Siiski leidub palju neid inimesi, kes usuvad et armastus pole mitte teaduslikult tõestatud reaktsioon, vaid maagiline vaimne ja füüsiline side kahe inimese vahel. Nad ei vaja ajamäärasid, piiranguid ega nõuandeid armastuse defineerimiseks, sest usuvad seda, mida ise kogenud on. Muidugi on selline arvamus väga subjektiivne ja levinud on ka väärarvamusi. Osa inimestest leiab näiteks, et seks on võrdeline armastusega. USA üks kuulsamaid antropolooge, pr Helen Fisher on avaldanud, et armastusel on olemas kolm faasi, esimene neist on iha, seejärel tuleb kiindumus ning siis seotus. Tema teooria järgi algab armastus ihaga, mille juurde kuulub tunguv füüsilise läheduse vajadus. Kiindumise faasis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Mina isiklikult leian, et armastuse valem peitub kindlasti keemilistel
keelte toimimiseks. Esimene grammatiline käsitlus on esimene osa neljast 12. sajandi käsitlusest vana-norra keele kohta (Codex Wormianus); autor kasutab minimaalpaare, et eristada foneeme. 9. Renessansi keeleteadus Port-Royali grammatika (1660) kirjutati samanimelises kloostris; tugevalt mõjutatud Descartes'i ideedest; oli aluseks generatiivsele grammatikale. 10. 18. sajandi keeleteadus James Burnett e Lord Monboddo soti jurist ja esimesi antropolooge, kes selgitas keele ja ühiskonna päritolu küsimusi; analüüsis primitiivsete ja moodsate keelte struktuuri; leidis esimesena, et primitiivsed keeled kasutavad lihtsate mõistete väljendamiseks ülearu keerukaid sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele
Teos räägib ka abielust. Lévi-Strauss täiendas oma teooriat hiljem totemismi, müütide ja kunstiga. Inglise keelses maailmas ei teatud sellest midagi, kuna Lévi-Straussi hakati tõlkima alles 1960ndatel. Strukturalismi kritiseeriti, kuna see oli tõestamatu. Maussi järgmine õpilane, Löis Dumont arendas strukturalismi, kui tootemargi. Tema suurim välivaatlus oli India kastisüsteemi kohta. UUS-EVOLUTSIONISM, KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism.
stseenid, mis kujutavad tegelaste fantaasiamaailmu, on filmitavatega koostööd tehes (jagatud antropoloogia) kujunenud narratiiv, on kaadreid saatvad, tegevust peegeldavad kommentaarid. Kokkuvõte http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1525/var.2007.23.1.38/pdf [vaadatud 01.11.11] 39 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 6; 139-140 10 Jean Rouch (1917-2004) oli üks esimesi Prantsuse antropolooge, kes juba alates 1940ndate lõpust hakkas (esmalt Lääne-Aafrikas, Nigeris) tegelema visuaalse antropoloogiaga ning kelle käe all valmis üle saja filmi. Teda loetakse üheks prantsuse uue laine kujundajaks ja cinéma vérité (kino tõde) alusepanijaks, mille juures teda mõjutasid Robert J. Flaherty ja Dziga Vertov. Nende meeste ideede edasiarendusena nägi Rouch kõige parema reaalsuse edasiandjana fiktsiooni. Tema kaamera täitis alati situatsiooni provotseerivat
juures (tänapäeval üks hästi eetiline rühm, keda on filmitud palju), filmis oli sümboliks käsikivi, millega hamarinaised jahvatasid vilja, see sümboliseeris interpretatsiooni järgi naiste ja meeste suhete keerulisust, valulisust. Hamaritel on ka komme, kus toimub naiste rituaalne piitsutamine. Gardneri sõnumiks oli üldistada meeste ülemvõimu (universaalne nähtus), juhtida tähelepanu üldinimlikele käitumisviisidele. Forest of Bliss, 1986, ärritas eriti antropolooge, film toimub India linnas gangese jõe rääres, kohas, kus õige hindu peaks surema. Räägib päikesetõusust päikeseloojanguni, religoosest õnnest igapäevaelus. Inimesed toimetavad, räägivad vahepeal midagi, aga vaatajale ei seletata midagi (kommentaarid puuduvad). Filmi alguses pannakse alus tõlgendusraamile. Linnud, koerad, puuvirnad..väga selline jõuline pilt reaalsusest. Kunsti ja teaduse vahekord,
Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest hoiduda. Antropolooge utsitab takka kirg erinevuste järele. Huviväärne on kõik inimeste maailmas toimuv. Inimesed on ääretult sarnased nii füüsiliselt kui oma vajaduste ja soovide poolest, millel on erinevad sotsiaalsed ja kultuurilised väljundid. Just seetõttu on neil äärmiselt erinevad viisid elu küsimuste mõistmisel ja lahendamisel. Kultuuri peetakse antropoloogia keskseks terminiks. Siiski pole kultuurilised erinevused ise erinevuste põhjusteks. 2. Antropoloogia on holistlik
Tema film ka Rivers of Sand 1974 (Liivajõed), filmis üles (Etioopias) hamarite juures. Selles filmis oli sümboliks käsikivi, millega naised jahvatasid vilja see sümboliseeris Gardneri järgi mehe ja naise vaheliste suhete valulikkust. Gardner soovis üldistada, nt meeste ülemvõim ja see et naised kannatavad on üldinimlik nähtus maailmas. Gardner ei teinud filmitavatega koostööd, ei näidanud neile filme jne. Tema tuntuim film on Forest of Bliss 1986 mis senimaani ärritab antropolooge, tekitab küsimusi, millega tegu on. Film on filmitud Indias Benares linnas, kuhu õige hindu peab minema surema. Filmis ei seletata mitte midagi, seega ei saa pihta, millest seal räägiti. Gardneri puhul tuleb esile just kunsti ja teaduse vahekorra küsimus. Järjest enam mõjut. antropoloogiateadust see kui hästi sa kirjutad, filmid just kunsti küsimus. Gardner ütleb otse välja, et tema teeb kunsti. Ta viimased filmid rääkisidki kunstnikest.
Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused. Australopiteegid valmsitasid esemeid. 10.09.2015. a grupp antropolooge teatas uue homoniidi avastamisest (homo naledi) Homo naledi 2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km kauguselt Tõusva Tähe koopast üle 1550 luutükikese vähemalt 15 luustikust Homo erectus (sirge inimene): (1,8 – 0,2 miljonit aastat tagasi elasid siin). Olulised rühmad: pithecantrophus erectus e Jaava inimene sinantrophus pekinensis e pekingihiina inimene (võib näha mongoliidse
- Määratleb kultuuri arengu ainult seesmiselt; ei arvesta ajaloolisi, psühholoogilisi, keskkondlikke jt aspekte. · Marshall Sahlins, Julian Steward - Keskkonda adapteerimine - Multilineaarne areng, mitte unilineaarne nagu White-il. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits · Igale kultuurile erinev lähenemine · Kultuurifookuses on kultuuriti erinevad asjad · Esimesi antropolooge, kes uuris afroameeriklaste kultuuri! 5 Interepreteeriv antrop. e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. Clifford Geertz · Kultuur on nagu tekst ja teadlane on nagu teksti tõlkija. · Tõlgendus vs seletus iga teadlane suudab kultuuri ainult natuke tõlgendada. · See suund adub et suurte teooriate aeg on otsas · Uurima hakatakse konteksti, mitte enam kultuurielemente.
Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda. Bronislaw Malinowski (1884-1942): Modernse välitöö leiutaja Ei olnud nõus funktsionalisti label'iga, pidas end sotsiaalantropoloogia rajajaks Üks esimesi antropolooge, keda funktsionalismiga seostatakse Malinowksi funktsionalism: Tunneb huvi järgmiste teemade vastu: o Indiviidide tegevused o Sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile o Indiviidide vajaduste rahuldamine sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonide läbi Struktuurfunktsionalism tunneb oluliselt vähem huvi indiviidi vajaduste ja tegevuste vastu ning rohkem indiviidi koha/positsiooni vastu sotsiaalses süsteemis.
Ajalooliselt akadeemilise uurimise alustala: misjonitöö, koloniaalvalduse parem administreerimine. Idee areng: · eliidi huvi uurida traditsioonilise kultuuri kandjaid, et nendega paremini hakkama saada. Praktiline väärtus nende jaoks, kes uurivad. · Kogukonna uurimise asemel uuritakse kogukonna jaoks. Praktiline väärtus nende jaoks, keda uuritakse. · Uurimine koos inimestega, mitte inimeste jaoks. Ka uuritavatel on sõnaõigus. · Põlisrahvad: mingeid antropolooge pole vaja, me saame ise ka hakkama. Probleem seoses rakendamisega: teadlane uurib ja tunnetab. Alati peab uurimistöös selgitama, kuidas tulemusi rakendada. Samas on uurijal raske rakendust ette kujutada. Rakendus eeldab teadmist, küsimus on aga selles, millal on teadmine piisavalt suur, et seda rakendada, minna põlisrahvaid õpetama. Piisava teadmise tunne ei teki kiiresti, kaasneb tunnetuslik kriis. Abi inimestele:
ülevoolav. iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche. Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi. Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane. Tema psühholoogiline teooria on rohkem arendatud kui Benedictil. Ta on üks kuulsamaid antropolooge. Suuna andis ette Boas. Põhijooned: sünnib inimene valge lehena ja kõik käitumisviisid on tekkinud kultuuriliselt. Praktiliselt kõik on tekkinud ühiskonna poolt. Varem öeldi,et soorollid on meile lihtsalt ette kirjutatud. Mead leidis,et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, vaid see kõik on ühiskonnas konstrueeritud ja kui kasvatada inimesi teistmoodi, siis võiks teistpidi olla soorollid. Põlisrahvaste seas ei ole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas
Neil oli tohutult teadmisi. Eelkõige huvitas neid kohalik usund, et näidata sellega võrreldes kristluse paremust. Kui nt kohalikel puuduvad algselt kristlikud terminid, siis neid arendati nende usundi põhjal, nende ettekujutuse abil, põhjal. Hoida ära mõttetuid arusaamatusi. Uurisid ka väga materjaalseid asju. Nt kristlik tegevus on põlluharimine ja püüdsid seda igale poole juurutada. Osa esimesi antropolooge olid ka koloniaalametnikud ja misjonärid. Etnograafid on eelkõige pühendunud oma rahva uurimisele, antropoloogid üldiselt mingi kauge rahva uurimisele. Eksootikahõng. Etnoloogid on aga lihtsamad. Tänapäeval on see asi kokku sulandunud. Lihtsalt meetodid on teised. 2 Laias laastus tegeletakse samade asjadega. Enam ei ole algset motivatsiooni, et peab nt oma rahvust elu eest promoma. Mis ühendab kõiki inimesi maailmas
Evolutsionistid: samale stiimulile järgneb sama vastus, sõltub ka keskkonna tingimustest, mida on aga võimalik ette ennustada, seega ,,must kast" töötab kõikides kultuurides ning ühiskondades sarnaselt. Kultuurrelativistid: konkreetsele ärritajale on vastusevarjante lõpmatult palju.'Must'kast on tingitud erinevate kultuuride erinevast ajaloost, kultuurikandjate individuaalsetest ja kollektiivsetest omapäradest. Boase mõju - Koolitas välja terve hulga Ameerika antropolooge. Üks esimesi, kes mõistis,et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii mees- kui naisantropolooge (Ruth benedict, Margaret Mead) Suur mõju Edward Sapiri tegevusele. Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs Sapir-Whorfi hüpotees Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast:
miskeel. 5.2 Rahvad keelkonniti 5.2.1 Klassifitseerimise moodused • majandus-kultuurilised tüübid (näit kütid, korilased) • geograafiline (P-Am, Kesk-Am, L-Eur) • religioossed (loodusrahvaste usundid, monoteistlikud usunidd, maailma usundid, rahvuslikud) • antropoloogilised (rassilised erinevused) • keelkondade erinevused 2 E. Sapir — 1884–1939; suuremaid USA antropolooge ja lingviste; etnolingvistika rajajaid. 3 B. L. Whorf — 1897–1941; USA lingvist, arendas Sapir’i mõjul kultuuri ja keele vahelise suhte valemit. 26 Ühte keelkonda liigit. sugulaskeeled (keeled, mis on seotud ühise päritoluga, olles välja arenenud kunagisest ühisest protokeelest). Põhikriteeriumina peavad keeled α ja β demonstreerima korduvaid ja süstemaatilisi sarnasusi oma põhisõnavaras, et neid
annaabi.ee 
