ARTHUR MACMURDO Lille disain Tool Poster HECTOR GUIMARD Kortermaja Castel Beranger.Pariis Kapp. Kortermajas Castel Beranger. Kortermaja rõdu Castel Beranger. VICTOR HORTA Varajuugend. Hotell Tassel Brüsselis. Hotell Tassel’i interjöör. Victor Horta oma maja ja stuudio. ANTONIO GAUDÍ Casa Batllo Casa Batllo interjöör. Casa Mila HUNDERTWASSER Austria kunstniku looming unikaalne ristlõige. Elamud Austrias, Vienna linnas. PETER BEHRENS AEG Turbine Factory. Berliinis. Behrens’i majas olev muusika tuba. Behrens’i disainitud tööstuslik kell AEG’is. AUBREY BEARDSLEY Illustratsioon O
Barcelona Pavilion Barcelona, Spain Centre Pompidou Paris, France Chrysler Building New York,USA Tugendhat House Brno, Czech Republic Casa Mila Statue of Liberty Barcelona, Spain Liberty Island,USA 30 St Mary Axe Johnson Wax Building London, England Racine, Wisconsin Notre Dame du Haut, or Ronchamp Casa Batllo Ronchamp, France Barcelona, Spain Empire State Building New York, USA Eiffel Tower Paris, France The Parthenon Athens, Greece Chartres Cathedral Chartres, France World Trade Center New York, USA Taj Mahal Agra, India Gehry House Santa Monica, California Habitat '67 Montreal, Canada
unistus taaselustada kodumaist arhitektuuri ja sund luua totaalselt uusi väljendusvorme. Samuti on teda mõjutanud Richard Wagneri mõte: arhitekt, kes polnud ei skulptor ega maalikunstnik, polnud "ei midagi muud kui vaid suuremõõtmeline raamija". Antonio Gaudi suri ootamatult 1926. aastal Barcelonas, kus tal oli pooleli kuulsa Sagrada Familia kiriku ehitamine. Temast jäi aga maha palju teisigi kuulsaid ehitisi: Casa Batllo (1905-1907), Casa Mila (1905-1910) ja Colonia Guell (1908-1915). Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/gaudi/tekst.htm http://web.zone.ee/juugend/juughisp/juughisp.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/antonio_gaudi_laurakuunap.htm
ning selle armastus moodsa disini vastu püsib vaibumatuna. Gooti kvartal annab tunnistust linna 13.-15. sajandi kuldajastust. Kaunis 14.sajandi Santa Maria del Mari basiilika näitab keskaegsete kaupmeeste jõukust, nende tegevus merekaubanduses tõi linnale varanduse (pilt12). Suursugused gooti stiilis mõisad oma kivist sisehoovide ja laiade treppidega seisavad endiselt lähedal asuval Carrer Montcada tänaval. (Neist viis on kavandatud ümber kuulsaks Picasso muuseumiks.) Casa Batllo on Antonio Gaudi disainitud luksuslik modernismo stiilis mõis. Räägitakse, et maja kujutab legendi Püha Jürist (Kataloonia kaitsepühakust) ja draakonist- laineline katus sarnaneb draakoni seljaga ning akende toetused näevad kummalisel kombel välja nagu kondid. Majas sees pole näha ühtegi sirget joont (pilt13). Antonioa Gaudi loomingust kuulsaim on Sagrada Familia, tohutu suur (kuigi seni lõpetamata)
arhitektuurivoolu alla ega võrrelda ühegi senituntud arhitekti tööga. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. Gaudi teised suuremad projektid olid Palau Guell ja Palacio de Astorga. Samuti pani ta alguse Guelli pargile, mis ehitati lõpuks park-linnana. Kokkuvõttes töötas Gaudi Barcelonas veel väga paljude objektidega. Kaks kuulsaimat, Casa Batllo ja Le Pedrera asuvad Passeig de Gracias- mõlemad tööd pakkus Gaudile Hispaania parlamendiliige Pere Mila. Ta usaldas oma projektide ellu viimist alati samadele töömeestele, kelle ta isiklikult välja õpetas. Gaudile meeldis teha pigem makette kui jooniseid ja ta mõtles välja täiesti uusi konstruktsioonitüüpe, mis pidid välja nägema sundimatud kuid kindlad. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis
, avaldub muusikas, kirjanduses. 10. Millistes Euroopa linnades võib leida arhitektuurilisi ehitisi (arhitektid)? Victor Horta- Tegevusjälgi võib näha Brüsselis, looming iseloomulik. Hotell Tassel Brüsselis. Interjööris rohkem juugendlikke jooni. Samuti ka tarbeesemete kujundusi. Antoni (o) Gaudi- Hispaanlane. Loomingut leidub Barcelonas. Innustus Kataloonia müütidest. Mõjutanud rahvuslik kultuur. Sagrada Familia katedraal Barcelonas (lõpetamata). Liivakivist. Casa Mila, Casa Batllo- dekoratiivne hoone. Välisfassaad värviline. Hector Guimord- Metroo sissekäigud Pariisis. On tegelenud ka arhitektuuri kui ka mööblikujunudusega. Eestis: Ammende Villa Pärnus, Draamateater Tallinnas, Õnnepalee Tallinnas. 11. Mis ühendas postimpressioniste? Puudub kindel suund. Saanud innustust impressionismist ja seejärel viinud sisse muudatusi. Tähtis objekt, mida nad kujutavad. Segamata värvid ja lühikesed pintslilöögid. Tööd reljeefsed. Oluline sõnum ja emotsionaalsus. 12
1954) ,,Tants" ,,Elurõõm" *Georges Rouault(1871- 1958) ,,Vana kuningas" ,,Piinatud Kristus" *Karl Pärsimägi(1877- 1953) ,,Jahid sadamas" ,,Kummardus Mozartile" JUUGEND Aeg: 19saj lõpp, 20 saj algus Tunnused: *levinumad on taimemotiivid. *Rõhutatud piirjooni. *Sujuvad ja väljavenitatud jooned. *Ei taodelda ruumilisust. *Sarnaneb vaiba ja vitraazkunstiga. Kunstnikud ja maalid: *William Morris(1834- 1896) ,,Red House" *Antonio Gaudi(1852- 1926) ,,Casa Batllo" *Gustav Klimt(1862-1918) ,,Suudlus" *O.Beardsley (1872- 1898) ,,Unelm" *Kristjan Raud KUBISM Aeg:1907 a. Aluspanija oli Pablo Picasso Tunnused: *Geomeetrilised kujundid. *Väljendusvahendid olid jooned ja pinnad. *Värvid- pruun.hall,rohelline ja helesinine. *Teemad- natüürmort,maastik,linnad ja portreed. *Avaldus skulptuuris. Kunstnikud ja maalid: *Pablo Picasso(1881- 1973) ,,Dora maal" ,,Avingnoni naised" *Juan Gris(1887-1922) ,,Pudel ja klaas" *Fernand Leger
ning uuris tehnikaharu ning selle ekviliibriumi ning seadusi. See avas Gaudile aga hulgaliselt uusi tutvusi ning vaatenurki ning ideid arhitektuuri koha pealt; Punti õpetas talle erinevaid tehnikaid-puutööd, raua tagumist, klaasimist, keraamikat. Antonio Gaudi suri ootamatult 1926. aastal Barcelonas, kus tal oli pooleli kuulsa Sagrada Familia kiriku ehitamine. Temast jäi aga maha palju teisigi kuulsaid ehitisi: Casa Batllo (1905-1907), Casa Mila (1905-1910), Colonia Guell (1908-1915). 6 7 8 Kasutatud kirjandus. · http://kunstiveeb.arhiiv.ee/juugendindex.html · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/index.htm · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juugendstiil.htm · http://album.rumba
annaabi.ee 
