11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam Smith uut organisatsiooni struktuuri, mis baseerus tööjaotusel. 100 aastat hiljem kirjutas saksa sotsioloog Max Weber ratsionaalsetest organisatsioonidest ja karismaatilistest liidritest. Mõned aastad hiljem tutvustas Frederic Winslow Taylor
Kõik teised teadused on paratamatud, kuid parem pole ükski. Selle teaduse omnandamine viib kuidagi vastupidiseni sellele, mida me alguses otsisime. Kõik alustavad sellest, et imestavad millegi üle, mille põhjust nad ei ole näinud. Vanasõna järgi tuleb jõuda vastupidiseni ja paremani. Nii et leidub, mis on otsitava teaduse loomus ja mis on siht, milleni peab jõudma osting ja kogu uurimine. Nõustun Aristotelesega. Õppimiseks on vaja mälu, et jätta teadmisi meelde. Me saame 90% informatsioonist silmade kaudu ja seetõttu on nägemine kõige tähtsam meeltetajumise organ. Meie meeltetajumisest saadud kogemused, nende kogemuse arusaamadest tekib üks üldine arusaam, mis on kunst. Kunst kui üldise teadmine, teab ka põhjust. Seega kunstivaldaja on targem kui kogenud inimene, sest ta ei tea põhjust. Ma arvan, et filosofeerimiseks peab miski innustama ja see miski, peaks tõesti olema
Teeb oma kooli 335.a. e.Kr. Kooli nimeks on Lykeion. Kool asus gümnaasiumis, mis paiknes Apollon Lykeiose templi läheduses. Siit tuleneb ka kooli nimetus. Kooli ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks. Õppetöö toimus jalutades, siit nimetus "peripateetikud"-s.o. Jalutajad. Aristotelese koolis ei valitsenud range distsipliin, nad sõid, vestlesid ja jalutasid koos õpetajaga. Õppetöö oli elav protsess. Prepiateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja loodusteadusega. Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes. Viimasel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit jumalana kummardamast. /PROSKYNESE/ Pärast 323.a. e.Kr., peale Aleksandri surm, Makedoonia erakond kukutatakse. Aristotelesele esitatakse süüdistus jumalateotamises. Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga
ükski ,,portree" rikkuma kompositsiooni terviklikkust. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansi üks olulisemaid stiilitunnuseid. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks. ,,Mona Lisa" (9. pilt)- veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. Raffael töötas paavstidele Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega, nt. ,,Ateena kool"- Platoni ja Aristotelesega kesksel kohal. Raffael on esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Ta maalis tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal ideaalkujusid. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia (tüüpiline on sümmeetriline kolmnurkne kompositsioon). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule- nt. ,,Sixtuse madonna" (10. pilt)
ülikoolides olla erinev. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Kolm alamastme: grammatika, retoorika, dialektika ja neli ülemastme: aritmeetika, geomeetria, astronoomina, muusika. Peale seda said minna õppima siis kas usu, õigus või arstiteaduskonda. Skolastika ülikooli viljeldav teadus, oluline tuginemine autoriteetidele(aristoteles). Piibli õpetust üritati ühildada aristotelesega. 21. Euroopa XIV sajandi II poolel ja XV sajandil (katk, pärisorjuse kaotamine, riigid, paavstivõimu vähenemine) 134749 tabas eurp katk, suri olenevalt kohast kolmandik kuni veerand rahvast. Tekitas ÜK kahesuguseid meeleolusid: 1. katk on jumalalt, meeleparandus, usklikumaks, 2. elult võtta, mis annab, elupõletamine. Talupeoga jaoks rendi hinnad tõusid, sest omanik tahtis sama raha, aga oli vähem inimesi. sissetulek vähenes
olemas nende mõtete reaalsed vasted, s.t. asjad. St. Anselm soovitas mõelda olendist, kellest vägevamat ja paremat ei saa endale ette kujutada. See täiuslik olend, keda sel viisil ette kujutada püütakse, ongi jumal, ning kuna me mõtleme temast, ta ka eksisteerib. St. Anselm oli seega esimesi kristlikke teolooge, kes üritas kasutada loogikat, kaitsmaks religioosseid uskumusi. Skolastika Pühad sõjad araablastega viisid läänemaailma ringiga uuesti kontakti Aristotelesega küsimus oli, mida tema töödega õieti peale hakata. Kiriku reaktsioon tagasi võidetud antiikaegsetele kirjatöödele ilmnes kolmes etapis. Kõigepealt tervitati töid rõõmuga, kuid kui leiti, et need sisaldavad mitmeid vasturääkivusi kiriku dogmadega, tauniti neid kui paganlikke. Viimaks tehti pingutusi, et töid osaliselt modifitseerida ning uues vormis sai neid lõpuks kirikudogmade hulka inkorporeerida. Mõned
tähendab ühtlasi, et nad kõik on valed, sest tõde on ainult üks. Probleem seisnebki selles, et kus on tõde. Iga ideoloogia on vale, ja tõde tekib tervikus. Osutus ja tõde Tõe probleem on väga terav mitte ainult filosoofias. Me ei saa elada maailmas, kus valitseb vale. · Mis on tõde vs Kus on tõde. · Martin Luther vs skolastika. · Tõde kui reegel. · Vahetu tõde. o ,,Kõhutunne" Oluline läbimurre tõe käsitlemises tekkis antiikajal Aristotelesega. Tema erinevalt Platonist ja Sokratesest ei tea, mis on tõde. Probleem seisneb selles, millal ja kuidas me räägime tõtt. Aristoteles forumleeris tõe vastavuse teooria tõde on see, mis vastab faktidele. Aristotelese enda formuleering on pikem ja kohmakam tõtt räägime siis, kui me räägime nii nagu nad on ja mitte siis kui me räägime sellest, mida ei ole. See on tähtsam ja siiani kõige võimsam tõe käsitlus nii filosoofias kui ka semiootikas.
Õppetöö oli elav protsess. · "metafüüsika" = ta meta ta physika see mis järgneb · Peripateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja füüsikale. loodusteadustega. · Igas protsessis on kolm momenti: · Suhted Aleksandriga · Substants (ousia), mille suhtes protsess toimub. · Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit · Vorm (eidos, morfe), mille poole protsess püüdleb. õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander · Steresis (röövimine) s.o. Vastassuunaline mõju. Suure suhtes. · Aristotelese metafüüsika kasvab välja bioloogiast. Iga asi · Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. on vormi ja mateeria kombinatsioon.
Selleks, et olla õnnelik, on vaja raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, õnne, vedamist, au, tasakaalukust. Oluline on aga see, et nende asjade omamine mind õnnelikuks ei tee. Ma pean teadma, mida nende asjadega peale hakata. N: kui ma ei tea, mida rahaga peale hakata, siis ei saa ma sellest ka õnnelikuks. Mul peab olema teadmine õnneliku elu kohta. Kodus: Seneca ,,moraalikirjad ..?.." Ööülikool - Tõnu Viik ,,Õnne mõttest" *Õnne mõiste tuleb Aristotelesega, enne räägitakse lihtsalt heast elust *Õnnelikud tahavad olla ka need, kes pole kunagi mõelnud selle peale, et mis on õnn. Tahta olla õnnelik on igasse inimesse justnagu kodeeritud. Mis Teile endale kõige lähem teooria on? ,,2 tüüpüleskutset: Platoni populaarne hedonism asjad, mida peab endale hankima; sisemiselt ennast õnnelikuks mõtlemine oluline pole see, mis asjad teil on, oluline on hoopis see, kuidas te nendesse asjadesse suhtute
(klassifikatsioonis): meetod on aglomeratiivne ehk kuhjav. Loomulikus süsteemis on aluseks oluline tunnus (tunnused). Kunstlikus süsteemis on liigitamise (klassifitseerimise) alus kokkuleppeline - näiteks tähestikuline, või formaadijärgne raamatute paigutus raamatukogus (nagu seda on raamatud ELUS-is või Morton Arboretum'i raamatukogus USA-s). 6.2. Elusolendite süstematiseerimine algas (teaduslikul alusel) ilmselt Aristotelesega, kes jagas loomad verega ja vereta loomadeks, need edasi 'perekondadeks' - näit. kalad, linnud, imetajad. Theophrastos (371-268 e.m.a.) eristas puud, põõsad, rohttaimed ja nendel 'loomulikud sugukonnad', mis näiteks vastavad tänapäevastele liilialistele, sarikõielistele. Clusius eristas 1698. a. kaks rühma seeni: söödavad ja mürkseened. See on tüüpiline kunstliku süsteemi näide: klassifitseerimise aluseks pole organismide
olemisõpetust ja tunnetusõpetust. (L4) ANTIIKFILOSOOFIA HILISPERIOOD Linnriikide häving ja suurte riikide tekkimine muutis üksikisiku poliitiliselt ebaoluliseks. Inimeste elu muutus raskemaks ja ebakindlamaks. Filosoofia muutus pessimistlikumaks, enam ei püütud niivõrd seletada maailma olemust ega kehtestada õiglust, vaid huvituti pigem sellest, kuidas eluga toime tulla. PERIPATEETIKUD Theophrastos (370-285 eKr) Lesbose saarelt. Ta kuulas koos Aristotelesega Platonit. Theophrastos juhtis Lükeionit üle 34 aasta. Lükeion saavutas tema ajal õitsengu (kuni kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD
Aquino Thomase suureks eeskujuks on Aristoteles: · idee, et mõistus on võti loomuliku maailma mõistmiseks · ka materjali esitus, teemade ring, teema esitamistehnika, mõisted, kontseptsioonid. Aristotelese linnriigi mõisted (piisav iseeneses) tulid tänu Thomasele keskaega. · uskumus, et ühiskond kasvab inimese loomupärastest impulssidest, selline ühiskond loob kõik, mida täiustatud inimloomus vajab. Aristotelesega aga ei sobinud kokku religioosne institutsioon (kirik), vaimu heaolu väljaspool ihu, hinge saatus peale maist elu, tõde muudest allikatest peale mõistuse. Ka ei vajanud riik tema arvates usulist legitiimsust. Aquino Thomas aga ületab need vastuolud. Elulugu Elulugu ja töö: dominikaan, tol ajal uus ja vähepopulaarne ordu, kerjusmungad. ,,Pikka kasvu, suur inimene, rahuliku väljanägemisega, töötas palju, magas väga vähe, söögiajad tüütasid. Hoidis end vormis kiirkõnni abiga
«Minge minema,» ütles ta Jehanile. «Ma ootan kedagi.» 1 Umbes: Pierre Materdaja ja Baptiste Linnukrõmpsutaja. 262 Skolaar katsus veel kord onne. «Vend Claude, andke mulle vähemalt üks väike 'ariisi teenargi söögi jaoks.» «Kui kaugel teie olete oma Gratianuse dekretaalidega?» küsis dom Claude. «Ma olen oma vihud ära kaotanud.» «Kui kaugel olete ladina autoritega?» «Mu Horatiuse eksemplari on keegi ära varastanud.» «Kui kaugel olete Aristotelesega?» «Aga vennas, kes oli see kirikuisa, kes ütles, et ketserluse redupaigaks kõigil aegadel on olnud just Aristotelese metafüüsika tihnikud? Sülitan Aristotelesele! Ma ei luba tema metafüüsikal oma usku kõigutada.» «Noormees,» ütles ülemdiakon, «viimasel kuninga linnasõidul oli ühel Philippe de Comminesl nimelise aadlimehe hobusetekil brodeeritud deviis, mille üle teilegi soovitan järele mõelda: Qui non laborat non man-ducet.»
annaabi.ee 
