Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
(kuulumisvajadus). Käsitlus võimust on utilitaristlik: võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse; siit lähtub ka järeldus, et oluline on eraomand, kuna see tagab turvatunde ja ressursid igale indiviidile; omandi kasvatamine peaks olema võimalikult vaba, et saavutataks võimalikult suurt turvatunnet ja head elu. Antikommunism – tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust tolereerimist kommunistliku ideoloogia suhtes. Kommunism täiel kujul tähendab konservatiividele „pühade“ institutsioonide nagu loomulik aristokraatia, eraomand, kogukond, kirik, ka perekond, hävitamist. Samuti on konservatismile moraal materialismist olulisem väärtus. Sotsialismi juures kritiseeritakse veel impersonaalset ja suurt bürokraatiat ning isikliku energia ja motivatsiooni pärssimist
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sek...
teostamise vajadust. 2)Inimolemuse ebatäiuslikkus- et inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses. Samuti, et inimvõimed on piiratud. 3)Terviklik ühiskond- konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik 4)Antikommunism- tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust sallivust kommunistliku ideoloogia suhtes. 5)Moraal- on kõige aluseks, ilma selleta poleks ettekujutust, mis on hea, mis halb, mis õige, mis vale ja milline oleks õiglane ühiskond. 6)Töö- on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatism kuni teise maailmasõjani: Konservatiivide jaoks oli selle tekkest saadik olnud tähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikisikud nagu liberalismis
2. Ettevõtteid kontrollis riik. 3. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontollis fašistlik valitsus. 4. Ametiühingud ja kõik poliitilised partied peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. NATSIONAALSOTSIALISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1933-1945 Põhiseisukohad: 1. Rahvuslus – natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki. ,,Ein Volk, ein Reich, ein Führer” 2. Antikommunism – kommunistliku maailmavaate vastane maailmavaade 3. Rassiline puhtus Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Sõna- ja kodanikuõigused asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. 2. Riigis kehtis plaanimajandus. 3. Asutati riiklik salapolitsei Gestapo Diktaatorid 1. Adolf Hitler (1933-1945) Seisukohad: Rahvas peab töötama riigi hüvanguks. Nõrgad inimesed ei vääri elu. Riigis peab olema rassiline puhtus. Rahval peab olema üks ja tugev juht. 2
kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti
LIIDRID Truman; Eisenhower J.Stalini (1945-1953) sõjameeste demobiliseerimine; Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- kaheparteiline süsteem; makartism- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes; Stalin jätkas hüsteeriline antikommunism, mille sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) käigus riigiasutustes toimusid · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, tsetseenid)
5. Keda sakslased enda viletsas olukorras süüdistasid? Miks just neid? Antandi riike. Versailles'i rahuleping ??? 6. Kes oli Hitler päritolult? Austerlane 7. Millise parteiga ühines Hitler 1919. a.? Saksa töölisparteiga 8. Millised olid natside ja Hitleri põhiseisukohad? Puhta Aaria rassi loomine, Saksamaa allasurutuse lõpetamine, rahvuse huvid, kord, diktaatorlik valitsemiskord 9. Too välja natsionaalsotsialismi ideoloogilised alused (5-10). Üks rahvusriik, rassism, antikommunism, demokraatia vastasus, rahvuse terviklikkus, antisemitism, suures osas vabaduste kaotamine (ajakirjandus jne). 10. Miks kiusati natside valitsetud Saksamaal juute taga? Natsid olid antisemitistid, juute nähti tööpuuduse ja kõige halva süüdlasena. 11. Kes kuulusid alama rassi hulka? (2-3) Kõik peale aaria rassi juudid, neegrid, asiaadid jne. 12. Too näiteid, et natside ideoloogia on segu sotsialismist ja natsionalismist. Natsid järgisid
saavutada seadusliku tunnustuse oma järeleandmatule sõjale demokraatia, kommunistide ja juutide vastu. Hitleri tegevust pärast kantsleriks määramist võib käsitleda "seadusliku revolutsioonina". Hitler vältis Lenini meetodite kasutamist. Uut tüüpi diktatuur oli sellega kehtestatud. Hitleri uus valitsuskabinet tuli kokku 30. jaanuaril 1933. Mõned ministrid kohtusid nüüd kantsleriga esimest korda, aga kõik nad teadsid tema eesmärke, mille hulgas oli rassism, antikommunism, fanaatiline natsionalism ja Saksamaa taasrelvastumise soov [2 lk. 261]. Nädala jooksul leidis ühiskonna toetus Hitleri uuele valitsusele vastukaja ka ohvitserkonnas. Hitleri ja kaitseminister Blombergi kohtumine leidis aset 30. jaanuaril. Mehed leidsid otsekohe ühise keele. Blomberg mainis, et on külastanud Nõukogude Liitu ja Ameerika Ühendriike ning on jõudnud veendumusele, et moodsad relvajõud peavad rajanema tööstusel. Tulevikus, märkis ta, hakkavad
mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40
mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine → USA tuumamonopoli kaotamine 1949 → Ida-Euroopa sovjetiseerimine → kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 → Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60. massiliselt siirduma lõunast põhja. 40
· Makartism: II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovietiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: Peep Reimer
ja toimus kohtuprotsess Rosenbergide üle aatomisaladuste reetmise pärast. Toimus 5 kommunistlike meeleolude uurimine ka Hollywoodis. Senaator J. R. McCarthy avaldas nimekirja 205 väidetava Riigidepartemangus töötava kommunisti nimega. Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. 1954.a. võeti ta ise vastutusele. Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja järgneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana riigina. Rahvuslik koguprodukt tõusis sujuvalt USA tähtsus maailmamajanduses sõja
1. Hirm kommunismi leviku ees. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. “Punasele hirmule” aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949, Ida- Euroopa sovjetiseerimine, kommunistide võimule pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1953. Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja
Joseph Goebbels, Heinrich Himmler. · Sünkretistlik: ühendas endas parem- ja vasakideoloogiate elemente. · Pan-germanism (Suur-Saksamaa loomine). · Rassism (rassiteooria). "Aaria rass. Hirm sakslaste rassilise puhtuse ees. Sotsiaaldarvinismist inspireeritud eugeenika, Antisemitism. Mustlaste ja slaavlaste vastasus. Homoseksuaalsus vastasus. Vastustati ka "rassidevahelisi" abielusid. · Antiparlamentarism. Antikommunism · Militarism. Jõu- või aktsiooni kultus. Karismaatilisele juhile allumine. Juhikultus. · Retooriliselt oldi esialgu ka kapitalismi vastu · Hitler oli ka teatud määral katoliikluse vastu. Tema mõjul hakkas Saksamaal esile kerkima ka uuspaganlus Weimari vabariik kriisi ajal · 1. mail 1929 puhkesid Berliinis kokkupõrked kommunistidega. · 14.09.1930 Riigipäeva valimistel saavutas NSDAP 130 kohta (18,3%). Kommunistid 10,7%
iseloomustas rahvuse, eeskätt (aaria) rassi rõhutamine. Fasism ei usu sotsiaalsesse, vaid pigem psüühilisse revolutsiooni, proovides luua ,,uut inimest". Seega saabki vaadelda fasismi ühe peamise põhimõttena soovi ühendada indiviidid üheks tervikuks jõud läbi ühtsuse. On võimalik välja tuua teatud üldised fasismile omased jooned: antiratsionalism võitlus juhiprintsiip antiliberalism, antikommunism natsionalism, rassism Antiratsionalism: Fasismi puhul kehtivad mitteratsionaalsed väärtuskriteeriumid. See ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia väited pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid loomulikuks ilminguks maailmas
omane eelkõige riikluse rõhutamine, siis saksa fasismi iseloomustas rahvuse, eeskätt (aaria) rassi rõhutamine. Fasism ei usu sotsiaalsesse, vaid pigem psüühhilisse revolutsiooni, proovides luua ,,uut inimest". Seega saabki vaadelda fasismi ühe peamise põhimõttena soovi ühendada indiviidid üheks tervikuks jõud läbi ühtsuse. On võimalik välja tuua teatud üldised fasismile omased jooned: antiratsionalism võitlus juhiprintsiip antiliberalism, antikommunism natsionalism, rassism Antiratsionalism: Fasismi puhul kehtivad teistsugused mitteratsionaalsed väärtuskriteeriumid: näiteks progress tähendas võitlust, vabadus kodanike absoluutset alistumist. Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. Fasismi jaoks on võitlus väga oluline mõiste, mis peaks eksisteerima nii riigi kui ka
4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia e võõraviha, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi
4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus
annaabi.ee 
