Q-süsteemile antud soojushulk U-süsteemi sisenergia muut A-süsteemi töö välisjõudude vastu (paisumistöö) Selle valemi põhjal on kerge näha: kui süsteem väljaspoolt energiat ei saa, siis võib ta tööd teha ainult siseenergia arvel. Kui siseenergia ammendub, siis edasi tööd teha pole võimalik. 3. Töö termodünaamikas Kõige lihtsam termodünaamiline süsteem on mingis kinnises anumas olev gaas. Lihtsuse mõttes oletame, et selliseks anumaks on silinder, mille üheks põhjaks on liikuv kolb. Kui silindris olevat gaasi kuumutada isobaariliselt (rõhk ei muutu), siis gaas surub kolbi paremale, nii et gaasi ruumala suureneb. Saab näidata, et jääval rõhul on gaasi paisumistöö järgmine A=pV A-gaasi paisumistöö (J) p-gaasi rõhk (p=const)(Pa) V-gaasi ruumala muut (m3) 4. Soojusmasin Soojusmasinaks nimetatakse masinat, milles toimub kütuse siseenergia muundamine mehaaniliseks tööks
· Viisin väljakaalutud proovi kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse. · Lisasin väikese koguse pestud liiva. · Hõõrusin uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Lisasin sinnasamasse väikeste portsjonitena veevaba , et taimses materjalis sisalduvat vett siduda. · Jätkasin samal ajal massi hõõrumist. · Lõpetasin soola lisamise, kui moodustus kuiv, pulbriline mass. · Valisin sobiva suurusega kuiva anuma ekstrakti kogumiseks. Valisin selleks anumaks 25 ml mõõtesilindri. · Varustasin mõõtesilindri sobiva suurusega lehtriga ning asetasin sellele kuiva paberfiltri. · Alustasin karotenoidide ekstraktsiooni proovist sobiva orgaanilise lahustiga. Selleks lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikese koguse ekstrahenti. Lisasin esimesel korral ~ 10 ml oktaani. Edaspidi lisasin väiksemate koguste kaupa (~ 5- 10 ml), kuid piisavalt, et sademe kohalt oleks võimalik teelusikaga ekstrakti eraldada.
veekindlalt atmosfääris olevatest piiretest, et vältida pinnase vete kapillaartõusu seintesse. Analoogselt käitub vedelik materjalide mikropragudes. Kapillaartõuse on võimalik reguleerida kui muuta pindpinevust või kui muuta pinnaenergiat ehk muuta adhesiooni jõudusid. · Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poorse vaheseina. Kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest, kõrgema konentratsiooniga lahusesse Osmoosi anumaks ehituses on nt. betoon. P= RT/V 13. Lahus kahe või enama aine homogeenne segu, kus üks on lahustiks, teine lahustunud aineks. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi, Suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet Emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahuste klassifikatsioon:
raskus-kiirendus. Kohesiooni jõud on jõud aine osakeste vahel vedelikes, adhesioonijõud aga vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel. Neid on võimalik muuta lisandite viimisega vedelikku, tahke aine korral kaetakse selle pind. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi boorse vaheseina. P=RT/V=RTM , kus R on 0,082 dm*atm/mol*kraadi, M on molaarsus, P on osmoonne rõhk rõhk, mida avaldab lahuse sammas. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. 10. Vedelate lahuste ...: Lahus on vähemalt 2 aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu
tagaosas - eriti suur kolvikeste tunglemine on kollatähnis. Kolvikesed tunnevad punast (pikad lained), sinakaslillat (lühikesed lained) ja rohelist (keskkmised lainepikkused), aju miksib signaalidest kokku terviku Värv sõltub... See kuidas värve tajume, sõltub valgusest. Mari Haavel on pildistanud need narüürmordid uurimaks valge vaheldusrikkust. Supititina range ja skulpruraalne olek ülemises külma valgusega pildis, pehmeneb heledama pildi kollakas valguses nostalgiliseks anumaks. · ... meie kogemusest. Värvuse üle ei otsusta me sageli mitte selle järgi, mida näeme, vaid selle järgi, mida teame. Näiteks ei arva me, et kätepesija käed on olnud enne pesu pruunid nagu nägu varjus. · ... pinna omadusest. Siledalt pinnalt peegelduvad valguskiired
· Sagedamini esineb haiguspuhanguid külmadel aastaaegadel · Viirus levib haigelt loomalt tervele vahetul kontaktil, kui haige siga eritab nõredega suurel hulgal viirust. · Enamus inimeste nakatumisi toimubki otsesel kontaktil haigete sigadega. Siiski on esinenud juhtumeid, kus sigade gripiviirus levib inimeselt inimesele Sead võivad nakatuda inimeste ja lindude gripiviirusega ja nad muutuvad "viiruste segunemise anumaks", kus sünteesitakse uued A viirusetüved, mis on potentsiaalne nakkusallikas inimesele. Ilmekaks näiteks on viimane H1N1 viirusetüvi, mis on geneetiline kombinatsioon neljast viirusest kaks sigade, üks lindude ja üks inimeste gripiviirusetüvi. Sümptomid: diarröa, köhimine, letargia, söögiisu langeb, ninanõre, palavik, kaalu langus, kasvupeetus Kahekihiline lipiidne
kulunud aeg on tühiselt väike võrreldes põrgetevahelise ajaga. Gaasides on molekulide vahelised kaugused suurusjärgus 40⋅10−10 m . Kuivõrd molekulide läbimõõt on 1-3 Å (1 Å = 10-10 m), siis on esimene postulaat rahuldatud. B Ideaalse gaasi rõhk Tuletame seose ideaalse gaasi rõhu määramiseks mikroparameetritest (osakeste keskmine kiirus, ühe osakese mass, osakeste kontsentratsioon jms) ning mehaanika seaduspärasustest lähtudes. Lihtsuse mõttes eeldame, et anumaks, milles gaas paikneb, on kuup küljepikkusega l. Olgu molekuli mass mo ning (keskmine) kiirus v. Leiame gaasi poolt seinale avaldatava rõhu. Kuivõrd ruumisuunad on samaväärsed (ning molekulid liiguvad kõigis suundades võrdse tõenäosusega), võime valida suvalise seina. Olgu seinaks, millele avaldatavat rõhu uurime, x-teljega risti olev sein. Gaasi poolt seinale avaldatav rõhk on Fx
kui vedelik ise; 90; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr), ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud; 90; surub kapillaaridest välja. Valgub laiali täielik märgamine. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 12. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu
*muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Hüdrofobisaator vett tõrjuv aine (tahke aine pind määritakse sellega, et muuta ta pinnaenergiat: näit manteetähistused). Osmoos molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poose vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees. Osmootne rõhk: p=RT/V RTM (R on universaalne gaasikonstant). Näit: looduses on osmoosseks anumaks rakk. Betoonid võivad osutuda poorseteks, et leiab aset osmoos. Mitmesugused läbivate pooridega ehitusmaterjalid. Keraamilised tooted st. põletatud savid. 11) Lahused kahe või enama puhta aine homogeensed segud (võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus) Lahusti üldjuhul see aine, mida on rohkem massi- või mahu%-des (erand: vesilahused olenemata vee kogusest, on lahustajaks vesi)
Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes kk-s olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Märgava vedeliku tõus mööda kapill. ja pragusid on pöördvõrd. kapillaaride raadiusega. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. 10. Vedelate lahuste mõiste. Kuidas määratakse vee üldist ja mööduvat karedust? Vee üldine karedus on 2,8 mmol/l, mööduv karedus 4,5 mmol/l, kui palju tekib katlakivi 12 m3-st veest (CaCO3)? (VT KÜSIMUST 19. Vastus: katlakivi hulk= (mmol) liitris * liitrite arv) Lahus on vähemalt 2 aine homog segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane
pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h = 2/gr) ning ei märga pinda (vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud). · 90, siis surub vedelik end kapillaaridest välja ja valgub laiali täielik märgamine. Osmoos lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes Gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess. Osmootiliste jõudude mõjul hakkab vesi lükkama katet pinnalt lahti. (eeskätt gaasitorudel, mis maa sees). 13
vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Paber märgub hästi ja paberi kiudude vahel on palju kitsaid vahesid, kuhu vesi sel viisil pugeda saab. Vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris on pöördvõrdeline kapillaari sisemise läbimõõduga mida peenemad kapillaarid, seda kõrgemale vesi neis tõuseb. Osmoos on lahusti (nt vee) ühesuunaline liikumine läbi poorsete materjalide madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Nt looduses on osmoosseks anumaks rakk; ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi tagajärjel võib vesi liikuda mahutitesse, mistõttu mahutite maht hakkab suurenema ning üle ajama. Süsinikterasest gaasi-, naftatorusid, mis on pinnases, isoleeritakse väljastpoolt spetsiaalse kõrgtihendusega polüetüleenist ,,kleeplindiga". Mähitakse torudele ümber ning pannakse peale katoodkaitse. Polüetüleeni kiht on vähesel määral poorne. Läbi pooride hakkab aeglaselt tungima ka pinnasevesi. Polüetüleeni kihi ja
vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes keskkondadess olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Märgava vedeliku tõus mööda kapillaari ja pragusid on pöördvõrdeline kapillaaride raadiusega. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. 13. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus, tahke aine vedelikus) mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel (keemine, külmumine, aururõhud). Vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol/dm3, HCO3- sisaldus 4,5 mmol/dm3, kui palju võib maksimaalselt tekkida katlakivi 12 m3-st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)?
pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes kk-s olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju: gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess. Osmootiliste jõudude mõjul hakkab vesi lükkama katet pinnalt lahti. (eeskätt gaasitorudel, mis maa sees). 14. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus ja tahke aine vedelikus) mõiste,
8 33 32 Karteripoolmed ühendatakse omavahel poltide või kru- videga. Täpse asendi tagavad tsentreerivad puksid või juhtäärised. Liitepindade tihendamiseks käsutatakse õlis immutatud pabertihendit, bakeliitlakki või tihendusmastik- seid. Neljataktilisel mootoril on karteri alumine osa õli yaru- anumaks. Ülerõhu vältimiseks ühendatakse ta rõhutasändi kaudu perioodiliselt atmosfääriga. Kahesilindriliste nelja- taktiliste mootorite (MT-9, M-66 jt.) tunnel-tüüpi kartereid ei poolitata, väntvõll asetatakse sisse otsa-ava kaudu. Nel- jataktiliste mootorite karteris on veel eraldi kambrid gaa- si j aotusmehhanismi detailidele. Nii nelja- kui kahetaktiliste mootorite karterid valatakse alumiiniumisulamist. Väntvõll toetub seinte avadesse pressitud kuul- või rull-
annaabi.ee 
