuga helkurit. Haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm. Kollased vilkurid Teel töötaval masinal peab olema vähemalt üks igas rõhtsuunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile. Armatuurlaua märgulambid Märgulambid peavad olema paigaldatud ja toimima valmistaja juhendi kohaselt. 8. Elektrimootor 9. Kaitsmed Juhtmete ja aku kaitsmiseks lühise eest kasutatakse kaitsmeid. Sulavkaitsmete sulavpanuseks on peenike traat või metallriba, mis lühise korral sulab ja katkestab vooluahela. Bimetallkaitsmed võivad olla korduva ja ühekordse toimega.
Ümberlülitushetke saabumisest teatab juhtplokk aga hästi lühikese pingeimpulsiga. 4.13 Info autojuhile Automaatkäigukastide juhtplokkidel on käigukasti juhtimise programmile lisatud veel ka sisend- ja väljunsignaalide loogilist sõltuvust jälgiv enesediagnoosi programm. Juhul kui mõne signaali parameetrid väljuvad lubatud piirkonnast või muutuvad ebaloogiliselt, loeb juhtplokk selle rikkeks, salvestab rikke parameetrid mällu ja süütab armatuurlaua näidikuplokis oleva rikke signaallambi. Tõsisemate rikete korral lülitub avariireiimile, millega on võimalik piiratud kiirenduse ja võimsusega sõita remondikohta. Mälust rikkehetke parameetrite lugemine on võimalik ainult läbi diagnoosipistmiku selleks otstarbeks valmistatud testriga. Mõnedel autodel on autojuhi täiendavaks informeerimiseks täiendatud näidikuplokki selliselt,
direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt Ereegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis. [RTL 2005, 12, 100 jõust. 23.01.2005] Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima. M ja N kategooria sõidukite armatuurlaua märgulambid peavad vastama direktiivile 78/316/EMÜ ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil direktiivile 93/29/EMÜ; 2) sõidukil peavad olema: · suunatulede märgulamp, · kaugtulede märgulamp; · õhkpidurite korral pidurikontuuride õhusurve märgulambid; · ABS pidurite korral süsteemi toimimise märgulamp
annaabi.ee 
