Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" Nirti (Triin Põldra) on sündinud 1988. aastal ning on noor ja vihane autor. Tema teos jutustab peategelase Liliti silmade läbi loo karmist tegelikkusest, kus siiski säilib veel lootus ja ootus paremuse poole. Lilit elab koos õe, isa ja emaga tagasihoidlikus majas. Isa on alkohoolik ja peksab oma naist. Lapsed peavad seda pidevalt pealt vaatama, oskamata ema aidata või teda toetada. Ema ei hakka kunagi isale vastu pärast peksmist nutab ta tunde oma toas üksi ja mõne aja pärast kordub sama lugu. Aeg möödub, perekonnas aga ei muutu midagi köögis istuvad võõrad mehed, kes koos isaga joovad, ema nutab magamistoas, sest on saanud jälle uue keretäie, ainult lapsed on saanud
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige „15-minutliste staaride“ loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid „15-minutlisi staare“, nt. Tõehetke-Lilit, Vändra-Aveli, Kapoti- Arvo jne, kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma „15-minutilist kuulsust“, mis ei pruugi alati seda „staari“ heas valguses näidata. Lisaks kuulsust otsivatele „staaridele“ on olemas ka staarid, kes on tuntud
samal ajal toimub maailmas palju enamat. Milleks küll kogu see tsirkus? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodel ja vassimine faktides. Mitmeleheküljelised artiklid teemadel, kuidas Farmi Gabriel arvustab strippar Marcot või kuidas Kapoti-Kalev lubab Afganisthani kolida, selle asemel, et lugejaid kurssi viia maailmas toimuvate sündmustega. Kaane vallutab pealkiri Tõehetke-Lilit oma tantsuga samal ajal tagaplaanile jäävad tütrevägistajad ja muud meie kõigi elu kõigutavad teemad. Soliidsed lehed ei peaks muretsema lugejate arvust, vaid säilitama oma traditsioonilise maine. Kuu aega tagasi klähviti kõvasti proua Ilvese kallal. Nimelt harrastab meie esileedi rulluisutamist ja tuli välja, et tema rulluisumaratonide eest on presidendikantselei tasunud nii lennupiletite kui ka majutuse eest ligi 30 000 krooni, vaid osalustasu on maksnud ta ise.
Väikestel inimestel on tavaliselt suured ja kallid asjad, mis sest et panga omad ja soetatud liisinguga. Kui ma hakkasin mõtlema, kes võiks olla Eestis väikesed inimesed, meenuvad kõigepealt poliitikud. Neid on kaugele kuulda ja näha. Kogu rahvas teab, kui ,,väike" on nende palk ja et ära elada on vaja kasutada igasuguseid kuluhüvitisi küll taksosõidu või restoraniarvete näol. Teiseks meenuvad mulle isehakanud staarid nagu Farmi Gabriel, Iglesiase Anett, Tõehetke-Lilit. Kellede ainus soov on, et kogu maailm teaks ja tunneks neid. Ja oma kuulsuse on nad saavutanud kas siis oma keha või rumalate mõtteavalduste abil. Möödunud suve lööklause oli ,,Ma ei ole tühine inimene, tühised inimesed on võib-olla Kolga-Jaanis". Ja need ,,tühised" Kolga-Jaani inimesed püstitasid monumendi, mis sümboliseerib kogu Eesti väikeseid-tühiseid inimesi. Tõeliselt suur tegu nende poolt naerda iseenese üle.
koguda, siis väike Eesti ei saa seda endale lubada- see oleks meie kõlbluse ja keele having. Ameerika Ühendriikides elab umbes kakssada korda rohkem inimesi, kui Eestis. See tähendab, et turg on samuti kakssada korda suurem ja mahutab väga palju kollast, kui ka soliidseid väljaandeid. Kui meie pisikeses riigis pressiks turule veelgi enam glamuuri- ja seltskonnalehti, muutuksid kodanikud samuti piltlikult öeldes "kollasteks". Alles mõned päevad tagasi paisati müüki uus ajakiri "Lilit", mis on mõeldud noortele inimestele. Nüüdseks ei piisa mul kahe käe sõrmedest, et üles lugeda kõiki neid sarnaseid väljaandeid. Koos "Playboy", "Cosmopolitani", "Kroonika", "Marie Claire" ja "Stiiliga" on "Lilitil" väga suur osa Eesti lugejatest. Kuigi meie haritud vabariik seda "kollastumist" endale lubada ei saa, on meie koolid paljudest inimestest suutnud kõvad müügimehed koolitada, kes suudavad kõigile neile väljaannetele lugeja leida.
kui ta oli väike laps. Laura on Ameerikas koolis käinud, tema teadlik mina on kujunenud ameerika ühiskonnas, kuid Ameerika kõrval peab ta oma kodumaaks ka Eestit Laura ema ja isa Pärt Pikkov Laura väga hea sõber toimetuses Shantia Laura lapsepõlve sõbranna Tädi Niika Laura tädi, emaõde Viktor Kaarmanärimees Robert Kollum Valgustaja peatoimetaja Tatevikarmeenlane, Niika sõbranna Armen Oganesjan armneenlane valge kassi maja peremees, Lala poeg Lilit Oganesjan e. Lala armeenalanna, teadmata kadunud, kolm last Niika, Ruben ja Armen ScotLaura endine poisssõber Kaur Laura sugulane, Kaarmani ja Helle poeg Teose sisu Eestisse tulek Peategelane on Laura, kes lapsepõlves asus elama koos oma vanematega Ameerikasse Nüüd kahekümnendates eluaastates tekib Laural suur tungiv vajadus Eestisse tagasi pöörduda Tema elu Ameerikas oli samal ajal ka ummikusse jooksnud (õpingud, armuelu)
Sellest hetkest kui meedia ta avastas ja tegi temaga intervjuu, levisid temast tehtud videod laialdaselt, kuid paraku üürikeseks see kuulsus ka jäi. Peale tulid järgmised „staarid“, kes lükkasid isehakanud Ryan´i orbiidilt. Kuigi veel vahel võime me temast kuulda, kuid mida aeg edasi, seda vähem. Kuulsus on asi, mis paneb inimesi ütlema ükskõik mida, peaasi, et saaks „Kroonika“ või „SL Õhtulehe“ esilehte kaunistada. Esimesena meenub Printsessi saate Lilit, kes sai kuulsaks tänu sellele, et tema eks-abikaasa paljastas saates „Tõehetk“ asju, mis iseenesest oleks võinud jääda pere keskele. Sellest ajast alates hakkas meedia Liliti eraelu lahkama avalikkuse ees, nii seda, mis puudutas tema suhteid teiste meestega, kui ka oma tütrega. Ja tõepoolest, kui Lilitit puudutavaid ajaleheartiklite pealkirju lugeda, siis jäi mulje, et ta soovibki endale tähelepanu ja kuulsust võita meedia abil.
Piiblit tõlkima. Sel perioodil siis võtsid sõnalised kõned ja raamatud piltide funktsiooni üle. Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo ,,Aadama ja Eva kiusatus". Motiiv on selge: õunasöömine jne. Huvitaval kombel madu läheb üle inimeseks, naisterahvaks. Selle taga on arusaam, et Eeva ei olnud Aadama esimene naine, vaid kolmas. Esimene naine ei meeldinud Aadamale, teise naise tegi Jumal peaaegu nagu Aadama, naise nimi oli Lilit. Suhtest ei tulnud midagi välja, sest Lilit ei olnud nõus erootilistel hetkedel olnud alluva positsioonis. Eevaga aga kõik klappis. Sellel pildil see madu kujutab teist naist Lilitit. See ei ole lihtsalt mingi piiblilise motiivi illustratsioon, vaid see on omaette seisev story, mida me tegelikult kristlikust traditsioonist leida ei pruugi. Kui tulla selle muutuse juurde, mis alates reformatsioonist tekkis, siis kunstlikul ei olnud enam võimalik religioossete kujutelmade osas maalimise kaudu kaasa elada. Temast sai ainult illustraator
annaabi.ee 
