1.JUMALAD 1.8.Aphrodite(Venus) Aphrodite oli armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna
Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja
Koldetule ja kodurahu jumalanna, seeläbi ka perekonna kaitseja. Kreeklased uskusid, et Hestia viibib alati koduse tulekolde juures, seepärast kandsid kreeka neiud ka tule eest hoolt. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Hestiast ei ole väga palju lugusid, kuna ta ei lahkunud kunagi Olümposelt. Surelikud armastasid Hestiat kõikidest jumalatest kõige rohkem, talle toodi toidu- ja joogiohvreid. Hestia sümboliks on koldetuli. Ares Sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg, Aphrodite kallim. Ares oli julm, hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Ta oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust. Arest kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Athena Sõja- ja tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tuntud ka kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud
APHRODITE 10. Klass Kultuurilugu 2012 Aphrodite Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna. Lisanimi on "magusalt naeratav." Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad ja ilusad lilled. Lisaks omas ta võimu ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Jumala sünd Arvatakse, et kaunitar pärineb laine merevahust, Küprose lähedalt, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu).
Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Rooma usundis vastab talle jumalanna Juno. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Kuna Herat kujutati kodu ja abielu kaitsjana siis pani ta oma jumaliku abikaasa kõrvalhüppeid väga pahaks ning jälitas oma vihaga mehe mängukaaslasi ja nende järglaskonda. Peale Zeusi ja tema armuskeste vihkas Hera ka troojalasi. Seda selletõttu, et Paris 3 oli kuulutanud kõige kaunimaks jumalannaks mite tema, vaid Aphrodite. Kuigi Hera vihkas kogu südamest Zeusi, võttis ta siiski ette Zeusi võrgutamise. Seda sellepärast, et astuda troojalaste vastu kreeklaste poolelet. Hera kaunistas end Aphrodite rinnavööga ja võitis silmapilkselt Zeusi südame. LINNUTEE TEKKIMISE MÜÜT Mitte vähem armukade kui Io pojale oli Hera Heraklesele, kes oli Akmene poeg. Kuidagi
Sümboliks oli granaatõun. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad
Aphrodite oli vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon
ambroosiale. Tänu oma kenale lüüramängule sai temast kõigi muusikute kaitsja. Tal oli ka võime tulevikku ennustada. Ta oli valgusejumal. Ta otsustas rajada Delfisse oma pühamu. Apollon oli küll kõikidest jumalatest nägusam, kuid ei abiellunud kunagi. Ta vastustas meeste surma eest. T a lemmikloomad olid väidetavalt lõvi ja sfinksid. Teda kujutatakse sageli koos muusadega ja tema sümboliks on lüüra. Aphrodite (Venus) Aphrodite oli Zeusi tütar. Ta oli ilu- ja armastusjumalanna. Ta sündis merre kukkunud Uranose tükist ja merevahust, Küprose saare lähedal. Ka nimi Aphrodite tuleneb kreekakeelsest sõnas aphros (vaht), mis võib viidata tema sünnile meres. Ta oli Heiphaistose abikaasa, kellele ta polnud truu. Hephaistos oli
merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli
....................................................... 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest kõige tähtsam ning tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Titaanide järglased oli jumalad, ning esimesed Olümpose jumalad sünnitasidki Kronos ja Rhea. Tähtsamaid jumalaid kutsutakse olümpose jumalateks, kuna nad elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas. Titaanideks oli 6 poega: Titaanideks oli 6 tütart: 1. Hyperion 1. Mnemosyne 2. Iapetos 2. Phoibe 3. Koios 3. Rhea 4. Kreios 4. Tethys 5. Kronos 5. Theia 6. Okeanos 6. Themis
· Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. · Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta
Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Hestia (Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis ("prütanis" esimees, valitseja; prütaneion kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle, kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid. Ares (Mars) oli sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. 1 Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate olid ka veel titaanid kellest kõik sai alguse
(Chaline 2005:37) Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk.(Hamilton 1975:25) 8.Artemis Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast: "Kuldne Aphrodite, kes kõiki armastama sunnib, ei suuda võitu saada kolmest südamest: puhtast neitsist Hestiast, hallisilmsest Athenast, kes hoolib ainult sõjasy ja kaunist käsitööst, Artemisest, kes metsi armastab ja mägestiku loodust." Artemis on metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist-küllalt tähelepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal.(Hamilton 1975:25)
Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni
R O M A N KU RT Š A N O V JUMALAD Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. APHRODITE Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. ARES Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas
Ta oli päikesejumal ning seda sümboliseerisid tema kuldsed nooled. Apollo/ Phoebus oli loomakarjade kaitsja, valguse-, teaduse- ja kunstijumal. Veel peeti teda arstinduse jumalaks. Teda nimetati ka Musageteks,, sest ta oskas ennustada tulevikku, puhastas inimesi pattudest ( põhiliselt mõrva sooritamisest) ning oli liidriks reisijatele ja meremeestele. Aphrodite 1 ÜLESANDED Aphrodite (varem eesti keeles Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeusi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut. Hilisema versiooni esitab "Ilias", mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. 2 TÄHTSAMAD TEOD
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kolmhark
Paljude jumalate kohta on erinevaid arusaamu. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklaste arust ei loonud jumalad maa ega taeva, vaid see oli juba enne neid olemas. Jumalad olid Kreeklastele nagu esivanemad, kuid kõige võimsama olid titaanid ehk vanajumalad, nende võim oli piiramatu. Kaksteist olümplast olid Zeus ehk peajumal; tema kaks venda: Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning Artemis ja Hera. Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks
Vana- Kreeka jumalad Zeus Aphrodite Poseidon Apollon Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus
Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendatud küpress ja kõik metsloomas, eriti aga põder. 8 Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Ta on Zeusi ja Dione tütar, nagu ,,Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et Aphrodite sündis merevahust, ja tema nime seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Venusega kaasnes ilu
Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, http://fc09.deviantart.com/fs14/f/2007/077/a/1/Zeus_by_Varges.jpg mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. 3 Aphrodite ehk Venus ehk Atheina Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled. Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Ta oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 4 Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeuzi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut
VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled
· Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja · Tema võistlejaid jälitasid Hera kiivus ja raev · Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks · Sümbolid lehm ja paabulind Ares · Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Sõdurite kaitsja · Inimesed ei armastatud Arest ning isegi jumalad vihkasid teda · Aphrodite ja Arese armastuse viljana sündis Eros · Sümbolid oda, kull, koer Athena · Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Sündis Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastuses Athena · Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja · Sümboliteks öökull, madu, kiiver, oda Apollon
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Olümpos ja Olümpose jumalad Referaat Eva Hein 10 A klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 Sissejuhatus Valisin uurimustöö teemaks Olümpose ja Olümpose Jumalad. Teema valisin ma sellepärast, et see tundus mulle kõige huvitavam ning kuna ma olen ise Kreekas käinud ja Olümposest ka natukene kuulnud, on sellel alal ka lihtsam orienteeruda. Alati on parem kirjutada millestki sellisest, mis sulle tuttav on ning millega sa kokku puutunud oled. Selle referaadi abil sooviksin ma laiendada oma teadmisi Kreeka Jumalate kohta, sest tänapäeval räägitakse neist siiani üsna palju. Arvan, et põhjalikud teadmised Kreeka
Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku
ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks
Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiusas oma vaenlasi(zeusi armukeis ja nende lapsis siis) taga. Herale pühendati ka templeid. Nendest kuulsamad olid Olümpose ja Samose templid. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka
käskjalg;Ares sõjajumal;Hestia kodujumalanna;Hades allmaailma ja surnute vallitseja ja Demeter põllunduse jumal. KAOS Uranos Gaia Titaanid Kükloobid Hekatonheirid Kronos-Rhea Zeus Hera Hades Hestia Demeter Poseidon Athena Apollon Artemis Aphrodite Hermes Hephaitos Ares Joonis 1.Tähtsamate jumalate põlvnemine Zeus Zeus oli Kronose ja Rhea laps,kes sündis saladuskatte all Kreeta saarel Dikte mäel ühes koopas.Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal,kes elas Olümposel.Tema vanemateks olid titaanid Kronos ja Rhea ning sümboliks valitsuskepp,piksenool,kotkas,tamm.Ta oli taevaisa,kes oli ettearvamatu iseloomuga ning naistemees
Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena.
koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur.
.......................................................................................................3 2. Zeus & Hera........................................................................................................4 3. Poseidon & Hades..............................................................................................5 4. Athena & Apollon...............................................................................................6 5. Artemis & Aphrodite..........................................................................................7 6. Hermes & Ares...................................................................................................8 7. Hephaistos & Hestia...........................................................................................9 8. Kasutatud kirjandus..........................................................................................10 Sissejuhatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
