· Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed juba XIV sajandi algul. · Suursugust päritolu Firenze poeet Dante Alighieri. · Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis Dante värvika ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist. · Luuletaja Dante Alighieri
ümara maali kumerust.Kunstipärastes poosides meesaktid taustal olid arvatavasti toodud tõendama Michelangelo oskusi selles vallas. VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass Mantegna (1431-1506) Leonardo da Vinci (1452-1519) Võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende Jõuline kompositsioon keerulised,osalised üldistatud vormi kauneimaks maailmas.Varjudega kattuvad,läbipõimunud figuurid moodustavad mahuliseks muudetud figuurid asetsevad püramiidi. joonistuslikus,enamasti arhitektuurilises Märgid Figuuride emotsioone väljendavad ruumis.Kujutatule lisavad monumentaalsust ja nende näoilmed ja olekud.
Paulo Uccello-lahinguteemad, Domenico Veneziano- piltide ruum oli konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. *Piero della Francesca- oli vaimustunud matemaatilistest reeglitest, looduse ja inimkeha vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele. Teosed: freskod Rimini ja Arezzo kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. Sixtuse kabeli seintele maalisid freskosid Ghirlandajo,Botticelli ja Pietro Perugino. Madalmaade kunst 15.saj *Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses
kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad". Maalis "Veenuse sünd" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja "Kevad" on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal. (9) ANDREA MANTEGNA (1431-1506) 15. sajandil töötas Mantovas Andrea Mantegna (11), kes võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. GIOVANNI BELLINI (5) (u. 1430-1516) Giovanni Bellini oli tähtsaimaks kunstnikuks Veneetsias, kus levis õlimaal. Õlimaal oli Veneetsiale eriti sobilik tänu Veneetsia linna niiskusele. (10)
Kunstnikud pöörduvad tagasi antiikbareljeefide ja Herculaneumi freskode frontaalse ülesehituse juurde. Kaine dekoor ning teisejärguliste detailide puudumine juhivad tähelepanu olulisemale ning rõhutavad neoklassitsistlike maalide tõsidust.Elavat loodust kujutati harva. Kunstnikud püüavad loodust parandada, et saavutada täiuslikkust. „Ideaalse ilu“ saavutammiseks oli vaja hästi tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks võeti antiikskulptuure ja –reljeefe.Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Värvikasutus tähendas joonistust – ta tähistab objekti, annab sellele tähtsuse maalil ning on abivahendiks vormistiku Kokkuvõte Referaati meeldis mulle teha, kuna see oli huvitav . Referaadist sain teada palju uut ja huvitavat skulptuuride ja arhitektuuri koht Kasutatud kirjandus Google.ee Vikipedia.ee Lisa 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................
-figuurid pidulikult vaikivad ja suursugused, näod rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad - suuremahulisemad teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes Botticelli -linna rikaste inimeste poolt palju tellimusi "Venuse sünd" -maalimislaad omapärane, ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhs "Kevad" Mantegna Töötas Mantovas. -võttis eeskujuks antiikskulptuure -figuurid asetsevad arhitektuurilises ruumis -antiikaegne riietus ja esemed täpsed, aga ehitised piltidel varemetes Bellini Töötas Veneetsias, kus oli levinud õlimaal -maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte -talle on värvid tähtsamad kui joonistus ja mahud -täpsete kontuuride asemel pehmed üleminekud ja suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele Kõrgrenessansi arhitektuur Bramanate Tempietto- kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos
sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis. Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate- või paugupunktid. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud.
Pärast seda, kui ta oli asunud elama Amsterdami, mis toimus 1631. aastal, abiellus ta kolm aastat hiljem Saskia van Uylenburghiga. Saskia oli pärit rikkast perekonnast, kes kindlustas majanduslikult Rembrandti, kuid kuna ta oli kuulsamaid kunstnike Hollandis, siis külastasid ja tegid tellimusi rikkad inimesed. Tema tööde eest maksti palju raha ning Rembrandt suples rahas. Ta võis endale lubada kõike. Ta oli kirglik kollektsionäär, mis tõi veel rohkem kuulsust. Ta majas oli antiikskulptuure, Itaalia renessansikunsti, relvi, idamaiseid iluesemeid ning mitmesuguseid eksootilisi haruldusi. 1642. aastal tabas Rembrandti suur allakäik. Saskia sünnitas Rembrandtile neli last, kellest üks jäi elama. Ülejäänud surid sünnitusel. Ellu jäi ainult poeg Titus. Aasta pärast Tituse sündi suri Saskia 29. aastaselt tuberkuloosi. Pärast Saskia surma halvenesid Rembrandti suhted ka naise vanematega. 1650. aastatel kuulutati Rembrandt maksejõuetuks võlgnikuks
Avas kodulinnas ateljee. Esimesed aastad olid eneseotsimise ja leidmise aeg. Maalis põhiliselt piibli teemadel. Kasutas nn keldriluugi efekti.1632.a. läks Amsterdami, et tihedas konkurentsis leida oma koht. Üllatavalt kiiresti tuli edu. Esimesed kümme aastat Amsterdamis olid Rembrandti elu kõige õnnelikum aeg: oli otsitud meister, kes sai palju tellimusi, abielu rikka neiuga avas ukse kõrgseltskonda ja kindlustas majandusliku sõltumatuse. Kollektsioneeris idamaiseid relvi, riideid, antiikskulptuure jne. Abielust sündis 4 last, kahjuks surid kolm neist imikutena. Tuntuse tõi maal ,,Dr.Tulpi anatoomialoeng". Selle maaliga tõi uuenduse grupiportreesse kuna ühendas inimesed mingis tegevuses. Maali kompositsioon vaba ja julge. Uudsena mõjus ka osade portreteeritavate esile toomine. Vaba ja julge ka maaliline teostus. Tihti kasutas modellina abikaasat. Maalinud üle 100 autoportree. 1642.a algas Rembrandti elus allakäik. Suri abikaasa ja katkesid sidemed
Kõige tüüpilisemad skulptorid ei olnud prantslased vaid hoopis itaallane Antonio Canova. Ja taanlane Bertel Thorvaldsen. Mõlemad lähtusid antiikaegsest iluideaalidest.Canova tegi Paoline Borghese kuju ja Thorvaldsen ,,Kristus". Mille koopiaid leidub ka Eestis. Ajastu suurim skulptor oli prantslane Etienne Maurice Falconet ,,Vaskratsanik". Maalikunsti matkida eriti ei saanud, kuna seda antiikajal eriti ei tehtud. Seega jäljendati piltidel antiikskulptuure- maalid pidid olema õpetlikud ning võitlema pahade vastu. Vaatamata rangeltele piirangutele, oli sellel ajastul palju maalikunstnikke. Nende hulgas oli teerajajaks Jacques Louis David-,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid" ning ,,Napoloeoni kroonimine". Esile tuli ka esimene maailmanimega naiskunstnik- Madame Vigee-Lebrun-,,Marie-Antoinette lastega". Tema kauneim maal on tema autoportree lastega. Eestis on ehitistest Tartu ülikooli peakoohe
poolt sajandite jooksul kokku kogutud kuntiteosed, sealhulgas esinduslik valik tuntud Kreeka- Rooma antiikskulptuure ja maailma tähtsaimad renessansisaja meistriteosed.Muuseumid asutas 16. sajandi esimesel kümnendil paavst Julius II. Muuseumite külastajate teele jäävad Sixtuse kabel ja Raffaeli poolt kaunistatud Segnatura ruumid. 2007. aastal külastas muuseumikompleksi 4 310 083 inimest. Külastajate arvu rekordaastaks oli 2011. aasta, kui
· Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri · Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure · Lubatakse ainult reljeefe · Kujutised muutuvad ebaloomulikeks V Bütsantsi kunst · Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus · 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks · Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks · Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks · Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias · Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453
Hinnatumad olid mütoloogilised, religioossed, allegoorilised ja ajalooteemalised maalid ning portreed. Maastiku-, olustikumaalid ning natüürmort olid teisejärgulised. Suureformaadilised maalid. Kompositsioon on tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel on sageli teatraalsed poosid. Tegevus oli koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil vähe detaile. Elavat loodust kujutati harva. Ideaalse ilu saavutamiseks on vaja hästi tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks võeti antiikskulptuure ja reljeefe. Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Jaques Louis David(1748-1825) Horaatlaste vanne Maalil näeme Horaatsiuse perekonna kolme venda, kes vannuvad isale võidelda ja kasvõi elu anda oma kodumaa au eest. Ema ja õde/tütar tagaplaanil murelikud. Marati surm surmahetk antud edasi väga haaravalt Pierre Serizat Madame Recamier lemmikmodell Napoleoni kroonimine üks suuremaid grupiportreid ajaloos Madame Serizat
seal ei olnud. 1802. aastal rajas apteeker Johann Burchart Tallinnas eramuuseumi Mon Faible (nimetatud ka antikvariaatide ja rariteetide kabinetiks). Ta hakkas kogume igasugu huvitavaid esemeid ning tal oli oma erakollektsioon. Esimene päris muuseum oli Tartu Ülikooli juurde asutatud 1802. aastal kunstimuuseum, mis on ka vanim Eestis järjepidevalt tegutsenud muuseum. See muuseum on asutatud õppeotstarbel, mille eesmärk oli koguda antiikskulptuure, mida õpilased said järele joonistada ning teha. Tõsine kogumistöö ning teadustöö algus on seotud baltisaksa teadusliku seltsidega. Esimene taoline selts asutati juba Kuramaal. Kõige autoriteetsem ja suurem oli 1834. aastal Riias asutatud selts. Eestis kõige suurem oli 1838 aastal loodud Õpetatud Eesti Selts ning järgmine oli Tallinnas asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühing. Esemekogude kujumine Kogud ning esemed liikusid ajas edasi ning pärandati uutele seltsidele. Kõige
· Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri · Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure · Lubatakse ainult reljeefe · Kujutised muutuvad ebaloomulikeks XVII Bütsantsi kunst · Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus · 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks · Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks · Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks · Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias · Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453
annaabi.ee 
