Ärisaladus Ärisaladus on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Ärisaladuse kaitse näeb ette Intellektuaalomandi kaitse kaubandusaspektide lepingu (nn TRIPs-leping) artikkel 39, mille kohaselt on ettevõtjal õigus takistada nende valduses oleva teabe levitamist, või teiste isikute poolt omandamist või kasutamist teiste ettevõtjate poolt viisil, mis on vastuolus heade äritavadega, tingimusel et selline teave: 1. on salajane, st ei ole vabalt kättesaadav või teada isikutele, kes tavaliselt sellise informatsiooniga tegelevad 2. omab saladusesolemise tõttu ärilist väärtust ja 3
Õiguskaitse saab tööstusdisainilahendus, mis on: uus (enne taotluse esitamise aega ei ole avalikustatud sellega sarnast disainilahendust) eristatav (disainilahendusest jääv üldmulje erineb senistest disainilahendustest) tööstuslikult või käsitöönduslikult kasutatav (selle järgi on võimalik tooteid valmistada ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1. Intellektuaalse omandi liigitussüsteem. 1) Autoriõigused- kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele 2) Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused- on teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued EL direktiividest tulenevad õigused (näiteks andmebaasi tegija õigused). 3) Tööstusomand kaubamärk, teenindusmärk, (patentne) leiutis, kasulik mudel, tööstusdisainilahendus, geograafiline
tavaliselt on töötajal töösuhe ainult ühe tööandjaga; - töötaja saab oma tööd teha enamasti ainult tööandja töövahendeid ja materjale kasutades; - tööandja kohustub tagama töötajale seadusega ettenähtud hüved, nagu vaba aja andmine või tasuline puhkus.1 Töö tegemiseks sõlmitud lepingu olemuse väljaselgitamisel on eelkõige oluline poolte tahe, st millist lepingut sooviti sõlmida. Töötajate kaitse eesmärgil sätestab TLS § 1 lg 2 eelduse, mille kohaselt loetakse kõik lepingud, mille puhul üks isik teeb teisele isikule tööd ja selle töö tegemist võib oodata üksnes tasu eest, töölepinguks 2. Seega vaidluse korral ei tule töötajal tõendada, et tegemist on töölepinguga, vaid väidetav tööandja peab tõendama, et tegemist on muu võlaõigusliku lepinguga ja mitte töölepinguga. TLS § 1 lg 4 sätestab üldpõhimõtte töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata
Konkurentsi osutamise keeld ja selle kasutamine töösuhetes Essee Töösuhetes on konkurentsikeeld paika pandud töölepinguga. Kui tööandja ei soovi, et töötaja tema konkurentide juures tööd teeks ning hoiaks äri-ja tootmissaladust, tuleb see kohustus kokkuleppida ametlikult töölepingus.Üldjuhul kehtib piirang edasi ka pärast töösuhte lõppemist. Konkurentsipiirangu seadmine peab olema põhjendatud, sest iga töötaja suhtes ei ole see piirang õigustatud. Töötajal on õigus täpselt teada saada milles keeld seisneb
koosoleku otsusega võib nimetatud hüvitisi muuta. 4.5.Juhatuse liikme raamatupidaja lähetus- ja esinduskulude hüvitamise põhimõtted ning võimalikud erisoodustused kehtestatakse osanike otsusega, sealjuures mitte väiksemas summas kui on ette nähtud kehtiva õigusaktiga. 4.6.Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel on Juhatuse liige raamatupidaja kohustatud andma tagastamise akti alusel üle kogu tema valduses oleva Äriühingu vara, sealhulgas intellektuaalse omandi objektid, raha, pangakaardid ja Äriühingu dokumentatsiooni. Juhatuse liige - raamatupidaja on kohustatud täitma nimetatud kohustuse kolme (3) päeva jooksul Lepingu lõppemisest osanike koosoleku otsuses Juhatuse liikme tagasikutsumise kohta fikseeritud isikule juhul, kui osanike koosolek ei otsusta teisiti. 4.1. PUHKUS 4.1.Juhatuse liikmel raamatupidajal on õigus iga-aastasele puhkusele. Juhatuse liikme raamatupidaja puhkuse pikkus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva aastas
1)Konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel eesmärgil kaitsta tööandja ettevõtte saladusi ja keelata töötajal teha koostööd tööandja konkurendiga või ise tegutseda samas valdkonnas. Konkuentsipiirangu kokkulepe võib kehtida ka peale töösuhte lõpetamist, seejuures peab tööandja maksma töölisele saladuse hoidmise eest. 2)Ärisaladuse hoidmise kohustus tekib töötajal ainult siis, kui tööandja on selgelt määratlenud saladuses hoitava teabe ja selle ka töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kui tööandja ei ole seda teinud, võiks tööline ikka hoida saladust lähtuvalt heast tahtest ja TLS-st. Erinevus on selles, et tööandja ei kohustu maksma töölisele saladuse hoidmise eest töösuhte lõppemisel. 3) Töökohustuste määramisel tuleb arvestada, et tööandja ei tohi alaealist lubada tööle, mis 1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2. Ohustab alaealise kõlblust; 3. Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õi
Töötaja kohustused ja õigused Grete Tomberg 011M Tallinna Teeninduskool Juhendaja : Heikki Ekusson TÖÖTAJA PEAMISED KOHUSTUSED(1) Kui seadusest, kollektiiv või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. 2) Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. 3) Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. 4) Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. 5) Hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. TÖÖTAJA PEAMISED KOHUSTUSED(3) 6) Teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega. 7)Teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab eri
jätkatakse sama või sarnast tegevust. 10 Töölepingu lõpetamise keeld tööandja vahetumise korral Senisel või uuel tööandjal on keelatud töölepingut lõpetada tööandja vahetumise tõttu. See ei mõjuta tööandja õigust tööleping muul alusel lõpetada. 1. Tööandja vahetumise korral on töötajate õiguste kaitse seisukohalt vaieldamatult kõige olulisem põhimõte, et töötajaid ei tohi sellel põhjusel vallandada. Direktiivi 2001/23/EÜ art 4 lõike 1 punkti 1 järgi ei saa ettevõtte, äriühingu või nende osade üleminek iseenesest olla omandaja või võõrandja poolse töölepingu lõpetamise põhjuseks. See säte ei takista töölepingu lõpetamist majanduslikel, tehnilistel või organisatsioonilistel põhjustel, mis toovad kaasa muudatusi tööjõus. 2
Kõik kommentaarid