keerulises bioloogilises segus nt vereseerumis uriinis Piimas jne Väga palju kasutatakse monokl. antikehi rakubioloogias rakkudes teatud kindlate ainete tuvastamiseks, nende rakusisese lokalisatsiooni uurimiseks Antikehade abil määratakse ka viiruslike ja bakteriaalsete antigeenide olemasolu organismis tehakse kindlaks inimesel mitmesuguste pärilike haiguste olemasolu, kui sellega kaasneb organismis mingi aine (hormoon vm.) puue vi üleproduktsioon monokloonsetel antikehadel baseeruvad ka raseduse kindlakstegemise testid, mis määravad uriinist hormooni koorioni gonadotropiini olemasolu Antikehikasutatakse ka ainete puhastamiseks keerulistest segudest - sellel phineb immuunoaffiinsuskromatograafia meetod. Antiseerum Antiseerum on immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu Iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke Antiseerumit saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt,
● Kasutatakse puhtaid valke ● Uuritakse valk-valk, valk-DNA, valk-RNA, valk-fosfolipiid vastastikmõju ● Samuti hindamaks ensüümide aktiivsust, leidmaks antikehasid ja näidata nende spetsiifilisust Kiipide tüüpid III Pöördfaasi valgukiibid ● Kasutatakse lüüsitud koeproovi ● Eksponeeritakse uuritavale valgule vastava antikehaga ● Tuvastatakse luminestsentsiga ● Prinditakse alusele, et määrata koguseid ● Saab tuvastada modifitseeritud valke Antikehadel baseeruvad valgukiipid ● Pinnale immobiliseeritakse antikeha ● Märgistatud proov kantakse kiibile ● Seondumine detekteeritakse fluorestsentsi mõõtmisega ● Tulemuste alusel saab võrrelda valkude ekspressioonitaseme muutusi erinevates rakkudes ja kudedes Milleks on seda tehnoloogiat vaja? ● Annab võimaluse autoimmuunhaigusi õppida ja välja selgitada, miks kindlad rakud ja iseäranis just valgud on antikehade märklauaks
ka mingeid epitoope rohkem kui üks. Sel juhul räägitakse multivalentsest antigeenist. Antigeen- antikeha vastasmõju Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. et tekkinud antikehad tunnevad spetsiifiliselt ära seda ainet, mis kutsus esile nende sünteesi. Antikehade spetsiifilisus on ühe antikeha paratoopi ehk liitekoha võime siduda end ainult ühe kindla antigeeniga või antikehade populatsiooni võime siduda end ühe kindla antigeeniga. Üldiselt on antikehadel suur spetsiifilisus. Antikeha tunneb mingist võõrvalgust ära ainult väikest osa. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. Ristreaktiivsus- on antikeha individuaalse paratoopi võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga või antikehade populatsiooni võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga. See reaktsioon saab toimuda, kuna ristreaktiivsel antigeenil on ühine epitoop immuniseerimise antigeeniga või sellel antigeenil on ehituselt
kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ühesuguse aminohappelise järjestusega. Varieeruv osa määrab ära atikeha spetsiifilisuse, sest selle koostises olevad aminohappe jäägid seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine
Sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda, vaid peavad kasutama teiste organismide rakke. 4. Missuguseid viirushaigusi tead? Mil viisil nendesse haigustesse nakatutakse? Viiruslik kõhulahtisus satutakse toidu ja joogiveega, Marutõbi siirutajatega, Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis otseses kontaktis haigega 5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida? Siis hakkavad antikehad hävitama viiruseid, inimene ei või haigusesse üldse haigestuda või põeb haigust kergelt. 8. Missuguste haiguste vastu oled sina vaktsineeritud? Puukentsefaliidi, mumps, leetrid, kollatõbi, lastehalvatus 9. Missuguseid viirushaigusi oled põdenud? Gripp, tuulerõuged 10. Kuidas saad hoiduda nakatumast puukentsefaliiti?
paraneb. Kopsumaht suureneb, samusti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust. Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omandada rohkem hapnikku. Harjutades püsivalt mõõduka koormusega, paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. Mõisted: Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Histamiin- vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuun-reaktsiooni. Humoraalne immuunsus- antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Immuunreaktsioon- reaktsioon organismi sattunud antigeenidele. Immuunsüsteem- kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Lümfotsüüt- Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist. Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile. Omandatud immuunsus- elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ,,tundmaõpitud" patogeenide vastu.
omavahel kontaktis. 8. Mille tagajärjel toodetakse inimese organismis soojust? Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. 9. Mitu higinääret on inimese nahas? Inimese nahas on 2-5 miljonit higinääret. Õ. lk. 86-95 1. Mida hävitab immuunsüsteem? Immuunsüsteem hävitab organismi sattunud patogeene. 2. Mis on humoraalne immuunsus? Humoraalne immuunsus on antikehadel põhinev immuunreaktsioon. 3. Mis on tsellulaarne immuunsus? Tsellulaarne immuunsus on patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. 4. Mis on antigeen? Antigeen on mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid. 5. Millised ained võivad põhjustada allergia, too näiteid!
kujulise, ahelaid hoiavad koos disulfiidsidemed. On viite tüüpi raskeid ahelaid , , , , ja , mis määravad klassi. Struktuuri. Antikehad on jaotatud viide klassi, IgM, IgG ja IgA ja IgD. Need rasked ahelad erinevad nii kuju kui ka kompositsiooni poolest. Minoorsed erinevused ja H ahelas (subisotypes) määravad AK alamklassi (subclass). Igal raskel ahelal on kaks regiooni, aminohappeline järjestus, mis antkeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel ja kannab nimetust variaabel regioon, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse. Variaabel regioon erineb erinevate B rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstante regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. . Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks
Immuunsüsteemi tunnused: Antigeeni spetsiifiline – teatud rakuosad reageerivad ainult teatud antigeenile Süsteemne reaktsioon – infektsioon võib olla ühes piirkonnas, aga terve keha valmistub selle vastu võitlema Mälu - peab meeles, mis struktuurid on kahjulikud (pikkus u 30-35 aastat) Kaks strateegilist haru: Lümfotsüüdid toodavad kas antikehasid või ründavad ise: 1) humoraalne ehk vedelikes liikuvatel antikehadel (B-lümfotsüüt) baseeruv. Liigub organismis ringi. 2) rakupõhine – kaitsefaktoriks on elav rakk (T-lümfotsüüt). Asuvad punktidena teatud piirkondades. Antigeenid ja antikehad: Mis vahe on antigeenil ja antikehal? -antikeha toodab immuunsüsteem: spetsiifiline vahend, millega tuntakse ära võõrkeha -antigeen on võõrkeha ise antigeeni immunogeensus- võime esile kutsuda kehas immuunsüsteemi reaktsiooni keha reaktiivsus- võime reageerida antigeenidele
· liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) · pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi. Tagajärgede erinevusest hoolimata on autoimmuunsete haiguste tekkes mitu sarnast joont, andes alust arvata, et haiguste põhjustes ja arengus mängivad sageli rolli samalaadsed tegurid. Oluline osa immuunreaktsioonis on T- lümfotsüütidel ja antikehadel. T-lümfotsüüdid on oma ja võõra antigeeni äratundmise aluseks. Nemad koos antikehi tootvate B-lümfotsüütidega vastutavad selektiivse kaitse eest võõrastest mikroobidest pärit valkude ja muude antigeenide vastu, samal ajal kui oma organismi antigeenid jäetakse puutumata. Samamoodi on nad kesksel kohal autoimmuunse reaktsiooni tekkes, sest sel juhul on nad kaotanud oma "orientiiri" ja käituvad vastupidi füsioloogiliselt normaalsele olukorrale
pisarad, bronhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: (IgA1 ja IgA2). IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina. Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas. Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt näiteks salmonella, lastehalvatuse, gripi ja retroviiruste eest. sIgA väldib bakterite adhesiooni epiteelirakkudele ja hoiab neid limas, blokeerib bakterite adhesiine ja viiruste retseptoreid. Antikehadel on 2 põhilist funktsiooni: 1) seondub võõrantigeeniga 2) vahendab efektor-funktsioone, et elimineerida või neutraliseerida antigeeni Neutraliseerimine antikeha seondumisel viiruste, bakterite ja toksiinide külge Fab osa kaudu takistatakse nende seondumist oma retseptoritega ja kahjustava toime avaldamist. (IgG, IgM, IgA) Opsoniseerimine ja selle kaudu fagotsütoosi võimendamine makrofaagide ja neutrofiilide poolt. Antikehad nn märgistavad
korda, seega 400/500=0,8 µl. 2) Sekundaarse antikeha lahjendus: BSA lahjendus sama, mis primaarse antikeha puhul. Antikeha peab olema 1:2000, seega tuleb lahjendada 2000 korda, 400/2000=0,2 µl. c. Fikseerimine on vajalik, et kinnitada rakud plaadile ning fikseerida antigeenide asukoht rakus, samal ajal säilitades raku natiivne kuju. Neutraliseerimine on vajalik selleks, et fikseerimisel kasutatud ained ei segaks antikehade seondumist ning permeabiliseerimine võimaldab antikehadel rakku siseneda ning pääseda antigeenideni. Blokeerimise eesmärk on takistada antikehade ebaspetsiifilist seondumist nendesse kohtadesse, kuhu igasugused valgud kleepuvad. Primaarse antikehaga inkubeerimisel seondub primaarne antikeha antigeeniga antud juhul tubuliiniga. Inkubeerides sekundaarse antikehaga seonduvad sekundaarsed antikehad primaarse antikehaga. Kahekihiline reaktsioon on vajalik selleks, et poleks vaja iga primaarset
piirkonda. Alates luukaladest on antikehad. Silmudel pole, aga neil on midagi muud. Pole rekombinatsioonimehhanismi, retseptorid/antikehade laadsed molekulid mitmekesisuse saamiseks kasutavad geenikonverisooni. Afiinsus ja aviidsus. Afiinsus – korrektne olla siis ei saa me rääkida antikehade afiinsusest, sest tal on kaks äratundmissaiti. Rohkem kui kaks isegi. Aviidsus midagi segast veel juurde. Silmude antikehadel on kõrge aviidus. Pole RAG põhinevat rekombinatsiooni mehhanismi, kasutavad retseptorite mitmekesisuse saamiseks geeni konversiooni. Lahknesime 500 miljonit aastat tagasi. Potentsiaal 10 neljateistkümnendas astmes erinevat retseptorit Imetajatel 10 kaheksandas astmes erinevat T raku tetseptorit Stabiilsed pH 1,5-11.0 juures, temperatuuril 56° umbes nädal Kõrge aviidsus- Spore agglutination by VLR4 was detected at a concentration 1,000-fold
metsloomade hammustuse järgselt võib haigestuda ravimatusse marutaudi, kudede vigastusel ja eriti kokkupuutel mullaga aga kangestuskramptõvesse ehk teetanusse. Immuunsus kujuneb immuunsüsteemi osavõtul. Sellesse süsteemi kuuluvad punane luuüdi kui vereloome kude, lümfotsüüdid, harknääre, lümfisõlmed, mitmesugused humoraalse iseloomuga ained, mida tuntakse tsütokiinide nime all. Immuunsuse kujunemises on eriline osa antigeenidel ja antikehadel. Antigeenideks on potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad – mikroobid, viirused, võõrvalgud, võõrkehad. Antigeenide mõjul tekivad organismis immunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad, mida nimetatakse antikehadeks. Nad kujutavad endast γ–globuliinide hulka kuuluvaid vere valke. Antikehade süntees toimub immuunsüsteemi rakkude ribosoomides luuüdis, maksas, põrnas, harknäärmes, lümfisõlmedes. Seejuures on eriti oluline osa T- lümfotsüütidel.
vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo. Harknääre e tüümus on keskne, juhtiv, immuunsüsteemi elund. Ülesandeks lümfotsüütide küpsemise tagamine, mälurakkude säilitamine ja immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil. Antikehad on suured valgumolekulid, kuuluvad vereplasma globuliinide hulka, seetõttu nimetatakse neid ka immunoglobuliinideks lühen Ig. Antikehi on 5 põhiliiki (IgG, IgM, IgA, IgE, IgD); kõigil antikehadel on üks ühine omadus: seonduda antigeeniga; antikeha antigeeniga seondumise järel võib tekkida antigeeni-rakkude kokkukleepumine ja lagunemine, üksikrakkude lagunemine, mürkide lammutamine, ensüümide deaktiveerumine. Rakuline immuunsus põhineb mõnda tüüpi sensibiliseeritud T-lümfotsüütide võimel antigeene rünnata. Põletik on immuunreaktsioonide ahel, mis tekib vastuseks rakkude kahjustamisele. Põletiku üldine skeem: 1. rakud kahjustuvad 2
pea saba teljel. Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine.
Vastavalt sellele jagunevad ka antigeenid: Tüümusest sõltumatud antigeenid - suutelised stimuleerima immunoglobuliinide tootmist ka ilma T- rakkude vahenduseta. -mitogeenid - ained, mis põhjustavad rakkude, sealhulgas ka lümfotsüütide pooldumist. Lektiinid on mitogeenset aktiivsust omavad glükoproteiinid. -polümeerid - bakterite polüsahhariidid ja dekstraanid. Indutseeritav immuunvastus põhineb rohkem IgM antikehadel. Tüümusest sõltuvad antigeenid - suurem osa antigeenidest ei kutsu esile antikehade produktsiooni ilma T-lümfotsüütide osaluseta. Sellised antigeenid seostuvad kõigepealt B-lümfotsüütidega, millele järgneb T-helperitelt lümfokiinide vahendusel täiendav stimulatsioon. Lümfokiinide abistava signaali saamiseks peab Ag samaaegselt seostuma nii B kui ka T raku retseptoriga. Retseptoritega seostumine ei eelda otsest füüsilist kontakti B ja T raku vahel
Veenide lihaskiht on kehvemini arenenud. Veenide seina sisekiht mood. veeniklapikuid, mis avanevad vaid südame suunas. 32. Kapillaarid. Peenikesed, üksteisega võrgustkuna seotud torukesed kudedes. Vere liikumine on nendes kõige aeglasem. Sisemust kattev endoteel on ühe rakukihi paksune ja sellele järgneb basaalne kiht. 33. Immuunsüsteemi üldiseloomustus. Immuunvastuse aktivatsioonil osalevad elundid ja rakud ning kaasatud molekule.Jaotatakse humoraalne immuunsus – põhineb antikehadel e. immuunglobuliinidel. Neid toodavad B- lümfotsüüdid (pärit luuüdist). Kuuluvad siia ka komplemendivalgud – mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakteri hävitamine. Antikehadele on omane kõrgspetsiifilisus. Väike osa B- rakkudest on mälurakud – teistkordsel võitlemisel tekitavad immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt. Sellel põhineb ka vaktsineerimine.
saame tutvuda joon. 2.20.vahendusel. Kui bak- ge tuntumad on lihasvalgud. Valkude liikumis- cr-riils organismides teriaalsetest haigustest saab tihti jagu antibioo- funktsiooni nditeks v6ib tuua ka algloomade El-lilh alk hemoglo- sudest koigisse ku- 2.2O. lga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. kcr.-rstises esinevad Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ira.j kindlat ttitipi iihesuguse aminohappelise jdrjestusega. Varieeruv ka -alt vzilja. Esita- osa m6drab iira antikeha spetsiililisuse, sest selle rt ilreldada, et val- seostu b koostises olevad aminohap- msportfunktsiooni
SERODIAGNOSTIKA. Kasutatakse pneumoonia diagnoosimisel. Mycoplasma pneumoniae infektsiooni korral tekivad IgM antikehad 1.-2. haigusnädalal, kõrgeim tase on 3.-4.nädalal, kaovad 8.-9. nädalaks. Reinfektsiooni korral tekivad IgM antikehad harva. IgG antikehad tekivad 2. haigusnädalal ja püsivad 2-4 kuud. IgA antikehad on samuti värske nakkuse tunnuseks, kuid nende osatähtsust on veel vähe uuritud. IgA antikehade taseme tõus vereseerumis on kiirem kui IgM antikehadel ja ka nende tase langeb kiiremini. IgA antikehade taseme määramine on eriti oluline täiskasvanute haigestumise puhul, kellel IgM antikehad võivad mitte tekkida. Kasutusel on ensüümimmuunsorptsioonmeetod (ELISA) või komplemendi sidumise reaktsioon (KSR) Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda ja joonistada süüfilisehaigelt võetud materjalist valmistatud preparaati, värvitud hõbetamismeetodil. Treponema pallidum ulcus durum’is Ülesanne 2
annaabi.ee 
