-15.saj. ehitatud katedraal. Bordeaux'd - Linna plaanisturktuuris on tänaseni säilinud Rooma-aegsed täisnurgi ristuvad peateljed. 12.sajandil alustatud ühelööviline gooti stiilis katedraal ning paar hiliskeskaegset kirikut. Antiikajast pärinevate linnade võrk Itaalias arenes 12.saj. võrdlemisi kiiresti, peaaegu kõigis neist on säilinud antiigist pärit tänavavõrk, mille vahele ja ümber kasvas keskaegsete kitsaste tänavate rägastik (Bologna, Aosta jm) 2. Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad. Rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks. (Monpasier jm) Nt: Monpasier - regulaarse tänavatevõrguga kindlustatud linn, mille keskväljak on kahelt poolt piiratud galeriidega. Korrapärase tänavateskeemiga kindlustatud väikelinnad, milles loomulikult ei puudunud ka katedraal. 3. Loomulikul teel kasvanud linnad. Loomulikul teel kasvanud linna südamikuks
Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi. Itaalia rahvas on väga kiindunud oma kommetesse ning peaaegu kõik elanikud räägivad itaalia keelt
1) Amandus, Amanda, jne. (= armastatav (teda tuleb armastada), põhivormid amo, amas amavi, amatum, amare = armastama); 2) Miranda (imeteldav (teda tuleb imetleda), miror, miratus sum, mirari = imetlema) Kohanimevaramu: (roomlaste vallutuste tagajärjel) Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Auscorum Auch/Aux (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth (Reini jõe ääres, Düsseldorfi linnaosa); Caesaris Praetorium (Baden Württemberg, sksm) (Kaiserstuhl = the "Emperor's Chair"); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi, Hollandi idaosas, Saksamaa piiri ääres. Colonia Agrippina> Köln; Lugdunum> Lyon (Prm); Noviomagus Treverorum > Neumagen-Dhron (Reinimaa-Palatinaat, Sksm). HARJUTUSED TUNNIS
(km²) Sardiinia 14. maakond(Sardegn Cagliari 24 090 1 675 286 a) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074 17. Trentino-Alto Trento 13 607 1 036 639 Adige 18. Umbria Perugia 8 456 906 675 19. Valle Aosta 3 263 128 129 d'Aosta 20. Veneto Venezia 18 399 4 936 197 Rahvastiku asulad Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31. detsember 2010) 1 Rooma Lazio 2 761 477 2 Milano Lombardia 1 324 110 3 Napoli Campania 963 357 4 Torino Piedmonte 907 563
Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km 2. Austria 98 in./km2 Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju Sloveenia 97 in./km2 madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km 2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). . . . . Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Vanus Inimeste arv
(km²) 14. Sardiinia Cagliari 24 090 1 675 286 maakond(Sardegna) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074 17. Trentino-Alto Trento 13 607 1 036 639 Adige 18. Umbria Perugia 8 456 906 675 19. Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129 20. Veneto Venezia 18 399 4 936 197 Rahvastiku asulad Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31. detsember 2010) 1 Rooma Lazio 2 761 477
Dolomiidid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc, mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril. Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna. Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht põhjast), jäävad mägede vahele Aosta, Fiemme ja Gardena orud ning suur Po tasandik, kus voolab Po koos peamiste lisajõgedega. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Itaalia pinnas on viljakas. Itaalia on küllalt mägine maa (põhjast lõunasse lõhestab teda
Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid
Piirkonna DO käib ainult punase veini kohta ja see on tavaliselt 100% Tinto Fino (Tempranillo), kuigi lisada on lubatud ka Cabernet Sauvignoni, Merlot'd ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost. Itaalia Itaalia veinitootmispiirkonnad 1. Toscana 11. Umbria 2. Piemonte 12. Abruzzo 3. Veneto 13. Lazio 4. Lombardia 14. Molise 5. Trentino-Alto Adige 15. Puglia 6. Valle D´Aosta 16. Campania 7. Liguuria 17. Basilicata 8. Friuli-Venezia-Giulia 18. Calabria 9. Emilia-Romagna 19. Sitsiilia 10. Marche 20. Sardiinia Itaalia Veinide kvaliteediklassid Vino da Tavola (VdT) -- Itaalia lauavein, etiketil ei tooda välja ei veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Need on veinid, millesse võib suhtuda kergelt ja lõbusalt -- nad ei ole oma
pajas juustu või šokolaadi, millesse sööjad oma kahvlite otsas kas saiatükikesi, puuvilju vms kastavad. Valmistatakse ka õlifondüüd – pajas kuumutatakse õli ning sellesse kastetakse liha- ning kalaviile. Sõna fondüü tuleneb prantsuse sõnast fondre ehk sulatama ning tähendab ’sulatatud’. fontina – Itaaliast pärit poolpehme koorejuust, mida valmistatakse Alpides asuva Aosta orus elavate lehmade piimast. See sobib nii naturaalselt kasutamiseks – riivimiseks vms, aga ka kuumtöötlemiseks, näiteks kastmete valmistamiseks. frankfurter – kohati tuntud ka Wienerwursti ehk viini vorstikese nime all. Väga pikad ja peenikesed mahedamaitselised vorstid. Algselt tehti neid ainult sealihast ja töödeldi külmsuitsus, nüüdisajal kasutatakse ka muud toormaterjali ja valmistusviise. Eurooplased pruugivad
kulinaariaga – veini ja roogade koosmõju iseloomustab ainuomane tugev rikkalik maitse ja aroom. Piemonte tähendab itaalia keeles „mägede juures“ – mägedeks on Alpi mäed. Vaid 5% Piemonte istandustest asun tasandikul, ülejäänud paiknevad mägedes või nõlvadel. Iga nõlva asend horisondi suhtes on erinev – see ka põhjus, miks igas viinamarjaistanduses on ainulaadne mikrokliima. Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau, Gewürztraminer, Savignon Blanc, Riesling ja Chardonnay
/km2 Sloveenia 97 in./km2 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km2. Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km 2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999
Anton,Nina,Claudius-Claudius,Claudia. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi-ja omadussõnadest. Kohanimevaramu-eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr-1.saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeerumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta Raurica-Augst(Sveits); Augusta Treverorum- Trier(Saksamaa); Augusta Uscorum-Auch(Prantsusmaa);Augusta Praetoria- Aosta(Itaalia);Caesaraugusta-Zaragoza(Hispaania), Colonia Agrippina-Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. 26.Miks räägitakse alates varasest uusajast Euroopa keeleliselt relatiniseerimisest? Miks tähendab relatiniseerimine ühtlasi ka regetsiseerimist? Millistes eluvaldkondades on olnud aktiivsem ladina, millistest kreeka laensõnade tarvitusele võtmine? Ladina keel kui rahvusvahelise leksika ja terminoloogia alus: Antiikne eeskuju- ladina
23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: *Isikunimevaramu: Rooma kahekomponendilise isikunime traditsioon (eesnimi+perenimi): Titus Livius. Nimevalik: Roomlaste eesnimedest: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus ja igast tähenduste värk. Nimi ja omadussõnadest, nt Felix *Kohanimevaramu: Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Vastus: Inglise keelt ei hoitud jäiga ega muutumatuna, vaid saadi aru, et muudest keeltest mõjude ja laenude ülevõtmisega keel ei hävi. Inglise keeles on ladina keele laene, germaani keelte laene ja gretsisme (kreeka keele laene). Kuna inglise keel oli "paindlik", st võeti meelsasti üle teiste keelte
Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi ja omadussõnadest. b) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr1. saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta RauricaAugst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth; Caesaris Praetorium (Kaiserstuhl); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi. Colonia Agrippina> Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits). 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle
Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km2. Austria 98 in./km2 Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju Sloveenia 97 in./km2 madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke 13 hõlmavas Campanias (Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). 4
(argiculturist ja peasant (ingl.k), pediculosis 2. Kohanimevaramu: ja lousiness (ingl. k). Augusta Raurica-Augst (Sveits); 2) monoseemsus kõikides keeltes: Augusta dermatitis. Treverorum Trier (Sksm); Augusta 3) kergesti mõistetav struktuur: -oma Uscorum (fibroma, myoma); -itis (arthritis), Auch (Prantsusmaa); Augusta -osis Praetoria Aosta (arthrosis). (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza Internatsionalismide probleemid: (Hispaania); Caesaris 1) kõiki sõnatüvesid pole üle võetud Verda Kaiserswerth; Caesaris kõigisse Praetorium keeltesse; (Kaiserstuhl); 2) ülevõetud sõnad on mõnes keeles Ulpia Noviomagus Batavorum >
annaabi.ee 
