enne Jasinit. Üks Jasini kangelaslikest sooritustest tol õhtul- Jimmy Greavesi pealelöögi tõrjumine robinsonaadiga värava ühest otsast teise, milleni vähesed väravavahid oleksid sõrmeotstegagi ulatunud- sööbib igavesti võistlust pealt näinud inimeste mällu. Jasini kohta räägitakse, et ta olevat oma väravavahikarjääri jooksul püüdnud kinni üle 150 penalti. Ühe neist vähestest, milleni ta ei küündinud, lõi Eusebio 1966. a MM-turniiri kolmanda koha matsi käigus. NSV Liidu koondis jäi neljandale kohale, ent see jäigi nende kõrgeimaks saavutuseks maailma tähtsamail turniiril. 4.2 Suur tunnustus: Kui Jasin 1970. a sportlasekarjääri lõpetas, korraldati tema auks tänumats, kuhu kogu maailma tippjalgpallurid kogunesid spordisangarit austama. Lenini-nimelisel staadionil 100 000 vaataja silme all peetud mats oli NSV Liidu jalgpalliajaloos unustamatu sündmus.
Antonio perekonnas oli traditsioon saada metallitööliseks, aga Gausi ei soovinud olla metallitööline, vaid tahtis olla arhitekt. Ta alati nägi asju nii nagu nad on, mitte nii nagu teised soovisid. Antonio oli omapärane inimene, sellepärast tekkis tal koolis raskusi. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis. Barcelonasse tagasi pöördudes otsis ta üles nende makettide autori. Sellest hetkest kuni Gaudi surmani olid mehed lahutamatud. Nende sõprus, mis vältas 40 aastat oli midagi palju rohkemat kui suhe kliendi ja tellija vahel. 1906. aastal asusid nad elama kumbki oma majja Park Guellis ja kohtusid iga päev. Guellile projekteeris
kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. Gaudi teised suuremad projektid olid Palau Guell ja Palacio de Astorga. Samuti pani ta alguse Guelli pargile, mis ehitati lõpuks park-linnana. Kokkuvõttes töötas Gaudi Barcelonas veel väga paljude objektidega. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis. Barcelonasse tagasi pöördudes otsis ta üles nende makettide autori. Sellest hetkest kuni Gaudi surmani olid mehed lahutamatud. Gaudile ei meeldinud eriti kirjutada - oma eluajal avaldas ta ainult ühe artikli, aga ta oli väga jutukas ja eriti armastas ta turistidele seletada Sagrada Familia kontseptsiooni
objektidega. Kaks kuulsaimat, Casa Batllo ja Le Pedrera asuvad Passeig de Gracias- mõlemad tööd pakkus Gaudile Hispaania parlamendiliige Pere Mila. Ta usaldas oma projektide ellu viimist alati samadele töömeestele, kelle ta isiklikult välja õpetas. Gaudile meeldis teha pigem makette kui jooniseid ja ta mõtles välja täiesti uusi konstruktsioonitüüpe, mis pidid välja nägema sundimatud kuid kindlad. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis. Barcelonasse tagasi pöördudes otsis ta üles nende makettide autori. Sellest hetkest kuni Gaudi 2 surmani olid mehed lahutamatud. Nende sõprus, mis vältas 40 aastat oli midagi palju rohkemat kui suhe kliendi ja tellija vahel. 1906. aastal asusid nad elama kumbki oma majja
olles (gildi registri andmete j�rgi 1663/64) puutus kokku Flaami maalikunstnikega, kes keskendusid loomadele ja nat��rmortidele. Carl Ruthart kuulub vaieldamatult 17. sajandi saksa kunsti anima�anri parimate meistrite hulka. Tema stiil kujunes kuulsate animalistide Frans Snydersi ja Paul de Vosi loomingu m�jul. Reisid viisid ta l�bi Regensburgi Viini, Veneetsiasse ja Rooma. 1672. aastal sai temast munk ts�lestiinide ordu Sant�Eusebio kloostris Roomas. Veidi hiljem ja kuni oma surmani oli ta aga kirjas L�Aquilas (Abruzzo, Itaalia) asuva St. Maria di Collemaggio kloostri mungana (Pater Andrea). Isegi kloostris elades ja maailmast eemal olles j�i ta truuks looma- ja jahimaalidele. Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze, Viini, N�rnbergi, Leipzigi, Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites. Rutharti kompositsioonides ei ole liialdavalt hoogsat barokset d�naamikat, k�ll aga
annaabi.ee 
