toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms 2. kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 49. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine. KredEx - Eesmärk: o erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele, o toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel,
49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 50. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. 51. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. 52. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 53. Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed (stardi- ja kasvutoetus, ettevõtlusinkubaatorid, mentorlus (nende teenuste sisu)).
Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni, nt. stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskonna loomine, nt. madalad adminastriivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms 49. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS – Ettevõtluse arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja väisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudele o Välismaiste otseinvesteeringute kaasamine o Turismiekspordi ja siseturismi arendamine
ettevõtlusinkubaatorid (nende teenuste sisu) pakutavad teenused ettevõtjatele: sisustatud kontoriruumid, võimalus kasutada täiendavaid nõupidamisruume, sekretäriteenused, konsultatsioonid ja koolitused.Mentorlus kahe inimese pikemaajalist koostöösuhet, kus kogenud ettevõtja annab üldjuhul oma teadmisi tasuta alustavale ettevõtjale. 69. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: eesti ettevõtete suurendamine välisturgudel, välismaiste otseinvestorite kaasamine, turism KredEx eesmärgiks on erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKEdele, toetada
otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
· Teatud käitumisharjumused, mis võivad esineda Downi sündroomiga lastel: a) Keele suust välja ajamine b) Ilastamine c) Hüperaktiivsus d) Hulkuvad lapsed e) Jonnituurid f) Teiste laste löömine ja hammustamine g) Destruktiivne käitumine · Vaimupuuded: a) Kerge vaimupuue b) Mõõdukas vaimupuue c) Tõsine vaimupuue d) Sügav vaimupuue · Pakutavad teenused · Lapsel võik olla üks kindel võtmeisik (psühholoog või mõni teine kogenud professionaal) · On olemas laste arengukeskused. · Varajane arendusravi on väga tähtis Downi sündroomiga lapsepuhul. · Downi sündroomiga laste vanemate tugiühingud · Koduhoiuteenused · Puhkuseteenused · Rehabilitatsiooniteenused · Rahaline abi · Õigusabi · Terapeutide pakutavad teenused: a) Füsioterapeut b) Tööterapeut c) Kõneterapeut d) Erivajadustega laste koolitajad · Koolitusvõimalused a) Tavaline klass b) Tavaline klass koos konsultandiga c) Tavaline klass koos eriõpetajaga d) Tavaline klass koos lisaõppega
otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
meetodid. otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 55. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: - Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, - välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, - turismiekspordi ja siseturismi arendamine, - tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
........................................... 10 Maksimaalne potentsiaal ........................................................................................................................ 11 Seisakud ja edasiminekud ....................................................................................................................... 11 Downi sündroomiga laste haigused ........................................................................................................ 11 Lapse arengukeskused ja võimalused ......................................................................................................... 14 Varane arendusravi ................................................................................................................................. 14 Downi sündroomiga laste vanemate tugiühingud .................................................................................. 14 Kasupered/tugipered .............................................................
· Toetatavate ettevõtete väljavalimine on vähem või rohkem subjektiivne. · Toetusteks kulutatav raha tuleb kokku koguda, toetuste väljaandmist 70. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. pakutava toetuse sisu. · Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti
toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 48.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. (EAS) eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: • Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, • välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, • turismiekspordi ja siseturismi arendamine, • tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
tegutsevatele ettevõtetele. Kredex- Krediidi– ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus, eesmärgid: o erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele, o toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel, o suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust Maakondlikud arengukeskused on EAS-i ja KredEx-i lepingulised partnerid, kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil. 53) Olulisemad Eestis rakendatavad toetusmeetmed: Stardi- ja kasvutoetus - ettevõtluse alustamiseks vajaminemapõhivara soetamiseks või hoonete renoveerimiseks, vajalik on omafinantseering. Jaguneb alustamis- ja kasvutoetuseks, vastavalt kuni 50 000 ja kuni 160 000 EEK
(1) otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat
* otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; * kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS (EAS) eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: * Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, * välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, * turismiekspordi ja siseturismi arendamine, * tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
osalemiseks vms; kaudsed meetmed · eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 51. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust. · Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS); · Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx); · Maaelu Edendamise Sihtasutus. EAS eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja
Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms NB! Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS – ettevõtluse arendamise sihtasutus Eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: - Konkurentsivõime suurendamine välisturgudel - Välismaiste otseinvesteeringute kaasamine - Turismiekspordi ja siseturismi arendamine - Tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine
meetodid. 1) otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; 2) kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 55. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS (ettevõtluse arendamise sihtasutus) Eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevaid valdkondades: - Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel - Välismaiste otseinvesteeringute kaasamine - Turismiekspordi ja siseturismi arendamine
(1) otsesed meetmed abi suunatakse konkreetse ettevõtteni nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; (2) kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 54. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 1992. a alustati ärinõuandlate ja ettevõtluskeskuste loomisega. Väikeettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamiseks loodi peale 1993. a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. Kasutatavad ressursid olid väga piiratud.