Tuumajaama rajamine Eestisse Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on juba aastakümneid olnud üks kõige rohkem vaidlust pakkuvatest teemadest energeetika valdkonnas. Minu arvates oleks aga tuumaelektrijaama rajamine Eestisse vägagi hea ning mõistlik otsus. Kuna rahvaarv aina kasvab ja kasvab, suureneb ka inimeste energiavajadus, aina rohkem on materiaalseid vajadusi, mille rahuldamiseks on vaja energiat. Üks energia toomisviisidest on tuumaelektrijaam, tänu sellele, ei saaks me ainuüksi väiksema kütusekuluga energiat, vaid ka meie majanduselu saaks rohkem kasu. Seoses tuumajaama rajamisega, saaks riik pakkuda Eesti rahvale rohkem töökohti näiteks masinate ehituse, korrashoiu ning jälgimise valdkonnas. Tihtipeale toovad inimesed argumendiks, et tuumajaama rajamine Eestisse oleks väga kallis, kuid minu arust tuleks asja pigem teise nurga alt siis vaadelda. Kui me väidame, et tuumaelektrijaama rajamine oleks väga kallis, siis tuleks mõeld...
ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga võrdselt) vähemalt seni, kuni see elus on. Täpne argumenteerimine Nad mõlemad omistasid Täpne argumenteerimine tegeleb meeleväliste objektide argumenteerimist kui teed tegeleb nii meeleväliste kui ka kõrgema maailmaga. tarkuseni. materiaalsete objektide maailmaga. Uskus, et inimese hingel ei ole Mõlemad eeldasid, et hing on Uskus, et hinge aktiivus tema kehas kindlat asukohta. inimese sees, mitte tema avaldub kõige rohkem kindlas ümber
...............................16 1 Sissejuhatus Argumenteerimisega tegeleb kaks valdkonda, ühelt poolt veenmiskunst, teisalt loogika. Antud töös käsitlengi eelpool mainitud teemasid eraldi, kuna isiklikult ei näe valdkondadel suuremaid ühiseid jooni ning argumente ja argumentatsiooni, et töö lugejatel tekiks terviklikum pilt argumenteerimistest ja nii öelda taustinformatsioon. Lahkan argumenteerimist mõlemas valdkonnas suhteliselt üksikasjalikult, käsitlen ajalugu, teooriat ja näiteid. Töö koostamisel sümpatiseeris mulle just erinevate metoodiliste harude (kaasa arvatud argumenteerimine) põhjalikkus ja sügavus. Materjali otsimise ja kirjutamise käigus sai mulle üllatuseks, et isegi kõige väiksemaid teaduslikke meetodeid on ülimalt sügavalt uuritud, on loodud teooriaid, mõnel juhul ka valemeid, seejuures on toodud ülimalt lihtsalt ja arusaadava näited, pannes
poolt äärmiselt häälekalt oma arvamust avaldanud, olles ise teadmatuses või valesti asjast aru saanud. Sellistel puhkudel on ikka palju julgust vaja läinud, et tunnistada, et ma eksisin ja selle läbi jääda lolli olukorda. Võib-olla isegi punastada. Kui nüüd tagantjärele mõelda, on need olnud mu parimad hetked vaidlustes, sest need annavad võimaluse ennast parandada ja sellest olukorrast õppida. Samuti arendavad vaidlused diskuteerimis oskust ja ka argumenteerimist, mis tuleb elus alati kasuks. Paljudel aga ei ole sellist julgust, et tunnistada oma viga. See võib inimesed alatiseks tülli viia ja lepitust pole mõtet loota. Eriti, kui tegu on kahe uhke sõbraga. Kumbki ei suuda järele anda. Kui selgub, et kumbki eksis, pole see kaugeltki veel lahendus. Sellest algab sündmuste keeris, millesse kistakse mõlemad osapooled, kus kumbki pool õigustab ennast või teeb teist maha. Sellisel juhul kehtib vanasõna, et targem annab järele, mis
Arvamusloo kui meediateksti spetsiifika Katrin Aava ja Ülle Salumäe kirjutavad oma raamatus „Meedia ja mõjutamine“, et meedias avaldatakse põhiliselt kahte liiki tekste: ühed on faktilood ning teised on arvamuslood. Tüüpilised faktilood on uudised, tüüpilised arvamuslood on juhtkirjad, kolumnid ja kommentaarid. Tekstitüübina kasutab uudis põhiliselt narratiivi ehk jutustust, seega tegeleb sündmuste edastamisega, arvamuskirjutis aga kasutab põhiliselt argumenteerimist, st tegeleb väite, seisukoha põhjendamisega (Aava ja Salumäe). See kirjeldus klapib hästi ka Kadri Kasaku arvamuslooga, mille näol on tegu eelkõige kolumniga, kuigi kolumn eeldaks teatavad regulaarsust. Kommentaariks seda nimetada ei saa, kuna kommentaar on tavaliselt lühem. Samuti pole tegu juhtkirjaga, sest „kolumnid erinevad juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et nad esitavad autori isiklikku arvamust, seetõttu on nad alati allkirjastatud.“ Seega
küsimused). · Sooline valik. Arvestama peaks ka moderaatori ja grupi sobivust. Efektiivsema kommunikatsiooni tagab see, kui moderaator on grupiliikmetega samast soost. Kasutatakse eriti pereuuringute ja sotsioloogia küsimuste aruteludes. · Konfliktvalim. Grupiliikmed on väga erineva taustaga (vähemalt kaks aktiivset liiget iga muutuja osas). Kategooriad peaksid olema samuti polariseeritud (parimal juhul kaks äärmust). Selline valim innustab argumenteerimist ja toob välja suhtlusbarjäärid käsitletava küsimuse osas. · Ekspertvalim. Kui uurimuse eesmärk on saada kõnealuse küsimuse kohta võimalikult palju asjatundlikku teavet. · Laste ja noorte valimid. Siin on tingimata vajalik vanemate nõusolek (laste puhul). Kasutama peaks palju köitvaid abivahendeid (tahvlid, joonistused, fotod, rollimängud, hüpoteetilised situatsioonid), et võtta maha pingeid ja luua avatud mugav õhkkond.
5 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus Retoorika tähendab kõnekunsti ja oskust kasutada keelt efektiivselt ja mõjuvalt (The Free Dictionary). Laiemalt rääkides tähendab retoorika oskust suhelda avalikult ja/või mõjutada inimesi ning muuta nende veendumusi enda esinemisega. Seetõttu võib pidada retoorikat ka veenmiskunstiks. (Aava 2003: 5-7) Inimese veenmisel saab kasutada kas loogilist ja struktuurset argumenteerimist või inimesega manipuleerivat demagoogiat. Argument on aga kindla struktuuriga põhjendatud korrektne seisukoht. Selle ülesehitus põhineb väitel, eeldusel, tõestusel ja järeldusel. Demagoogias, vastupidiselt argumendile, puudub kindel struktuurne ülesehitus. (Aava, Katrin 2003: 49-50) Üldiselt kasutab demagoogilisi võtteid demagoog ehk isik, kes avaldab mõju inimeste tunnetele, nende arvamustele ja/või varasematele teadmistele, et kehtestada enda võim või
1. Andmete esmane analüüs: lugemine, reflekteerimine, esmaste seoste otsimine (-> uute andmete kogumine). 2. Kodeerimine: andmete analüütiline "avamine" ja märksõnadega "märgistamine". 3. Kategooriate arendamine: koodide täpsustamine, koondamine, ümberorganiseerimine. 4. Kategooriate omavaheline suhestamine ning analüüsi kirjapanek. Erinevad sammud toimuvad sageli samaaegselt ja mitmekordselt. Kvalitatiivses analüüsis ei kasutata arvulist argumenteerimist (enamik..., vaid üks..., pooled...). Kuna kvalitatiivse uurimuse puhul on tegemist mitte-tõenäosusliku valimiga, siis arvuline argumentatsioon ei lisa valiidsust. DOKUMENDID JA TEKSTIANALÜÜSI MEETODID Dokumentide tüübid: · Tekstilised, visuaalsed, kombineeritud · Loodud avalikuks või privaatsena · Formaalsed ("ametlikud") ja informaalsed (nt igapäevased sisematerjalid) · Avaliku või piiratud ligipääsuga
uurimine, kuidas nendest eranditest aru saada selle üldise seaduse piirides. Ja see on meil õnnestunud, nii et meie arvates me teame praegu täpselt, millal need erandid esinevad ja millal neid ei ole. Psühholoogias on tekkinud selline huvitav olukord, kus looduses ilmneb teatav regulaarsus, teatav korrapärasus vaatamata paljudele üksikutele faktoritele. See on aga üks erijuhtum kodeerimise spetsiifilisuse printsiibist. Selle üle oli palju vaidlusi, oli argumenteerimist ja vastuolusid, mis nüüd on tõesti ära jäänud. See printsiip on lõpuks jõudnud kõikidesse õpikutesse ja keegi ei vaidle enam sellele vastu". Praiming Trauma või mürgituse tulemusel mälu kaotanud inimene suudab suure vaevaga mäletada seda, mis temaga kümme minutit tagasi juhtus. Seda üllatuslikum oli aga tulemus, et raskel Eesti psühholooge 8
..", ,,Selleks, et saaksite võrrelda...", ,,Et saada kinnitust...", ,,Et vabastada teid kahtlustest, demonstreerime.. ." * Kuulajate kaasamine Kõhklejaid innustatakse tegutsema. Neile sisendatakse, et tehtud investeering (raha, aeg, energia) on kasulik ja seda ei tule kahetseda: ,,Nüüd, kus te olete veendunud, et ... ning teate ka sellele lahendusi...", ,,See on parim valik, mida te võisite teha..." vms. Veenmiskõne puhul võib kasutada nii argumenteerimist kui ka emotsionaalseid lugusid. Informeerivad kõned Loengud ja ettekanded on informeerivad kõned, mille eesmärk on teabe edastamine. Nii akadeemilised, õppe- kui ka aimeloengud käsitlevad suulise süstemaatilise mõttearendusena mingit probleemi või probleemideringi. Informeeriv kõne on erapooletu ega propageeri kellegi huve. Informeeriva kõne puhul käsitletakse probleemi kogu selle keerukuses. Esitada tuleb
võivad aha sisalduda ka vastavates teooriates, sh JAT-is. Juristide jaoks on JAT peamiseks abimeheks jõudmaks õigusele vastava otsustuseni. Kuigi need argumendid räägivad tervikliku JAT-i poolt, pole sellist teooriat kerge luua. Tegu on integratiivset iseloomu omava ja laia-aluselise teooriaga, mis on küll vajalik, kuid mille realiseerimine on teoreetilisel tasemel äärmiselt keerukas ülesanne. JAT puudutab esitatud seisukohtade argumenteerimist (so üks kahest õigusteaduse olulisimast ülesandest, teine on õiguse uurimine selle kriitilise interpretatsiooni läbi). JAT-is ilmneb ilmekalt Multi Level Approach, sest JAT peab leidma vastuse küsimusele: kuidas põhjendada juriidilisi otsustusi õigesti? III. 2.1. Jur. argumentatsiooni teooria piirid Piirid. Jur arg on kõikide õiguskultuuride osa. Vaatamata väga erinevatele arusaamadele, sünnivad jur otsustused valdavalt läbi jur argumentatsiooni
epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati argumenteerimist, et mentaalsed sõnad osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Füsikalismiga vaimufilosoofias polemiseerib Donald Davidson. Füsikalistid usuvad et vaimuseisundid on ajuseisundid, st vaimuseisundite samasust neorofüsioloogiliste protsessidega. Eksemplar-eksemplar samasust pooldav D on seisukohal, et ei saa olla rangeid psühhofüüsilisi seadusi ja mentaalsed ning füüsikalised maailmakirjeldused pole küll päris sõltumatud, kuid mitte ka
põhjendatud vastuseid juriidilistele küsimustele, mis võivad aha sisalduda ka vastavates teooriates, sh JAT-is. Juristide jaoks on JAT peamiseks abimeheks jõudmaks õigusele vastava otsustuseni. Kuigi need argumendid räägivad tervikliku JAT-i poolt, pole sellist teooriat kerge luua. Tegu on integratiivset iseloomu omava ja laia-aluselise teooriaga, mis on küll vajalik, kuid mille realiseerimine on teoreetilisel tasemel äärmiselt keerukas ülesanne. JAT puudutab esitatud seisukohtade argumenteerimist (so üks kahest õigusteaduse olulisimast ülesandest, teine on õiguse uurimine selle kriitilise interpretatsiooni läbi). JAT-is ilmneb ilmekalt Multi Level Approach, sest JAT peab leidma vastuse küsimusele: kuidas põhjendada juriidilisi otsustusi õigesti? Miks on aga juriidilise argumentatsiooni jaoks vaja teooriat, kui kontinentaalne õiguskord põhineb ometi seadusõigusel? 1) Õigusnormide üldisus (abstraktne iseloom) – õigustloovate aktide tekstid vajavad
kontekstil, järjekindlal arutlusskeemil ning eeldustel, mille tõesust antud protseduuri (dialoogi) raames kahtluse alla ei seata. Kahtluste tekkimisel võib tekkida vajadus täpsustada konteksti ja eraldi tõestada nii eeldusi kui ka loogilist skeemi. Lühemalt: tõestus on protseduur, mille jälgimine tekitab kuulajas veendumuse, et tõestatav väide või tõestatavad väited on tõesed või tõenäoliselt tõesed. Allpool käsitletakse peamiselt ratsionaalsusele pretendeerivat argumenteerimist, mille puhul on tavaks loogikareeglite järgimine ning üldsuse poolt omaks võetud faktide ja printsiipidega arvestamine. Järgnevalt ei käsitleta otseselt õiguslikku argumentatsiooni. 5 Näib, et matemaatilise tõestuse parim ingliskeelne vaste on proof ning argumenteerimise kaudu tõestust võib tõlkida inglise keelde ka kui argument. Ingliskeelne sõna argument tähendab eesti keeles vaidlust, väitlust,
annaabi.ee 
