TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi Rühm PYHTAGORASE KOOLKOND ANTIIKFILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1. PYTHAGORAS..........
Mina olen kõik Mina olen kõik, sest ma olen inimene ja inimene on midagi erilist. Mul on oma hing, oma mõttemaailm, oma vorm ja kuju, ja veel palju muud, mida palja silmaga üldse ei näe. Juba antiikfilosoofias öeldi, et Zeus on kõik ja kõigis. Kõigis ehk siis meis. Mille poolest erineb tema meist? Kõik nähtused on võrdväärsed vahet tuleb teha olemusel ja nähtusel. Olemus on asjade, hinge olemus. Mina olen inimolemus. Iga inimene on terviklik. Mul on olemas kõik, mis vaja. Ja ma ei räägi materiaalsetest asjadest. Thalese õpetust peetakse esimeseks, mis hakkas tegema selget vahet olemuse ja nähtumuse vahel. Ta väitis, et kõige kiirem on mõistus, sest ta jõuab läbida kõike
Samas ta arvas, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. 5. USA- s kujunenud pragmatismi rajajaks peetakse Charles Sanders Pierce, kelle näite kohaselt aitab keerulistes olukordades tegutseda eeskätt usk. 6. Kas toodud väide on õige või vale? Kõigil maailmausundil oli oma püha raamat a. budistidel ahisma b. kristlastel piibel c. muhameedlastel- koraan Väide on vale, kuna ahisma ei ole budistide päha raamat. 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik
kohtud, parlament jne)) Arhee on algaine, ehk siis aine millest kõik alguse sai, nt Thales pidas algaineks vett Apeiron- on väiksem osake, ehk siis kui antud mateeria lahti riietada saame me kätte apeironi. Anaximendese arvates nähtamatu algaine. Kosmos- meid ümbritsev koht, kus on alguse saanud Maa teke, koht, mis pidavat olema korrastatud Apaatia- ehk kiretus on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Ataraksia- on antiikfilosoofias meelerahu ja häirimatus seisund, mõttetarga elusiht Aatom- tähendab vanakreeka keelest ,,jagamatu" , nimetatakse väiksemat aineosakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Idee - on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevais tähenduses. Tänapäeva filosoofias võidakse nimetada ideeks mistahes mentaalset üksust, olgu see siis kujtletav või mingil viisil tegelikkusega seotud.
Selleks, et teised inimesed tema enda lihast toituda võiksid. 2.2. Suitsiidid antiikajal Epikuurlaste (epikuurlane- epikureismi pooldaja, elunautleja, inimene kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid; epikureism – õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus.) ja stoikude ( stoiku- stoitsismi pooldaja, inimene kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi; stoitsism – mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias.) arvates tasus elust kinni hoida ainult sellisel juhul, kui see on hea ja meeldiv, vastasel juhul oleks sõgedus jätkata. Pütaagorlased (pütagoreistlik koolkond, Pythagorase rajatud usulis-eetilise ja filosoofilise usulahutaolise ühingu liikmed; Pythagoras u. 580-500 eKr, kreeka filosoof) ei pooldanud suitsiidi. Nad tõid välja kaks põhjust, esiteks, et hing on sattunud kehasse ürgrüvetuse tagajärjel ja lunastuseks peab oma elutee lõpuni käima ja teiseks, et keha ja hinge valitseb
Sengler seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse e. Maailm kui tahe ja kujutlus = ja eksituse A.Schopenhauer meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. 7. Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias A. I etapp EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. B. II etapp ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud)
Nägin, et naaber tegi oma majale nii ilusa rõdu, sain selle teadmise ja lasin enda majale veel ilusama ja uhkema rõdu ehitada. Selle ehituse tulemusel lõin uue objekti. 3 1.3 Platon ja teised teadlased Mälu mõiste filosoofiline käsitlus on filosoofia ja tunnetusteooria ajaloos palju laialdasem kui seda suudab käsitleda psühholoogia või psühhiaatria. Antiikfilosoofias oli Platoni kui objektiivse idealismi rajaja tunnetusteooria on ülesehitatud mälule. Oma ideede õpetuses: erinevatele olemise valdkondadele vastavad ka erisugused teadmiste liigid, tunnetus-teadmine on meenutamine, s.t inimese hing meenutab siinses maailmas seda, mida ta teadis varem enne kehasse asumist ideede riigis elades. Hegelil akumuleeruvad teadmised maailmvaimus. Platoni õpetus teadmistest kui meenutamisest kujunes lähtepunktiks hilisemale idealistlikule apriorismile (I
Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3
Nad esitavad küsimusi nagu "Mis teeb inimeste elu üldse elamisväärseks?" ja ,,Mis on hea elu?" Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud. ,,Mis on õnn?" 32. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 33. Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal. Antiikfilosoofias: Hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle meelest oli hea elu see, mida keegi heaks peab. Sofistide subjektivistlikku hea elu käsitlust kritiseeris Sokrates, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Sokratese jaoks seisneb hea elu oma elu üle mõtisklemises, hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Platon ja Aristoteles kuulutasid hea elu küsimuse praktilise filosoofia keskseks küsimuseks. Hea elu eetika küsimus: Kuidas peaks elama?
ideed võisid lihtsalt oma ajast ettejõudmise ehk kiire arengu tõttu tunduda võõrad ja vastandlikud, fundamentaalset murrangut maailmatunnetuses ei pruukinud toimuda). Teiselt poolt võib aga väita, et esimesed filosoofid ehitasid oma teadvuses üles täiesti uue maailmapildi, mis suuresti erines mütoloogilisest. Filosoofia genees oleks jälgitav seega teatud murranguna kreeklaste maailmapildis, mis on loodud varasemast erinevate meetoditega ja põhineb teistel printsiipidel (ürgalus antiikfilosoofias). 1.2 FILOSOOFIA ARENG. PERIODISEERING. ESINDAJAD. 5 Filosoofia on pidevalt arenenud ja vastavalt perioodile hõlmanud mitmeid arutlusprobleeme. Esmalt peeti tähtsaks maailma kujunemist, hiljem suunduti peamiselt poliitilistele aspektidele. Järgnevalt on toodud filosoofia periodiseering iseärasustega. Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7
Riigivõimu kolmikjaotus 1. Seadusandlik ehk legislatiivne võim - parlamendid. Seadusandlus. Riigieelarve vastuvõtmine. 2. Täidesaatev ehk eksekutiivne võim - valitsus või riigipea. Seaduste elluviimine. 3. Kohtuvõim - tegeleb õigusemõistmisega. Võimude lahusus - põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides ja täidesaatva võimu omavoli vältimiseks jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Seda põhimõtet avaldati antiikfilosoofias Aristootelese poolt. Võimude lahususe teooria, mis levis 18. sajandi teisest poolest esitas Charles de Montesquieu. Esimesena koostati võimude lahususe põhimõttest lähtudes USA 1787 aasta põhiseadus. Oma kaasmaalase teooriat arendas edasi Benjamin Constant de Rebeque. Võrdlus presidentalism ja parlamentarismi vahel. Iseloomustavad jooned: · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks
See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale." Utilitarismi klassikud · Jeremy Bentham "Introduction to the Principles of Morals and Legislation" (1780/89) · John Stuart Mill "Utilitarianism" (1863) "On Liberty" (1859) Jeremy Bentham (1748-1832)
muuta seda "paremaks". Paremuse kriteeriumid võivad olla nii vormilised kui ka sisulised4 (normatiivne kooskõla, õiguskindlus, toimimise efektiivsus). ["Kolmas tee" eksistentsialistlik õigusfilsoofia üritab muuta õigust inimlikumaks.] TEEMA 6. UUSAJA ÕIGUSFILOSOOFIA JA LOOMUÕIGUS. [8]Uusaegset loomuõigusfilosoofiat iseloomustab individualism, suunatus inimesele kui (ainulaadsele) isiksusele. Antiikfilosoofias oli inimene seevastu esmalt polise (klassikaline järk), lõpuks kosmopolise (hellenism) kodanik. [Riik või maailmariik oli inimühenduse loomulik ehk looduslik, orgaaniline vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige; corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal 1 Vt kas leidub ingl k A
valitseja oli jumaluse asemik maa peal, siis kandusid need omadused üle ka valitsejale endale.. Ilu kui võimu ja valitsemisambitsioonide võrdpilt · Kristlaste Jumal on omnis pulchris causa kõiksuguse ilu algallikas, ilu on Jumala objektiivne omadus, mida ta levitab/kiirgab maa peale; Jumal on valgus, täiuslikkus, sära, selgus, harmoonia. Ilu on samuti võimu ja valitsemisambitsioonide võrdpilt. · Antiikfilosoofias eristatakse kaht ilu mõistet vormi ilu ehk kehaline ilu, mida sai kogeda meelte kaudu ja mille põhitunnused oli sümmeetria, tasakaal, värv, suurus, proportsioonid ja kooskõlalisus; sellisest ilu mõistest räägib kreeka mütoloogia (Trooja sõja puhkemine. Helena ilu pärast. Oli maailma kauneim naine, Paris röövis ta ja sellest saigi alguse trooja sõda.) ja kultuslikud praktikad, kirjandus, kunst (Aristoteles)
Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND
· 21 põhitsivilisatsiooni kõrval sega- ja vahevorme · mudel ei kordu alati täpselt Oswald Spengler (1880-1936) Peateos "Õhtumaa allakäik" (1918-22; e.k. 1936). Sai laiemalt tuntuks peale II ms. Esindab kultuurimorfoloogilist mõtteviisi: · kultuuriringide ehk kultuurkondade idee · kultuuride tsükliline areng · kultuuritsükkel kordab inimorganismi arengufaase 15 Idee kultuuri tsüklilisest arengust pole tal muidugi originaalne, põhjalikud käsitlused sellest olid vana-hiina ja antiikfilosoofias, samuti müütilises mõtlemises. Spengler: · kultuur areneb aastaaegade tsüklis kevadest talveni · samas faasis tekivad kõigis kultuurides sarnased kultuurifenomenid · kultuur on suletud organism Spengleri 4 kultuurkonda Spengler üritab tõestada oma väidet nelja tinglikult piiratletud kultuurkonda võrreldes: · india (alates aastast 1500ema) · antiik-kreeka kultuur (alates aastast 1100ema) · araabia kultuur (sisaldab varakristlust, alates aastast 0)
annaabi.ee 
